145a

Käisime Reaalkooli puutööklasis õp Ahti juures geomeetrilisi kujundeid ja nende omadusi kordamas. Puidust klotsidest oli väga tore kolm-, neli- ja viisnurki või ruutu kokku panna.

Saime teada ka erinevate liideste nimetusi – ise kasutame iga päev koolis liimi, paljudele tuli tuttav ette ka nael ja kruvi. Põnevaimaks osutusid nöörliides ja tappliides. Pidime need järgmiseks aastaks meelde jätta.

Käisime klassiga õppekäigul, kus meile räägiti sellest, kuidas inimesed maailma reostavad. Kõlama jäi tore mõte: me pole seda maailma saanud päranduseks oma vanematelt ja vanavanematelt, vaid me oleme selle võtnud laenuks oma lastelt ja lastelastelt … 

Tutvusime erinevate materjalidega ning arutasime, miks on vaja asju taaskasutada, mitte tekitada prügi või hävitada loodust puid raiudes, loodusvarasid kaevandades või elusolendeid küttides.

Kaasas oli igaühel üks vana ajaleht, mis tükikesteks rebiti ning koos veega pudruks mikserdati. Seejärel hakkasid lapsed paberipudrust liigset vett väljutama ja massi kuivatama. Lõpuks pandi paber uuesti ajalehe vahele kuivama ning nii võtsime me need kooli kaasa, kus nüüd teeme sellest seinapildi või kaardi.

Loo kirjutas Hanna-Britt

 

Esmaspäeval, 1.aprillil tegime kunsti tunnis muru-peetsusid. Mulle meeldis teha muru-peetsusi. Me olime neljastes ja kolmestes rühmades. Kõigepealt pidime võtma suka ja suka kinnise otsa katki lõikama ja kinni siduma. Peale seda läksime õue ja seal panime suka sisse mulda ja saepuru. Ja sidusime suka kinni. Lõpuks kaunistasime ja kastsime peetsusi. Nüüd on meie muru-peetsud aknalaua peal. Ma loodan, et kõigil oli lõbus.

Loo kirjutas Linda

Teisipäeval pidime ärkama päris vara, kuna meil oli vaja jõuda 7.50 kooli. Meil toimus suures majas kolmandal korrusel keemiatund. Seal oli tore. Saime teha ise katseid. Lapsed olid paaris. Iga paar sai teha 6 katset. Saime teada, mis on keemiline reaktsioon. Näiteks panime kaks erinevat värvi ainet kokku ja saime hoopis teist värvi aine. Siis panime portselanitüki katseklaasi. Lisasime kaks sentimeetrit ainet ja katseklaasis hakkas vahutama. Tekitasime ka sademeid, kui panime läbipaistva ja kollase aine kokku. Samuti saime teada, mis on gaas. Mulle meeldis, et saime teha koostööd. Aitasime üksteist katsete tegemisel. See oli meie teine keemiatund. Esimene oli 1. septembril. Keemia on lahe.

MEIE KOOLI NOORSOOPOLITSEINIK REELIKA NIKLAS TULETAS MEILE MEELDE, KUIDAS LIIKLUSES KÄITUDA. SAIME TEADA, ET TÄNAVAL LIIGELDES PEAB OLEMA KOGU AEG TÄHELEPANELIK,  ÕUEMÄNGUD JÄÄGU KODUHOOVI JA TEGELEMINE NUTIVIDINA VÕI TELEFONIGA KOJU DIIVANILE.

ESIMENE SUUR PROJEKT ON LEHERAAMAT. IGA LAPS KOGUS PUUDE LEHTI JA KOOSTAS OMA LEHERAAMATU. TUBLIMATEL OLI RAAMATUS 10 JA ROHKEMGI LEHEKÜLGE. PUUD, MIDA PALJUD ENNE EI TUNDNUD, ON JALAKAS, REMMELGAS, HAAB JA LEPP. NÜÜD TUNNEME NEED PUUD KINDLASTI ÄRA.

TEGIME LEHEROOTSUDE TÖÖ, ET NÄHA, KUI ERINEVAD ON PUUDE LEHED JA KUIDAS ROOTSUDE JÄRGI NEID ÄRA TUNDA.

LEHEROOTSU TÖÖ

17.-22. septembril on meil seenenädal. Ise tõime metsast seeni näitusele, ise käisime näitust külastamas ja ise kutsusume sinna teisigi uudistama. Oleme seeni voolinud, joonistanud ja nende kohta uusi teadmisi avastanud õp Erkki Otsmani abiga.

NÄITUS

TUND BIOLOOGIGA

RÃœHMATÖÖ – PLAKATI KOOSTAMINE

PLAKAT

KOKKUVÕTETE TEGEMINE

TULPDIAGRAMM РKOKKUV̥TE PLAKATITEST