145a

20. detsembril, lõpetas meie klass aastat ning läks koolivaheajale põnevate teadmistega Rakett69 Teadusstuudiost. Suure rõõmuga saime nuputada seekord TalTechi toas elektriga seotud ülesannetega. Kohale jõudes jaotati meid viide rühma: sinised, punased, valged, kollased ja rohelised. Kohe järgnesidki kolm huvitavat ülesannet, millega kaasnes elektri ringlus, muusika tegemine, robotite ehitamine ja robotite võistlus. Iga teema jaoks anti meile töövahendid ning seejärel saimegi oma loovuse ülesannete lahendamisel lendu lasta. Ülesannete vahel saatsid meid õpetlikud videod, mis andsid hea ülevaate lahenduskäigust. Kokkuvõtteks arvame, et väga tore oli end vahepeal proovile panna praktikas ning arendada tiimitööd.

Tekst Anita Uussalu

Pildid Anita Uussalu

Lõpuks jõudis esmaspäeval kätte viiendate ja kuuendate klasside jõulupidu. Klassi kaunistamine ja jõulukinkide üle arutlemine olid muutnud kõiki juba ootusärevaks ja jõulumeeleollu. Kooli saalis ootas ehitud kuusk peolisi. Peo õhtujuht oli meie inimeseõpetuse õpetaja Piret Otsa, direktor Ene Saar oli kutsunud erikülaliseks jõuluvana ja kõik klassijuhatajad olid kohal oma klassidega. Kõik klassid pidid tegema etteaste, et saada kätte oma lunastatud kingikotid. Meie klassi etteastega olid see aasta tegelenud tüdrukute grupp, kes esinesid looga ,,Aisakell” Nele ja Anita klaveril, Mia viiulil, Anni flöödil ja Mirjam oboel. Suur tänu neile selle eest! Lisaks esinesid teised klassid veel tantsukavadega ja teiste pillide mängimisega. Sellele lisaks oli õp Piret Otsa üllatanud meid põnevate tegevustega, mille alla kuulus väike tantsukava õppimine, tore liikumis mäng ja meile esines koolikoor ilusate jõululauludega. Toredate võtetega oli tantsimine ja liikumis mäng muudetud kõigi jaoks lihtsaks. Kui suur jõulupidu läbi sai läksid kinkide jaotamiseks õpilased aulast oma koduklassidesse. Meie klassis oli sel korral jõuluvana abiliseks Artur, kes jagas kingitusi laiali ning kuulas kõikide salme ja laule. Kõigil klassikaaslastel olid salmid hästi selged ning osadel isegi harjutatud ühiseks esitamiseks. Meid üllatasid ka päkapikud magusate piparkookidega. Kõik olid rõõmsad oma kingi üle ja proovisid nuputada, kes neile oli salajase kingi teinud. Sel õhtul oli meil veel planeeritud huvitavad tegevused: piparkookide kaunistamine, kahoot ja lauamängud. Õhtu lõppes klassiruumi koristamisega. Nii mindi rõõmsalt jõuluvaheajale.

Tekst Lennart Mällo

Pildid Anita Uussalu

15. detsembril, reedesel päeval oli meie klassil suurepärane võimalus minna vaatame hiljuti ilmunud filmi ,,Wonka’’. Filmi esitati Solarise Apollo kinos, seega meil ei olnud kaugele jalutada. Kui olime kohale jõudnud, ostsime endale kõik midagi head ja paremat, et filmi elamus veelgi mõnusam oleks. Põnevust lisas ka veel saal, kus me filmi vaatasime. Selleks oli kinosaal ICE, mis on Põhjamaade esimene ja  Prantsusmaa järel on Eesti teine riik Euroopas, mis pakub võimalust sulanduda filmielamusse sellise saaliga. Saime oma piletid ning otsisime seejärel üles oma kohad. Film ,,Wonka,” mis põhineb erakordsel tegelasel Roald Dahli ikoonilise, ühe kõigi aegade enimmüüduma lasteraamatu “Charlie ja šokolaadivabrik” keskmest, räägib imetabase loo sellest, kuidas maailma vägevaimast leiutajast, mustkunstnikust ja šokolaadimeistrit sai armastatud Willy Wonka, keda me tänagi tunneme. Toredaks üllatuseks kohe alguses oli, et film oli muusikali vormis. Pärast kahte tundi sai film läbi ning kõik läksid veetma nädalavahetust.

Tekst Anita Uussalu

Pildid Anita Uussalu

13. detsembril jõudis hilinenult kätte päev, millal meie klass hakkas kaunistama oma klassi. Igaüks aitas kaasa ja valmistasime tunnis ise ka kaunistusi, mida riputada igale poole! Näiteks tegime lumehelbeid ja valmistasime uhkeid volditud jõululilli. Lisaks kujundasid poisid paberi, mis soovib paljudes keeltes „Häid jõule” ning riputasime selle klassi seina kaunistam. Lisasime mõned tulukesed lae alla rippuma ja paar vahvat küünalt kappidele ja riiulitele. Meie raske töö ajal käis taustaks jõulumuusika, mis tekitas jõulutunnet juurdegi. Mina olen isiklikult väga rahul lõpptulemusega, mis meil välja tuli, sest see näeb väga hubane ja armas ning oli tore kõik koos midagi vahvat teha enne aasta lõppu.

