140c

Teisipäeval, 6. detsembril külastasime oma klassi ja õpetaja Anu Kellaga Tallinna Raekoda – Põhja-Euroopa vanimat raekoda, mis ühtlasi tähistab sel aastal oma seitsmesajandat esmamainimise aastapäeva. Uurisime kodanikesaali, kus mõisteti kohut, ja kuulasime giidi juttu seintel rippuvatest gobeläänidest ja vappidest. Jutt oli kaasahaarav ja kõik tegid usinalt ka märkmeid.

Seejärel suundusime edasi raehärrade saali imetlema originaalset raehärrade pinki. Kõigi nikerduste juurde oli giidil jutustada oma lugu ja nii kuulsime selles kaunis ruumis vähemalt 10 legendi. Siis vaatlesime veel allkorrusel asuvat vanalinna maketti ja Vana Toomast ning suundusime tagasi koolimajja.

Muuseumitund oli midagi uut ja huvitavat ning ma arvan, et võtsime kõik sealt midagi kasulikku kaasa (vähemalt eelseisva retsensiooni tarbekski).

-Marianne

Õpime linnamüüri väravaid tundma

Kõik töötavad huviga kaasa

Oleme nüüd juba üle kolme kuu oma armsa klassijuhatajaga tuttavad olnud ja siiamaani oleme tema eest hoolitsemisega imeliselt toime tulnud. Füüsikatunnid on täis särtsu ja õpetaja suudab panna ka kõige ebapädevamad tundma rõõmu sellest imelisest nähtusest nimega füüsika. Tunnis istudes aga tihti ei märka, kui vaevarikast ja head tööd õpetaja Maasik teeb, et meile midagi ikka külge ka jääks.

See nädal oli meile õppetund, peame olema rohkem kui tänulikud sellise õpetaja eest. Reivo oli terve nädala haige ja füüsika tunnid olid iga päev erineva õpetajaga. Uusi õpetajaid ei jõudnud me veel tundmagi saada, kui juba helises koolikell. Raske oli füüsikas keskenduda ja nädala lõpuks igatsesime õpetajat nii palju, et otsustasime terve klassi kokku võtta ja Reivole terviseid saata. Tervised olid sedavõrd tervendavad, et Reivo järgmisel nädalal imekombel tagasi oli.

-Kaisa

Päeva alguses külastasid meie klassi Taani sõdurid, kes hetkel Eestis meid kaitsmas viibivad. Taanist tuli meile ka vabadussõja ajal abi. Meile räägiti riikide ühisest ajaloost ning sõdurielust kui sellisest. Vastati huvipakkuvatele küsimustele ning uuriti ka meie vaadete kohta. Kohtumine oli hariv ja meeldiv.

Ametlikku üritust alustati kella üheteistkümnest tseremooniaga Reaali Poisi juures. Õpilased läksid Poisi juurde pudireas, kus ootasid juba ees kutsutud külalised: liitlasriikide suursaadikud, linnapea, vabadussõjas sõdinud Jakob Westholmi ning Gustav Adolfi koolide esindus ja Kalevi jalaväepataljon. Tseremoonia sissejuhatuseks marssisid lipukandjad trummipõrina saatel skulptuuri taha, hoides liitlasriikide ja õppursõdurite lippe. Ühtlasi asetati hukkunud koolipoiste auks Poisi ette pärjad. 

Jätkati kõnedega, kõne pidasid muuhulgas Kalevi pataljoniülem ja Reaalkooli direktor Ene Saar. Kõige sügavama mulje jättis pataljoniülem, kelle vali, selge ja lakooniline hääl maja seintelt vastu kajas. Üldiselt räägiti kõnedes Poisi ideoloogilisest tähtsuset, koolipoiste rollist vabadussõjas ning vaba Eesti loomisest.

Kõnede lõppedes marssisid lipukandjad ja õpilased taas trummide saatel kooli taha staadionile, kus sõdurid pakkusid maitsvat suppi ning magusat saia. Söömise järel võis vaadata aulasse ülesse pandud relvanäitust. 

Hiljem suundusid vanemad klassid Vene teatrisse, et seal kuulata vabadussõjaaegseid lugusid kõigilt järjepidevalt töötanud õppursõdurite koolide esindustelt. Veel pidas kõne haridusminister, räägiti Poisi hävitamisest kui ka taastamisest ja Reaalkooli mälu traditsioonist. Esinemised vaheldusid poistekoori sõdurilauludega.

