Reaali Poiss 95

PĂ€eva alguses kĂŒlastasid meie klassi Taani sĂ”durid, kes hetkel Eestis meid kaitsmas viibivad. Taanist tuli meile ka vabadussĂ”ja ajal abi. Meile rÀÀgiti riikide ĂŒhisest ajaloost ning sĂ”durielust kui sellisest. Vastati huvipakkuvatele kĂŒsimustele ning uuriti ka meie vaadete kohta. Kohtumine oli hariv ja meeldiv.

Ametlikku ĂŒritust alustati kella ĂŒheteistkĂŒmnest tseremooniaga Reaali Poisi juures. Õpilased lĂ€ksid Poisi juurde pudireas, kus ootasid juba ees kutsutud kĂŒlalised: liitlasriikide suursaadikud, linnapea, vabadussĂ”jas sĂ”dinud Jakob Westholmi ning Gustav Adolfi koolide esindus ja Kalevi jalavĂ€epataljon. Tseremoonia sissejuhatuseks marssisid lipukandjad trummipĂ”rina saatel skulptuuri taha, hoides liitlasriikide ja Ă”ppursĂ”durite lippe. Ühtlasi asetati hukkunud koolipoiste auks Poisi ette pĂ€rjad. 

JĂ€tkati kĂ”nedega, kĂ”ne pidasid muuhulgas Kalevi pataljoniĂŒlem ja Reaalkooli direktor Ene Saar. KĂ”ige sĂŒgavama mulje jĂ€ttis pataljoniĂŒlem, kelle vali, selge ja lakooniline hÀÀl maja seintelt vastu kajas. Üldiselt rÀÀgiti kĂ”nedes Poisi ideoloogilisest tĂ€htsuset, koolipoiste rollist vabadussĂ”jas ning vaba Eesti loomisest.

KĂ”nede lĂ”ppedes marssisid lipukandjad ja Ă”pilased taas trummide saatel kooli taha staadionile, kus sĂ”durid pakkusid maitsvat suppi ning magusat saia. Söömise jĂ€rel vĂ”is vaadata aulasse ĂŒlesse pandud relvanĂ€itust. 

Hiljem suundusid vanemad klassid Vene teatrisse, et seal kuulata vabadussÔjaaegseid lugusid kÔigilt jÀrjepidevalt töötanud ÔppursÔdurite koolide esindustelt. Veel pidas kÔne haridusminister, rÀÀgiti Poisi hÀvitamisest kui ka taastamisest ja Reaalkooli mÀlu traditsioonist. Esinemised vaheldusid poistekoori sÔdurilauludega.

Paljud kÔnelejad suutsid suurepÀraselt edasi anda ajastu meeleolu, mida kirjeldati.

Lugu Poisist, vananaisest ja ostmata tillist pĂ”hjustas naeruvalingu ĂŒheteistkĂŒmnendike hulgas. Irooniliselt loeti ette ka vigane tekst niinimetatud teisest Poisist, kellel teavasti puuduvad kĂ€ed ning pea, kuid jalad on tĂ€iesti olemas. Seekord vĂ”is iga saalis viibija, kel piisavalt tĂ€helepanu jĂ€tkus, selles ise veenduda, sest pilt oli suurelt ekraanile kuvatud.

Vaatamata kÔnede huvitavusele oli neid palju ja kompaktselt nii, et ette heidetavat informatsiooni oli raske hÔlmata ja seedida.

Üldiselt pakkus ĂŒritus vĂ”imalust vaheldusrikkuseks ning patriotismi kasvatamiseks. Kahtlemata suurenes sellekĂ€igus minu aupaklikkus Poisi ja Ă”ppursĂ”durite vastu.

-Joonas Aditya

Tristan ja LĂ€ti lipp

Lipukandjad kogunevad

Kommenteerimine on keelatud.