Tiir keskaegses Narvas

Käisime kolmekesi Narvas, koos Rami, Rasmuse ja Robiniga. Meil ei olnud kõrged ootused, kuid Narva üllatas meid siiski. Nende modernsed majad koos nõukaaegsete majadega tekitab mõnusa atmosfääri.

Narva Issanda Ülestõusmise peakirik

Esimesena käisime kõik koos Narva Issanda Ülestõusmise peakirikus. See, ainuke uusbütsantsilise stiiliga sakraalehitis Eestis, on väga võimas ja meile kõigile meeldis see.

Rootsi lõvi
Pärast peakirikut kõndisime Rootsi lõvi mälestusmärgini. Sellega mälestatakse Põhjasõja Narva lahingut. 2. maailmasõja ajal viidi mälestusmärk Saksamaale, kus see üles sulatati. Aastal 2000 taasavati see 3 korda väiksemana. Kuju sümboliseerib Eesti ja Rootsi vahelist sõprust ja koostööd. Väga ilus kuju. 10/10.

Aleksandri suurkirik
Vahepeal jäi ka silmavaatesse Aleksandri kirik. Narva Püha Aleksandri Suurkirik on ajatu iluga ehitismälestis, mis troonib uhkelt Narva linnas, tõustes kõrgele oma neoromaani stiilis arhitektuuriga. Kirik ehitati 1881—1884 Kreenholmi Manufaktuuri luterlastest töölistele. Selle projekteeris Peterburi arhitekt ja akadeemik Otto Pius von Hippius. Kirik kannab 1881. aastal terroriaktis hukkunud tsaar Aleksander II nime. Kirikul oli ka oma kool ja lasteaed. Kiriku peamine silmapaistvus on kindlasti selle kõrge torn, mis pakub võrratut vaadet ümbritsevale linnale ja jõele.
Neoromaani stiilis kirik koosneb kaheksanurksest kupliga kaetud keskmest ning telkkiivri ja ehisviiludega kaunistatud kaheksatahulisest kellatornist, mille kõrgus on 61 meetrit. Kiriku sisekujundus järgib ka neogootika elemente, kus saab imetleda kunstipärast sisekujundust, ajaloolisi freskosid ning elegantseid kujusid. Hoone sai teise maailmasõja pommitamisel raskelt kannatada, kuid pärast sõda õnnestus Narva tagasi saabunud koguduseliikmetel hoone siiski kuigipalju korda seada ning kiriklik tegevus jätkus. Aleksandri kogudus oli Narva ainuke luterlik kogudus, mis tegutses sõja lõppedes edasi.

Aleksandr Puškini mälestusmärk

Tee peal seisime silmitsi Aleksandr Puškini mälestusmärgiga. Läks ikka päris mitu minutit mõtisklemist enne kui Robin suutis välja nuputada, mis kujuga tegu on. See mälestusmärk austab vene kirjanduse suurkuju, Aleksandr Puškini, väga tuntud romantismi kirjanikku. Mälestusmärk paigaldati 1999. aastal 200. sünniaastapäeva puhul. Mälestusmärgi autor on vene skulptor Mihhail Anikušin. See pole esimene Puškini monument Narvas, ainus tänapäevani säilinud aga küll.

Paul Kerese mälestusmärk
Mälestusmärk avati 2016. aastal, kuid on siiamaani väga heas konditsioonis. See on püstitatud male suurmeistri Paul Kerese auks. Skulptuur on valmistatud pronksist ja autorid on Aivar Simson ja Paul Mänd. Oli tõesti hämmastav ja väga silmiavav mälestusmärk. On millest kodus vanematele rääkida.

Narva linnapiir
Putinit me siiski ei külastanud, kuna meie ees seisis suur müür. Piiri- ja tollipunkt tekkis siia 1990. aastate alguses taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piiri loomisega. Narva piiripunkti kompleksi kuuluvad: Narva piiripunktihoone, piirivalvehoone, kontrollkabiinid, varjualused, varikatusealused, piiripunkti piirdeaed ja kontrolliväljak. 2015. aasta 15. juulil avati Narva piiripunkti uus jalakäijate ja sõiduautode terminal, ümberehituse käigus lammutati vana 1990. aastatel ehitatud 500-ruutmeetrine jalakäijate terminal ja selle asemele ehitati uus, ligi kolm korda suurem kaasaegne terminalihoone.