Tekst Mirjam Lina

Pildid Anita Uussalu ja Ege Viil

TÜDRUKUTE VAHETUS

Alustasime nagu ikka, toidu tegemisest! Algul võtsime lihtsamad toidud, nagu kartulisalat ja magustoiduks šokolaadi–banaanimuffinid. Selle aasta vahetuse ajal õppisime ka erinevaid teravilju ja põhiliseks teemaks oligi teraviljad. Mõned olid nii sarnased, et nende vahel vahet teha oli tõsiselt raske. Mõni tund oli teistsugusem, sest iga grupp tegi natuke erinevaid asju, kuid pärast saime kõik kõikide toite maitsta. Kõigile oli ülesanne arusaadav, peab valmistama erinevatest teraviljadest toitu. Valikus olid rukkis, kaer, oder ja nisu. Saime kõigiga suurepäraselt hakkama! Tulid hästi maitsvad toidud. Kas saime ka ise natuke nuputada kokkamise käigus? Ikka saime, oleme ju reaalikad! Pidime silma järgi ära arvama, milline on ühe või teise teravilja nimi. Lisaks oskame nüüd teha imemaitsvat tatraputru ning kisselli! Lõppu poole saime enda valitud retseptide järgi toite teha, mis tulid ka edukalt välja. Terve perioodi valmistada toite ei saanud, aga saime ikka uusi teadmisi teada. Õppisime natuke dietoloogiast ja toitumisteadusest. See aasta oli eriti äge, sest tegime eriti toite, mida muidu kunagi ei teeks.

Suur aitäh õpetajale ja klassikaaslastele, et saime koos toitu valmistada. 

Tekst Milana Majerovitš

POISTE VAHETUS

Viis nädalat tagasi algas poistel kokandus ja tüdrukutel tehnoloogiaõpetus. Poisid olid rõõmsad ja väga ootasid esimest tundi. Söögid õnnestusid ja kõik oli väga maitsev, kuigi paar korda ebaõnnestusime väikeste vigadega, kuid see ei rikkunud meie rõõmsat meelt. See aasta saime üllaltavalt palju ise päid kokku panna ning isu äratavaid rooge ja magustoite valida kokkamiseks. Tegime pastat, küpsiseid, muffineid ja isegi kisselli. Tunnid olid söögivahetunni ajal, seega saime vahelduseks mitte süüa koolitoitun ning tegimegi endale ise lõunasööki. Nii nagu iga aasta ei tahtnud keegi, et kokkandus lõppeks, aga see pidid ikkagi lõppema. 

Tekst Artur Saabas

Pildid Anita Uussalu ja Koit Veskimets

Sellel aastal oli meil eesti keeles üks põnev ja suur teema, millega kaasnes tore projekt. Projektiks oli teha grupiga ajaleht ning selleks et tööd alustada jaotas õpetaja meid gruppidesse nii et grupis oleks poisse ja tüdrukuid võrdselt. Järgmiste nädalate jooksul oligi meil igas eesti keele ja kirjanduse tundides arvutid, et kirjutada rabavaid lugusid. Iga grupp pidi, siis omavahel ära jaotama, mis osa keegi ajalehes täidab näiteks, kes oli peatoimetajad, küljendajad, reporterid jne. Kõige raskem töö oli ilmselt kõigil peatoimetajatel, sest nad pidid hoolt kandma selle eest, et ajaleht õigel ajal valmis saaks ja kõik oma artikleid kirjutaksid. Rühmadel oli ka vaja välja mõelda, kes mida kirjutab ja igaüks peale peatoimetaja pidi kirjutama kaks lugu, ühe suure ja teise väiksema. Lugusid mida pidi kirjutama olid uudised, koomiksid, arvamuslood jne. Kui kõik lood valmis olid pidi keeletoimetaja ülevaatama õigekirja vead, küljendaja pani ajalehe reaalselt kokku ja kõige lõpuks vaatas kõik üle peatoimetaja. Tuli väga palju erinevaid kujundusi, mis kõik olid omamoodi huvitavad. Umbes nädal aega hiljem kui kõik ajalehed valmis olid hakkasime me neid tunnis ettekanda ja iga rühm pidi oma ajalehte tutvustama teistele klassikaaslastele. Väga põnev oli lõpuks päriselt oma ajalehte käes hoida, sest õpetaja oli need välja printinud. 

Kõigi ajalehed olid väga ilusad ja huvitavad ning nende kirjutamine aitas tervel klassil koostööd teha ning oli ka väga tore vaheldus õpikule ja töövihikule. See oli väga põnev teema ning oli väga põnev kogeda, kuidas tehakse ajalehte.

