140c

Päeva alguses külastasid meie klassi Taani sõdurid, kes hetkel Eestis meid kaitsmas viibivad. Taanist tuli meile ka vabadussõja ajal abi. Meile räägiti riikide ühisest ajaloost ning sõdurielust kui sellisest. Vastati huvipakkuvatele küsimustele ning uuriti ka meie vaadete kohta. Kohtumine oli hariv ja meeldiv.

Ametlikku üritust alustati kella üheteistkümnest tseremooniaga Reaali Poisi juures. Õpilased läksid Poisi juurde pudireas, kus ootasid juba ees kutsutud külalised: liitlasriikide suursaadikud, linnapea, vabadussõjas sõdinud Jakob Westholmi ning Gustav Adolfi koolide esindus ja Kalevi jalaväepataljon. Tseremoonia sissejuhatuseks marssisid lipukandjad trummipõrina saatel skulptuuri taha, hoides liitlasriikide ja õppursõdurite lippe. Ühtlasi asetati hukkunud koolipoiste auks Poisi ette pärjad. 

Jätkati kõnedega, kõne pidasid muuhulgas Kalevi pataljoniülem ja Reaalkooli direktor Ene Saar. Kõige sügavama mulje jättis pataljoniülem, kelle vali, selge ja lakooniline hääl maja seintelt vastu kajas. Üldiselt räägiti kõnedes Poisi ideoloogilisest tähtsuset, koolipoiste rollist vabadussõjas ning vaba Eesti loomisest.

Kõnede lõppedes marssisid lipukandjad ja õpilased taas trummide saatel kooli taha staadionile, kus sõdurid pakkusid maitsvat suppi ning magusat saia. Söömise järel võis vaadata aulasse ülesse pandud relvanäitust. 

Hiljem suundusid vanemad klassid Vene teatrisse, et seal kuulata vabadussõjaaegseid lugusid kõigilt järjepidevalt töötanud õppursõdurite koolide esindustelt. Veel pidas kõne haridusminister, räägiti Poisi hävitamisest kui ka taastamisest ja Reaalkooli mälu traditsioonist. Esinemised vaheldusid poistekoori sõdurilauludega.

Paljud kõnelejad suutsid suurepäraselt edasi anda ajastu meeleolu, mida kirjeldati.

Lugu Poisist, vananaisest ja ostmata tillist põhjustas naeruvalingu üheteistkümnendike hulgas. Irooniliselt loeti ette ka vigane tekst niinimetatud teisest Poisist, kellel teavasti puuduvad käed ning pea, kuid jalad on täiesti olemas. Seekord võis iga saalis viibija, kel piisavalt tähelepanu jätkus, selles ise veenduda, sest pilt oli suurelt ekraanile kuvatud.

Vaatamata kõnede huvitavusele oli neid palju ja kompaktselt nii, et ette heidetavat informatsiooni oli raske hõlmata ja seedida.

Üldiselt pakkus üritus võimalust vaheldusrikkuseks ning patriotismi kasvatamiseks. Kahtlemata suurenes sellekäigus minu aupaklikkus Poisi ja õppursõdurite vastu.

-Joonas Aditya

Tristan ja Läti lipp

Lipukandjad kogunevad

Postitatud: Neljapäev, 17.11.2022 kell 12:16 Kategooria: Määratlemata. Selle sisestuse RSS-voog: RSS 2.0