135b

Retsinädal! RetsiNÄDAL! RETSINÄDAL!!!!!!!! Ma olin elevil, eks me kõik. 10. klass oli kaks aastat tagasi ning oi, kuidas seda kogemust igatsesime. Uued toredad inimesed, natukene lõbu ja särtsu muidu rutiinsesse kooliperioodi ning teiste “kiusamine” 😀 Nädala korraldamine tekitas algselt palju kära, aga eks see ongi osa orgunnimisest. Mitte kunagi ei saa kõik kõigega rahul olla. Seega panime juba kevadel lennusiseselt kokku ühe satsi, kes kõik üritused, kohtumised, raha korjamised ja planeerimised enda peale võttis. Retsinädalale pani alguse (minu arvates vähemalt) rebaste pildistamine. Saatsime Kaarli ja Vahtra rebsude klassidesse natukene pulli tegema ja neid hirmutama. Marsiti kahekesi klassi sisse, kurjad näod ees, ja hakati õpilasi nelja kaupa klassist välja kolmandale korrusele saatma. Mõni sai kohe algul aru, et tegu on naljaga, kuid mõnel teisel jooksid küll hirmujudinad üle selja. Kolmapäeval panime üles teise korruse seinale rebaste pildid. Iga grupp otsustas individuaalselt, kas tahavad, et nende grupi liikmed avalikustatakse kolmapäeval või juba varem ning kuidas. 13.-14. september korraldasid grupid tutvumispeod nii, kuidas soovisid. 135. lennu korraldatud retsinädalal oli üldtemaatikaks telesaated ja kokku oli 12 gruppi: Nunnad, Teletupsud, Kreisiraadio, Modellid, Kardashianid, Simpsonid, Money Heist, South Park, Breaking Bad, Doctor Who, Selgeltnägijate tuleproov ja Buratino.

Esmaspäev: Möll algas. Hommik oli oi, kui palju elevust täis. Jumalad (või siis juhtkonnale meelepärasemalt hundid) olid kõik valmis uute gümnasistidega vingerpusse mängima. Vahetundide ajal toimusid dance battle’id. Nicolase juhendamise all sai antud ka retsivanne. 135. lennu ikooniline “Üks kõikide, üks kõikide” jäi 137. lennul küll kordamata, aga ehk oligi see hea. Tantsuvõistluste keskel toimus ka palju-palju paremini kavandatud flashmobi tants. Koolipäeva lõpetas staadionimäng, mis kujutas endast ette erinevaid teatevõistlusi: pulga ümber keerutamine, pastaka pudelisse saamine, apple bobbing jne. Mõni grupp tegutses veel hiljem õhtulgi.

Teisipäev: Möll jätkus. Hommik algas võrgutavate tantsuliigutustega – rebased ei oska tantsida. Päeva jooksul toimusid samad üritused, mis eelmiselgi. Pärast tunde toimus rebastel viktoriin, kus küsiti rebsude jumalate seikluste ja tegude kohta. Mõni rebane väljendas hiljem pahameelt, umbes et: “Nõmedad küsimused: miks Realica laadi küsimusi polnud, näiteks kooli vanade õpetajate või vabadussõja kohta.” Mul on öelda vaid üht: ……………………

Kolmapäev: Koolipäev koolipäevaks, same old same old. Aga koolipäeva lõpp oli põhiline aka maastikumängud! Nii selle korraldamine kui ka punktis istumine osutus üllatavalt lõbusaks. Rebased pidid puhuma kondoomid lõhki, kätekõverdusi tehes teise suust kurki sööma, kiilaspeale musi tegema ja or… taarat (!) otsima. Selle lõppedes saatsid osa gruppe oma rebased vanalinna tänavatele kerjama. Kõik seda ei teinud, aga see oli täiesti arusaadav. Tegelikult on ikka suhteliselt ebameeldiv tänaval niisama lällata ja turistidelt paar närust eurot anuda. Kuid mu enda põhimõtteks jäi, et kui pidin piineldes hakkama saama mina, saavad ka nemad. Legendaarne retsinädala kolmapäev vastas ootustele ja uni ei kuulunud tol õhtul meie sõnavarasse, kui just et mitte tõdeda, et uni on nõrkadele.

Neljapäev: Oli raske. Punkt.