Tekst Anni Vili

MEIE AJALEHED

Reaalsed uudised

Ööinimesed

145a_teataja

Ettur

Novembri peegeldus

Neljapäeval, 30. novembril käis meie klassist Nele Nuputa matemaatikavõistlusel koos kolme teise koolikaaslasega. Matemaatikavõistlus toimus Gustav Adolfi Gümnaasiumi uues hoones, suures saalis. Võistlesime erinevate Tallinna koolide vastu. Lahendasime erinevaid nuputamise ülessandeid. Kokkuvõtteks saime 1.koha ja veebruaris lähme juba tiimiga vabariikliku vooru, mis toimub Tartus.

Tekst Nele Jässi

Pilt Nele Jässi

Tallinna Reaalkoolis toimus 4-6 klasside stiilipidu see aasta 27. novembril. Selle aasta teemaks olid riigid ning nii saigi iga klass endale riigi teemaks. Meie klassil teemaks oli Prantsusmaa. Pidu algas kell 18.00 ja pärast kogunemist jagati kõik osalejad erinevatesse grupitesse. Kui kõik grupid valmis olid, läksid kõik oma grupi vanemaga erinevatesse töötubadesse. Töötoad olid tehtud kõik erinevate riikide järgi. Esimene töötuba oli minul origami voltimine, mis seostus Jaapaniga. Seal voltisime õpetuse järgi kõik endale krabi. Järgmised kaks töötuba olid kahootid. Kahootid olid tehtud maailma keelte ja maailma lippude tundmise järgi. Kui kahootid said läbi, läksime neljandale korrusele spiooni töötuppa. Spiooni töötoas räägiti meile lugu, kuidas üks riik on varastanud, kelleltki tähtsad dokumendid, millega saab algatada tuumasõda. Meie pidime tegema erinevaid ülesandeid, et välistada riigid, kes seda dokumenti kindlasti varastanud ei ole. Lõpuks jõudsimegi vastuseni ning meie viimane töötuba oli aulas. Aulas tantsisime erinevaid huvitavaid tantse ja mängisime mitmeid mänge. Kui kõik töötoad olid läbitud edukalt lõppeski stiilipidu.

Tekst Linda Lipstok

Pilt: S.Kopp (2005) Prantsusmaa lipp. Vaadatud:                                                                                                                        https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa#/media/Fail:Flag_of_France.svg 27.11.2023.

27. novembril käisime klassiga Tallinna Keskraamatukogus kuulamas loengut avalikust esinemisest. Meiega kaasa tuli prantsuse keele õpetaja Madis Olspert kuna kahjuks oli meie klassijuhataja Ege Viil haigestunud. Raamatukogu külastus sattus vene ja inglise keele tundide ajale.  Me kogunesime klassiga fuajees ja seejärel jalutasime raamatukogusse. Kohale jõudes panime riided garderoobi ning läksime saali. Meil paluti istuda laudade taha gruppidesse. Pärast natukest ootamist algas loeng, kus räägiti meile, kuidas esineda publiku ees, kuidas olla enesekindel esinedes ning mis on ärevuse sümptomid enne ettekannet. Seejärel saime me seda ka ise harjutada. Meile anti paber ja pidime gruppides paari minuti jooksul arutama erinevatel teemadel ning me märkisime ka enda mõtted üles. Iga grupp sai erineva teema. Teemadeks olid: Päris kuusk vs tehiskuusk, Kassid vs koerad, AI kasutamine kodutöödes ja kooli vormi kandmine või mitte. Minu laudkond sai AI kasutamise ning mõtlesime palju huvitavaid plusse ja miinuseid, selle teema kohta. Hiljem pidi igast tiimist üks liige tutvustama erinevaid mõtteid ning see ülesanne harjutaski meie enesekindlust. See oli väga põnev, sest kõikidel olid väga erinevad, kuid huvitavad mõtted. Loeng oligi läbi saanud, kuid mitte veel meie koolipäev, seega suundusime tagasi kooli. Otseloomulikult pidasime tee peal maha ka väikese lumesõja.

Tekst Hanna-Britt Laukse

Pildid Anita Uussalu

Kodanikupäev on tähtpäev Eesti Vabariigis, mida tähistatakse igal 26. novembril ja mis on ellu kutsutud teadvustamaks kodanikustaatust. Kodanikupäeva tähistatakse alates 1998. aastast. Kodanikupäevaks valiti 26. november seetõttu, et 26. novembril 1918 andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Reaalkoolis pandi sel päeval õpilased proovile põnevate, kuid pead murdvate viktoriinidega igale vanuse astmele. Viktoriinis sai osaleda igast klassist 4-5 liikmeline võistkond. Viktoriini küsimuste teemad olid nii Eesti Vabariigi presidendid, Eesti rahatähed läbi aegade kui ka 2023. aasta kodanik ja viktoriine viisid läbi vanemate klasside õpilaste. Nad parandasid vastuseid, esitlesid küsimusi ning ergutasid meid lõpuni. Meie klassil läks viktoriinil väga hästi, sest poolajal olime taganud koostööga esimese koha, aga lõpetasime teisena 4-6 klassid arvestuses rõõmsa tujuga.

Tekst Anita Uussalu

Pilt Anita Uussalu