Bastionikäigud
Kahjuks me ajaliselt bastionikäikudesse sisse ei jõudnud. See tundus ka olevat väga äge kogemus, millest me seekord ilma jäime. SuurtĂĽkkide pidev täiustamine muutis vanad kaitsemeetodid kasutuks. Vastusena hakati 15. sajandi teisel poolel rajama uut tĂĽĂĽpi kindlustusi – bastioneid – mille kaldus nõlvadega ja sageli kivimĂĽĂĽridega tugevdatud paksud muldvallid põrgatasid suurtĂĽkikuuli, kas eemale voi pidasid selle kinni.

Narva Hermanni linnus
Käisime ka Narva Hermanni linnuse juures. Narva linnuse ajalugu algab taanlaste ehitatud puitlinnusega 1254. aastal. 1300. aastate alguses ehitati linnus ümber ja järgnevate aastate jooksul linnus laienes. Narva linnuse tähtsus ajapikku suurenes, eriti pärast Liivi ordu võimu alla minekut 1347. aastal, mil see muutus ordu peakorteriks ja Narva foogti residentsiks. Liivi ordu tugevdas Narva linna ümbritsevat müüri ja lisas kindlusele uusi struktuure vastavalt ajastu sõja- ja kaitsetaktikatele. Linnusel oli strateegiline roll, kaitstes piirkonda ja pakkudes varju ümberkaudsetele elanikele sõja korral.
1944. aastal sai linnus märkimisväärselt kannatada, kuid alates 1968. aastast on toimunud selle restaureerimine, ja 1986. aastast on see avatud Narva muuseumi ekspositsioonina.

Narva raekoda
Narva raekoja platsilt nägime ka Narva raekoda. Narva raekoda on üks esimesi Eesti barokkehitisi, mis rajati 1668. aastal Rootsi kuninga Karl XI korraldusel. Kahekorruseline kelpkatusega hoone valmis kolm aastat hiljem. Peafassaadi ilmestasid läbi kahe korruse ulatuvad pilastrid ning avarad aknad. 18. ja 19. saj ümberehitused säilitasid raekoja arhitektuurilise ilme ning magistraadi koosolekusaal, kohtusaalid ja ametiruumid olid endiselt kasutusel.
1944. aastal põles raekoda maha ja pärast restaureerimist muudeti ajutiselt pioneeride paleeks. 1976. aastal algas hoone raekojaks rekonstrueerimine, tänapäeval on Narva raekoda kolmekorruseline paekivist ehitis kõrge soklikorrusega. Kelpkatus koos torni ja barokse tornikupliga on taastatud, aknad paiknevad barokkhoonetele tüüpiliselt välisseinaga ühel tasapinnal. Raekoja portaalil on kujutatud Narva ajaloolist vappi, mille sinisel kilbil on mõõk, saabel ja kolm kuuli, mis sümboliseerivad linna tähtsust kindlusena ida ja lääne piiril.

Kreenholmi manufaktuur
Viimaks läksime Kreenholmi manufaktuuri juurde. Kreenholmi manufaktuur on tekstiilitööstusettevõte, mille asutas Moskva kaupmees Ludwig von Knoop 1857. aastal Narva piirkonnas. Ettevõte oli suurim tekstiilivabrik Euroopas. Ludwig Knoop juhtis manufaktuuri kolmkümmend aastat, kavandades selle tervikliku linnakuna koos tootmis-, administratiiv-, elu- ja ühiskondlike hoonetega.
Tootmiskompleks laienes aja jooksul, kasutades vesirattaid ja hiljem veejõul töötavaid turbiine. Kreenholmi vabrikus töötas 1872. aastal 4500 inimest ning 1906. aastaks oli tootmispind 495 972 ruutmeetrit. Ettevõte oli varustatud kaasaegsete süsteemidega, sh valgustus, ventilatsioon, niisutussüsteemid ja automaatne tulekustutussüsteem. Lisaks tootmishoonetele kuulus kompleksi mitmeid sotsiaalseid rajatisi nagu kool, haigla, kirikud jm. Aastal 1917 sai Kreenholmi asulast Narva linnaosa.

-Rasmus Varunov, Robin, Rami

Kommenteerimine on keelatud.