Ajarännak Haapsallu
Mina (Mikk), Tristan, Ekke, Georgid ja Sandrid, käisime detsembri esimesel laupäeval (2.12.2023) lumises Haapsalus.
Meie retk hakkas vara, kui me kell 8:45 kogunesime bussijaama. Kõigil olid sallid ja mütsid peas. Georg Kalme võttis kaasa seljakoti ning Georg Kärmas võttis kaasa natukene taskuraha.
Lux expressi bussis mängisid kõik poisid toredasti sudokumängu, ning kui buss jõudis Haapsalusse, panin ma ekraani kenasti ära ning sidusin saapapaelad tugevasti kinni, et saaksime jalutada linnuse poole.
Linnus oli väljast väga äge ning tekitas uhke tunde. Sander Nemvalts ronis kõikide linnuse tornide otsa ning Tristan Aik ehitas samal ajal ilusa lumememme.
Haapsalu linnus, mis asutati 13. sajandil, on üks märkimisväärsemaid keskaegseid kindlustisi Eestis. Esialgu rajati see piiskopilinnusena 1279. aastal, et kaitsta ala ja teenida piiskopi residentsina. 16. sajandi alguses, peale Liivi sõda, kaotas linnus oma esialgse tähtsuse, kuid selle müürid ja varemed jutustavad siiani lugusid minevikust. Erilist tähelepanu pälvib Valge Daami legend, mis on seotud linnusega ja muudab selle kohalikuks vaatamisväärsuseks. 19. sajandil, kui Haapsalu muutus populaarseks kuurortlinnaks, taastati osa linnusest, et võõrustada suvitajaid. Tänapäeval on Haapsalu linnus avatud külastajatele, pakkudes ajaloolisi ekspositsioone, käsitöökojas tegutsemise võimalust ja mitmesuguseid kultuuriüritusi, muutes selle oluliseks kultuuripärandi objektiks ja turismi sihtkohaks Eestis.
Kui olime linnuses ära käinud, hakkasime jalutama mere poole. Ekke nägi tänaval paksu halli kassi, kes lihtsalt rahvakeeli “chillas” õues. Emotsioonid olid laes.
Jõudsime randa, ronisime vaatetorni otsa, Tristan viskas Georg Kalmet lumepalliga. Promenaadi vaatetorn oli viieteistkümne meetri kõrgune ning oktoobris saab selle otsast kurgi vaadata.
Kell oli 11:30, Sander Musta varbad hakkasid hirmsasti külmetama ning otsustasime, et oleks mõistlik minna sooja einestama. Jalutasime Talumehe Kõrtsi.
Kõrtsis võttis meid vastu ilus tüdruk, kelle nimi oli Triin. Triin tõi meile lõunasöögi. Kõrtsis oli isegi tualettruum ja kraanikauss. Kõik võtsid söögiks munaga võileiva ning see maksis 12 eurot, mis võiks panna nii mõnegi vihastama, kuid mitte meid. Sander Nemvalts elab ikkagi Peetris majas ja tal on 6 autot.
Kui kõigil olid kõhud täis, läksime ruttu rongijaama. Millegipärast ühtegi rongi ei tulnud. Selleks hetkeks oli mu telefonil 43 protsenti akut ning asi hakkas muutuma kriitiliseks.
Järgnevalt on paar kena sõna Sander Musta poolt:
“Haapsalusse, täpsemalt selle raudteejaama saabus esimene reisirong 1904. aastal ning viimane lahkus sealt 94 aastat hiljem ehk 1995. aastal. Raudtee ehitati sinna sellepärast, kuna Haapsalu oli kuurortlinnana Vene tsaaride seas väga populaarne, lausa nii populaarne, et tsaarid ise toetasid raudtee projekti elluviimist. Kogu perroon on 216 meetrit pikk ning tänapäeval asub jaamahoone ruumides Raudtee- ja sidemuuseum.”
Kell oli saanud 13. Koos poistega jalutasime Haapsalu ainukese valgusfoori juurde ning imetlesime seda lummavat vaadet.
Buss lahkus kell 14:20, seega oli meil veidi aega tappa. Tristanil hakkas koduigatsus, seega külastasime tema lemmikpoeketti, A1000. Seal oli palju värsket kaupa peale tulnud ning hinnad olid pöörased. Ka Kärmase reis läks õnneks, sest ta sai ema kaasa pandud taskuraha ära kulutada. Ta ostis pulgakommi ja ilusad rohelised kummikud.
Kui kogu kamp oli valmis, sättisime sammud bussijaama poole. See oli kohaliku Rimi kõrval ning seal oli ootamas juba koguni 6 inimest. Täiusliku reisi lõpuks laulis Ekke meile ette paar jõululaulu ning juba olimegi Gobusi bussi peal.
Lõppu lisaksin ka paar kommentaari.
Sander Must: “Ma armastan ajalugu, Haapsalu ja jalgpalli.”
Mikk Kaspar Piirsalu: “Haapsalu on kindlasti kõige parem Läänemaa keskaegne linn.”
Georg Kalme: “Mu seljakotis oli telefon, rahakott, Läti Henriku Liivimaa Kroonika ja kuivad sokid.”
Mikk Kaspar Piirsalu, Tristan Aik Sild, Ekke Rõuk, Georg Kalme, Georg Kärmas, Sander Nemvalts, Sander Must
© 2024, 140c