Paljud kõnelejad suutsid suurepäraselt edasi anda ajastu meeleolu, mida kirjeldati.

Lugu Poisist, vananaisest ja ostmata tillist põhjustas naeruvalingu üheteistkümnendike hulgas. Irooniliselt loeti ette ka vigane tekst niinimetatud teisest Poisist, kellel teavasti puuduvad käed ning pea, kuid jalad on täiesti olemas. Seekord võis iga saalis viibija, kel piisavalt tähelepanu jätkus, selles ise veenduda, sest pilt oli suurelt ekraanile kuvatud.

Vaatamata kõnede huvitavusele oli neid palju ja kompaktselt nii, et ette heidetavat informatsiooni oli raske hõlmata ja seedida.

Üldiselt pakkus üritus võimalust vaheldusrikkuseks ning patriotismi kasvatamiseks. Kahtlemata suurenes sellekäigus minu aupaklikkus Poisi ja õppursõdurite vastu.

-Joonas Aditya

Tristan ja Läti lipp

Lipukandjad kogunevad

Reedel, 4. novembril oli meie jumalate jaoks saabunud koolimärkide kättesaamise päev, kus märgiaktusel said nad kogu ülejäänud gümnaasiumi ja õpetajate ees oma rinda märgid. Vaatamata pisikestele tehnilistele viperustele möödus kõik sujuvalt ning peale aktust valdas väike uhkustunne, sest just meie jumalad olid auga rinda saanud oma märgid.

Õhtul toimus märgipidu. Vaatamata tüüpilisele eestlaslikule tagasihoidlikkusele, tõi esinev bänd, mille solistiks oli 12.c klassi õpilane Nora Liisa Suislepp, julgemad peolised tantsupõrandale. Hiljem sulatas inimestevahelist jääd Piret Otsa oma kuulsate seltskonnatantsudega, mis andsid peole särtsu ning vürtsi juurde. Peale seltskonnatantse jätkus pidu hoogsalt koos bändi esinemisega. Vahepeal esined ka rahvatantsijad oma tantsupeo kavaga. Veidike peale kella üheksat oli aeg abiturientidel laulda nooremad õpilased majast välja ning kaheteistkümnendike pidu jätkus.

Peo õhtu meeleolu ei unune ning oleme klassiga järgmistel pidudel kindlasti kohal!

-Rasmus N.

Esinev bänd (pilt: Erik Võrklaev ja Simone Saar)

12. klass laulab meid välja (pilt: Erik Võrklaev ja Simone Saar)

20.oktoobril sõitsime klassiga Särghauale õppelaagrisse. Särghaual ootas meid mitu huvitavat loengut. Päeva alustasime evolutsiooni teemalise loenguga. Hiljem liikusime edasi Carl Robert Jakobson muuseumisse, kus meil oli ekskursioon. Ekskursioon oli väga hariv ning nägime tolleaegseid hooneid ja eluolu. Liikusime tagasi Särghaua õppehoonesse, kus toimus meil loeng ringmajanduse kohta. Tegime enda valitud toote kohta plakati. Sellega oli õppimise osa esimeseks päevaks läbi.

Liikusime läbi pimeda metsa sööma, see ostus väga naljakaks, sest läbi pimeda metsa otsustati paljusid klassikaaslaseid ehmatada. Õhtul algas õhtumõnu, ehk Piret Otsa tantsud ja mängud. Kuulasime ka Robini ja Dominiku laulu füüsikast. Enne magama minekut mängisime koos kaarte.

Hommik algas vara, võtsime kokku Särghaual õpitu. Buss väljus parklast ilma Karl Eliaseta, kuid õnneks märkasime ta kadumist kiiresti. Liikusime Anton Õunapuu hauale ja hiljem Järvakandi klaasimuuseumisse. Seal toimus meil ringkäik ja klaasimuuseumi tutvustus. Õppelaagri lõpetasime uhke lõunasöögiga ja suundusime tagasi Tallinnasse. Oleme juba uue väljasõidu ootuses!

-Emma

Klaasitehases

Teel lõunat sööma

Praktiline töö tunnis

Esimene arvestuste nädal on läbi saamas ja muljeid on meil küllalt. Saime tehtud oma esimese kolmetunnise keemia kontrolltöö ja leidsime ka aega, et kivimeid uurida.

