135b

See oli see ilus aeg, kui veel arvasin, et ma REKi presidendiks saan…

Klassiväljasõit rahvusliku ärkamisajaga seotud paiku külastama algas hommikul nagu seesugused õppekäigud ikka. Esimene ärkamisaja elamus oli juba bussis – ligi kaks tundi Jaan Krossi “Pöördtoolitunni” lugemiseks.

Esimene kord peatus buss Carl Robert Jakobsoni kuulsas Kurgja näidistalus. Oma näitamisfunktsiooni on talu säilitanud tänase päevani, kuid nüüdseks on näidisest saanud näitus. Külastasime peahoonet, mis Jakobsoni eluajal valmis ei saanudki; lauta, kus olid pehmed ja karvased sees; surmasauna ja ka veskit, kus olid piinamisriistu meenutavad talutööriistad. Veskis müüdi ka nätsket leiba nii magusate marjadega kui ilma. Marjadeta versioon oli tänkjas tärkliseplönn, kuid marjad tasakaalustasid kõik halva. Ümberkaudne loodus oli imekaunis kogum erkkollaseid ja punaseid lehti nagu sügisel ikka.

Edasi sõitis buss Vändrasse, kuid seal mälestasime vabadussõja kangelast, kes juhtis ka Reaalkooli õpilastest koosnevat Kalevlaste malevat, Anton Õunapuud. Ühe vähese tänu teadmatusele säilinud vabadussõja mälestise ees tegime ka klassiga pilti.

Pärnus jätkasime ekskursiooni surnuaia ja vabadussõja teemadel. Pärnu kalmistul oli Amandus Adamsoni vabadussõja monument. Muidugi oli tegemist koopiaga, kuna ENSV ajal lasti kuju õhku. Adamson soovis, et teda maetaks ausamba juurde ning mälestusmärgi tagant leidiski Hugo skulptori hauakivi.

Seejärel sõitsime linna ning tuiasime veidi Pärnu tänavatel, alustades Endla teatri kuulsa rõdu mälestusmärgi juurest, kus seisab iseseisvusmanifest tänapäevases eesti ja pimedate keeles. Edasi seadsime sammud Kuninga tänavale, kus elasid estofiilist Rosenplänter ja esimene elektrikatsete käigus surnud füüsik Richmann.

Punktiks päevale oli Lydia Koidula majamuuseum, kus saime tutvuda Jannsenite pere isiklike asjadega ja uurida Koidula magamistuba. Magamistoas oleva morfiini üle arutasime Martin Saarega tükk aega ning hiljem pakkus äratundmisrõõmu tööks õppides Koidula rinnavähi ja morfiinisõltuvuse kohta lugemine. Peale miniekskursiooni etendati meile lavastust “Viru laulik ja Koidula”, mis oli üles ehitatud Kreutzwaldi ja Koidula vahelisele kirjavahetusele. Esitatud kirjades ilmneb nende tõsiselt lähedane suhe.

Tagasiteel sai kuulatud halba muusikat ning vesteldud. Martin Saar reetis meile oma lemmiktelesaate (“Selgeltnägijate tuleproov” :D) ning arutasime ka eesti keele kentsakuste üle.

Autor: Nicolas L.

Pildid: õp Anu Kell

Postitatud: Kolmapäev, 07.11.2018 kell 09:03 Kategooria: 11. klass. Selle sisestuse RSS-voog: RSS 2.0