Reede: Raju reede jnejne. Rebaste pikk treenimine flashmobiks oli lõpuks kõike seda väärt. Tormasime pärast tunde Viru keskusesse. Kuna meid oli sinna ikka väga palju kogunenud ja rebased äratasid oma kostüümidega ikka väga palju tähelepanu, kästi paljudel poodides või mujal mõnda aega ringi jalutada, et koheselt massi ei tekitaks. Enda rebsud saatsime Ilumaailma oma meiki värskendama ❤ Tantsisime 2 korda, et teine kord saaks jumalad ka kampa lüüa. Lasime oma tantsu ka filmida ning õnneks on meie rebaste tants jäädvustatud. Enda retsitantsu me keegi peast enam ei mäleta, sest selle videosalvestis kaotati ära 🙁 Õhtul kogunesid rebased koolimajja, kus leidis aset ristimine. Selle kohta ma kirjutada ei tohi! Veelgi rohkem õhtupoole oli retsipidu. Eelmise aasta retsipeole tegime ikka pika puuga ära, pole küsimustki, aga eks paarislendudel olegi viga küljes 😕

Laupäev: Noorhärra Rebase korraldusel kogunesime rebaste ja jumalatega hommikul Pirita kloostri ette, kus võtsime osa Maailmakoristuspäevast. Inimesed viskavad maha ikka väga palju prügi, olime väga pettunud 😞 Aga tänu meile sai Pirita mets ja rand puhtamaks! Retsinädal sai väga kena punkti. Tegelikult isegi mitte punkti, vaid hüüumärgi!

Retsinädal oli lihtsalt vapustav. Klassijuhataja Anu Kell võttis messengeris klassichatis kõik väga hästi kokku: “Kallis 12.b, olen teie üle väga uhke kogu rebaste nädala väärika korraldamise üle – ei mingeid pahandusi, ainult ilusad ja hästikorraldatud üritused. 137. lennul on, kellest eeskuju võtta, kuidas peab käituma üks tõeline reaalikas. Käisime Martiniga hilisõhtul veel koolimajast läbi – kõik läikis. Ja siis muidugi laupäevane väärikas finaal – ma ei saaks olla uhkem klassijuhatajana, kui ma praegu teie üle olen. […] Olen kõige uhkem klassijuhataja ja 12.b on maailma parim klass. Armastan teid!”

135. lend – suur süda teile!

     ❤️❤️     ❤️❤️

❤️❤️❤️❤️❤️❤️❤️

❤️❤️❤️❤️❤️❤️❤️

❤️❤️❤️❤️❤️❤️❤️

     ❤️❤️❤️❤️❤️

          ❤️❤️❤️

               ❤️

Autor: Terke

Flashmob: https://www.youtube.com/watch?v=kSae7ike3uo    

Natuke meie laupäevastest tegemistest ehk aitäh, Delfi: https://m.delfi.ee/maailmakoristuspaev/article.php?id=87501695&fbclid=IwAR1gPa6nlZGy90r-UUyzZ9C80JZYqVH5jpM4D8amSQHCVzOyG0tavU4Wtn4

Pildid: Krete Roopõld, Herman Hõrrak

13.–14. septembril 2019 toimus Tallinna Reaalkoolis koostöös Eesti Teadusagentuuriga rahvusvaheline reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverents õpetajatele, ülikooli õppejõududele, tulevastele õpetajatele ja haridusasutuste partneritele. Kahe päeva jooksul tutvustati erinevate riikide uusimaid haridusreforme ning arutleti Eesti hariduse tuleviku üle. Ka paljud 135.b klassi õpilased võtsid osa sellest erakordsest sündmusest.

Paljud õpilased olid konverentsi käigus tõlgid meie väliskülalistele või aitasid muud moodi kaasa konverentsi edukale kulgemisele. Külalisi oli nii Šotimaalt, Leedust, Venemaalt kui ka Soomest. Peale konverentsi ametlikku osa oli õpilastel võimalus ka osaleda pidulikul õhtusöögil, kus toimus külalistevaheline suhtlus ja kontaktide vahetamine. Õhtu käigus arutati paljude koostöövõimaluste üle, kuidas saaks eesti ja välismaa noori kokku viia ning oma mõtteid jagama panna. Konverentsil esinejad olid kõik hästi positiivsed, innovatiivsed ja entusiastlikud haridustegelased – selliseid õpetajaid ja koolijuhte vaadates tekib lootus helgesse tulevikku.