Esmaspäeval saime keemias kätt proovida tiitrimises. Selleks, et katsed hästi välja tuleks, oli vaja pikka kannatust ja head koordinatsiooni. Enamik panid oma akuhappesse küll liiga palju alust, ent paar õnnelikku said ka õiget värvi lahuse. Päeva lõpus saime testida teadmisi vana-kreeka kirjandusest.

Teisipäev möödus meil kiirelt ning saime teha korraga nii õpetaja Kangro kui ka Saare keemia tööd. Alguses väga hirmutav idee töötas lõpuks hästi, aega oli küllalt ja mõte jooksis ilusti.

Kolmapäeval tundsime, kuidas iga päev arvestuste tegemine väsitas meid päris korralikult, aga mõte, et neljapäeval saame juba kivimeid uurida lohutas meie meelt. Tegime kiiresti oma füüsika arvestuse ära ja päev läks ühtlaselt kiirenedes edasi (v=v₀+at).

Neljapäev ja reede kulgesid kivimiterohkelt ning pärast seda oligi meie kõige esimene arvestuste nädal lõppemas.

-Kaisa

Kolmapäeval pärast arvestust

Õpetaja Martin Saarega tiitrimas

Mis erinevused võiksid olla kahe Tallinna mainekaima kooli vahel ning kas need lahknevused mõjutaksid üleüldist õppimist? Kes muu saaks paremini kahe kooli erinevust selgitada, kui õpilane, kes on käinud üheksa aastat ühes ja üks kuu teises koolis. Mina õppisin Tallinna Inglise Kolledži eestikeelsel õppesuunal üheksa aastat ja 9. klassi lõpus tegin otsuse vahetada kooli ning minu sisetunne ütles, et selleks peab saama Tallinna Reaalkool ning praegu õpingi inseneeria suunal 10.c klassis.

Esimene erinevus, mida kohe esimesel päeval tundsin oli ühtsus ja kogukond. Tallinna Reaalkoolis pannakse palju rohkem rõhku kooli traditsioonidele ja tavadele. Kohe esimesel kursusel 10. klassis õpetatakse Realica-t ehk Reaalkooli ajalugu. Lisaks sellele kantakse palju rohkem koolivormi, eriti teklit, ning tähistatakse koolisiseseid sündmusi suurejoonelisemalt. Üks asi, mis annab ühtsusele  väga palju juurde on, et nii õppealajuhatajad kui ka direktor õpetavad oma aineid. See toob õpilased lähemale kooli juhtkonnale ning motiveerib neid osalema koolisisestes otsuste tegemises.

Kohe uude kooli sisse astudes sain aru, et koolimaja saab olema palju väiksem, kui millega ma TIKis harjunud olin. Koridorid ja klassiruumid on palju väiksemad ja kuidagi vähem õhulisemad. Vahetunnis kehtib treppidel liikumiskord, et käsipuu paremal pool, et ei tekiks mõnikord kitsastel treppidel ummikut.. Ka koolisiseseid huviringe oli TIKis rohkem, näiteks oli koolis oma muusikaosakond ning erinevad spordiringid pärast tunde. See ei tähenda, et Reaalis ei oleks neid üldse, lihtsalt valik väiksem ja natuke spetsiifilisem kui muidu. Kadus ka võimalus kehalises kasvatuses kasutada oma kooli ujulat ja talvel spordihoones suurt sisesaali, sest siin selle jaoks lihtsalt ruum puudub. See ei võta küll tükki küljest, lihtsalt tuleb ära harjuda sellega, et kehalise kasvatuse jaoks tuleb jalutada Kalevi spordihalli.

Mul pole tegelikult kummagi kohta midagi halba öelda, sest koolid on erinevates situatsioonides ja võimalused on ka eripalgelised. Mõlemas asutuses pakutav haridus on Eestis üks tugevamaid ja ma ei saaks olla õnnelikum, et olen õppinud selliste tasemetega koolides. Pean tänama Tallinna Inglise Kolledžit menuka üheksa aasta eest ning aitäh kasvatamast mind distsiplineeritud ja laia silmaringiga õpilaseks nagu ma praegu olen. Ootan Reaalilt uusi ja ägedaid väljakutseid järgmise kolme aasta jooksul. 

-Theodor

Õpetajate päev möödus väga sündmusterohkelt. Päev enne õpetajate päeva kogusime kokku paar meie klassi meisterkokka ja nemad valmistasid meie armasatele õpetajatele õunakooki, mis meie meelerõõmuks kõik ära söödi. Õpetajate päeval saime nautida tunde meie rangekäeliste abiturientide käe all.

Esimene tund abiturientidega oli kirjandus, kus tegime Kahhoti ja pidime ära arvama laule kuulsamatest filmidest. Õpetajad panid meid tegutsema ning võitjad said isegi šokolaadi.

Teine tund oli kehaline kasvatus. Kuidki õpetajad ähvardasid meid alguses 3 km jooksmisega, siis tegelikkuses nii nad meid kiusama ei hakanud. Tegime erinevaid lõbusaid mänge, näiteks ketikull ja “Haned, luiged tulge koju”.

Viimane abiturientidega tund oli ajalugu. Ajaloos tehti meile väga hästi selgeks Mesopotaamia (mällari) ajastu ja seal valitsenud kuningad, näiteks Hammumällar. Lisaks kutsuti õpilasi seletuskirju kirjutama ja arsti kabinetti.

Õpetajate päev oli väga lõbus ja jääb kindlasti pikaks ajaks meelde. Ainult paari aastat veel ja siis olemegi meie nende positsioonis.

-Emma

Kaisa käis arsti juures

Ajalugu

Mängime ketikulli

Reedel, 30. septembril osalesime klassi esindusega teaduste akadeemias Teadlaste Öö festivalil “Linnud, luule ja teadus”

Õhtut alustas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur Elle-Mari Talivee, kes tutvustas meile üleeuroopalist keskkonnateadlikkuse projekti, millest saab igaüks osa võtta, näiteks saab lindude loendamist oma aias juba sellel talvel alustada. 

Õhtut jätkas Tallinna Loomaaia loodushariduskeskuse ornitoloogiaringi õpetaja Urmas Talivee, kes rääkis meile linnuhuvihariduse ajaloost kui ka praegusest linnuhuviliste harimisest.

Luuletaja Veronika Kivisilla tegi meile väga omapärase ja meeldejääva esitluse, kus ta esitas meile linnulaulude folkloorilisi tõlgendusi erinevatest Eesti piirkondadest. 

Viimane esineja oli ornitoloog ja kotkaklubi liige Aarne Tuule, kes rääkis meile kotkaklubi tegevustest. Esitluse tegi eriti põnevaks rohke foto- ja videomaterjal, kus oli näha kotkaste pesaelu. Kotkaklubi pesakaamerate salvestusi saab vaadata ka Youtube’ist: https://www.youtube.com/c/Kotkaklubi

Lisana käisime koos giidiga teaduste akadeemia majaekskursioonil ning nägime kohti, kuhu igapäevaselt ligi ei pääse.

Kindlasti said kõik ornitoloogia-alaseid teadmisi kõvasti juurde.

-Georg Kärmas

Klassijuhatajatunnis käis meil külas Viimsi Muusikakooli direktor Edmar Tuul, kes jagas meiega põnevaid lugusid oma kooliajast, õppimisest ja ka õpetajaks saamise tähtsusest. Ta suutis oma juttu hästi siduda eluliste näidetega ja kaasata vestlusesse ka õpilasi, väga huvitav oli kuulata!

Seejärel kogunesime staadionile, hoolimata peenikesest vihmast ja kuulasime innukalt direktori kõnet. Nii mõnigi meie klassikaaslastest sai oma heade soorituste eest nii spordivaldkonnas kui ka haridusvaldkonnas kätte väikese auhinna. Pidulauale sai see aasta serveeritud pitsa, mis olenemata paar tundi varem tellimisest, jõudis kohale aktuse keskel. Sellegipoolest said kõik kõhud täis ja tuju oli hea. Selle sündmuse tegi meeldejäävaks rebaste nädala tantsude esitamine, mida ei teinud ainult 10. klass, vaid kõik gümnasistid. Tõdesime siiski, et meie tants oli kõigi omadest parim. Palju ei jäänud alla ka meist vanemad õpilased, kellel õnnestusid keerukad kavad ka vähese ettevalmistusega.

Kooli sünnipäev oli väga meeleolukas ja loodame, et see traditsioon jääb kestma veel pikkadeks aastateks!

Elagu Tallinna Reaalkool!

-Marianne

Ootame oma pitsat, mida ei paista silmapiiril

Meie klassi ja vilistlane