Väliskülalised tegid oma ettekandeid erinevatel teemadel. Räägiti, kuidas toimub uurimistöö kirjutamise protsess välismaal. Arutleti, kuidas oleks võimalik erinevaid õppeaineid veel rohkem omavahel lõimida. Tutvustati teadusliku uurimistöö tegemise võimalusi Šotimaal. Konverentsil toimunud paneeldiskussioonidel arutleti aktuaalsete Eesti haridussüsteemi probleemide üle – neist kõige kuumem teema oli põhikooli riigieksamite ärakaotamine. Vaidluse käigus jõuti ühisele järeldusele, et põhikooli riigieksamid vajaksid kül mõndasid muudatusi, kuid neid ei tohiks täielikult haridussüsteemist kustutada. Eks näis, kas ka meie riigikogu võtab haridusspetsialistide arvamust kuulda?

Peale selle, et õpilased said kuulata loenguid, said nad ka küsida palju küsimusi konverentsi esinejatelt. Nii mõnigi õpilane sai vastuseid enda tuleviku ülikooli valikute kui ka pedagoogi eriala osas. Õpilaste ja väliskülaliste koostöö laabus sujuvalt ning paljud ootavad juba neljandat konverentsi.

Autor: Paul

Pildid: Hannes Vau, Õpetajate Leht

Ärgates 2. septembri varahommikul, teadsime kõik, et ees on ootamas pikk ja meeldejääv päev. Klassijuhatajatundi hilinemisega oli probleeme nii mõnelgi meist – ühtedel oli lihtsalt ajaplaneerimisega raskusi, teistel oli vaja veel ette võtta lillekimbu soetamine. Lõpuks jõudsid kõik klassi ja õp Kell alustas südamliku tervitusega. Mainimata ei jäänud ka meid eesootavad eksamid – pöörati üldse üsna palju tähelepanu lõpetamisele, mis paljudel meele kurvaks tegi. Järgnev aktus pakkus aga osale ka naeruhetki, kes naljatles meie lipuheiskajate üle, kellel nende tähtis ülesanne algul väga hästi välja ei tulnud, kes aga kuulas tähelepanelikult koolijuhi kõnet ja endale juba tuttavat kolmnurkse frontooni ja historitsistliku koolihoone lauset kuulis.

Kui kõik lihtsurelikud peale aktust kas tundi või koju suundusid, teadis 12. klass, et suuremad katsumused on veel ees. Väike söögipaus ja kohe oligi vaja esimese klassi jütse sõbralikult vastu võtma minna. POtsa “Otsi endale pastakas, Oskar, nii on lihtsam!” lausete saatel astusid murelikud vanemad ja veel murelikumad lapsed kooli sisse ning neid ootasid segaduses naeratavad abituriendid. Suurepärane kombo. Kõik said lõpuks siiski imeliselt koolituuriga hakkama ja peagi hakati juba kogunema aula ette. Pinge oli kõikidel suur: väikesed seltsimehed ei teadnud, mida oodata inimeste nii suurest kontsentratsioonist ühel korrusel, abituriendid mõtlesid sealjuures saalis valitsevale palavusele ja sellele, et neil tuleb aktus seistes üle elada. Pidulik tseremoonia möödus kõikidele meeldivalt ning Paul pidas toreda ja teemakohase kõne.

Nüüd suundusime väikestega Reaali Poisi ette, kus nad said mütsid pähe. Peatselt aga ootasid meid kas 201 või 301 klassis õpetajad, et seal tarku õpetussõnu jagada. Füüsik M. Reedik näitas meile Bernoulli printsiibi ja Newtoni II seaduse kehtimist looduses. „Keemiaõpetaja Martin” ja meie oma Andreas panid lapsed ahhetama ennenägematute katsete üle. Alates kõige ilusamatest keemialilledest lõpetades kolme erineva (!) veega tegid keemikud imelise 10minutilise töö.

Kui juntsud olid peale kahte tundi väikesesse majja viidud, said abituriendid rahulikult kodu poole suunduda. Viimane esimene oli läbi. Ees ootas ehk veelgi nauditavam ja huvitavam kooliaasta.

Autor: Laima