Arhiveeritud - kategooria: ‘6. klass’

Kooli lõpp ja 6. klass

Palju õnne! Elasime üle pool kooliteest ja II kooliastme! Kõik on nüüdsest edukalt 7.b klassis. Teisipäeval (11. juuni) toimus aktus, kus anti kätte kiituskirjad ja loeti moraali suve jaoks. Kiituskirjade puhul õnnitleme Ingridit ja Kaisat. Ingridit tuleb taas õnnitleda ka eduka osalemise eest ühiskonnaõpetuse ja inimeseõpetuse olümpiaadil. Järgmine aasta algab süvendatud õpe ja kaasneb ka rohkem olümpiaade, nii et kõigil on võimalus. Igatahes ilusat suve seitsmendale b-le ja, olgu B alatiseks barem kui alb A- klass!!! Kohtume teisel septembril aktusel.

 

P.S! Meiega ühineb c-klass, nii et asjad lähevad huvitavaks. Neile on veel tsitaat mõtlemata.

Mõned pildid aktusest ja sellest, mida me II poolaastal tegime:

Kohtumiseni

140b

12.06.2019

Pika Hermanni tipus

Eesti keele õpetaja mõjul osalesime koolidevahelisel lugemisvõistlusel, millega osalesime loosis. Kuidagi suutsime loosi peaauhinna võita- ekskursioon Pikka Hermannisse. Meil jagus õnne ka ilmaks, mis oli suurepärane, nii et torni tipust oli näha kogu Tallinnat ja ka kaugemale. Lisaks läksid mere poole lendu ka paar paberlennukit.

 

 

Tasuta kommid
Kesklinn ja vanalinn või pigem Kaisa ja Liisa
Fotosessioon
Kopli
Veel pildistamist…

Saskia

30.05.2019

Niguliste käikudes

Mai lõpupoole läksime pärast hirmuäratava loodusõpetuse tasemetöö tegemist Niguliste kirikusse. Me sellest eriti palju ei oodanud, sest kes siis ikka kirikus poleks käinud. Tuli aga välja, et teemaks olid Nigulistes olevad käigud. Nimelt oli kirik keskajal ka kaitseehitis, mille võlvide kohal olevasse saali said inimesed vaenlaste eest peituda.

Nagu kombeks käib, räägiti meile enne “Surmatantsust”, hauaplaatidest ja hõbedast kujukestest. Kui tavaline osa läbi läksime aga paljulubavatesse käikudesse. Eriti äge oli seista täpselt torni all või võlvide kohal. Meile öeldi, et seal ei tohi hüpata, nii et meie ülemeelikus veelgi suurenes ja vaikselt prooviti, kas põrand kukub alla või mitte. Muideks, ei kukkunud. Pärast kõige põnevamat osa saigi ekspeditsioon läbi ja meid lasti nädalavahetusele enne suurt ja õudset matemaatika tasemetööd. Vaatame veel kuidas see läheb! Igatahes oli salakäikudes väga uhke tunne ringi liikuda.

Saskia

24.05.2019

Filmimuuseumi külastus

21. mail käisime koolist ära filmimuuseumis. Sõitsime pärast kolmandat tundi buss nr viiega Maarjamäele ja kõndisime üle punase vaiba kuni kohale jõudsime. Meid ei tahetud muidugi sisse lasta, kuid meil oli niigi tore olla, sest muuseumi ees oli meie unistuste mänguväljak. Seal olid kiiged, väike tiik, kindlus, batuut, liumägi, laev, muru ja palju karusselle. Meie lemmik oli n-ö rippkarussell (seal tekkis küll palju vigastusi, kuid eks need pulmadeks terveks saavad). Õnneks kutsuti meid veel enne luumurdude tekkimist muuseumisse sisse.

Seal tutvustati meile ajaloolisi filme ja erinevaid tööülesandeid filmi valmimisel. Samuti arutasime enda lemmikute Eesti filmide üle ja rääkisime neile esitatud kriitikast. Lisaks proovisime kostüüme ja tegime lühifilme, hiljem aga kirjutasime etteantud esemete põhjal stsenaariume. Meile meeldis eriti tuba, kus sai end green screen`i abil videotesse või filmidesse tegutsema panna. Eelviimasena arvasime klippide põhjal tuntud filme ja seejärel läksime taas mänguväljakule lustima ja sooja ilma nautima. Meil oli tore olla ja osad said veel ka vene keelest priiks! 🙂

Saskia, Ingrid ja Annabel

22.05.2019

Muraste rabas

Käisime 7. mail klassiga Muraste rabas matkal. Matk oli suhteliselt ekstreemne, sest kevad on juba käes ja pinnas oli parajalt märg.

See matk oli huvitav, sest rabas polnud ühtegi laudrada ega jalgteed ning kokkuvõttes liikusimegi ainult mööda soostunud maad. Me pidime jalga panema kummikud, sest siis saime astuda üle väikeste kraavide ja ojade. Need, kellel kummikuid ei olnud lõpetasid niiskete sokkide ja märgade jalanõudega. Järgmine kord oleme targemad. Mõned otsustasid ka älvesse hüpata, et vaadata, kas see kannab, kuid vajusid hoopis põlvini sisse. Matka jooksul saime teada rabade tekkest, ajaloost ja praegusest looduslikust olukorrast. Samuti jõime rabavett ja sõime eelmise aasta jõhvikaid. Kõige huvitavam oli see, et kuigi oli alles varakevad nägid mõlemad grupid huulheina. Lisaks saime äriidee: jaapanlastele pilliroo müümine. Viimasest rääkis meile giid.

Meile väga meeldis see õppekäik, sest see oli piisavalt ekstreemne ning giid oli väga huvitava jutuga. Vahelduseks oli tore, umbsete kooliseinte vahelt ära, vabasse loodusesse minna.

Ingrid

Video , kuida Karl H. älvesse hüppas ja peaaegu oma kummikutest ilma jäi… https://drive.google.com/file/d/1Y5whIiEdRKesiiUL0Yo4NQjCR2yHhRM-/view?usp=sharing

Ingrid, Mia- Viktoria ja Saskia

08.05.2019

Ajarännak 1869

2. mail reisisime ajas 150 aastat tagasi, aastasse 1869, millal toimus esimene üldlaulupidu. Sellel päeval toimusid meil temaatilised tunnid ja hiljem ka simman ning rongkäik.

Tulime kooli teiseks tunniks ning suundusime aulasse ühislaulmisele, kus lausime Vene keisririigi selleaegset hümni – “Jumal keisrit kaitse sa”. Seejärel toimus meie klassil matemaatikatund, kus me lahendasime murdekeeles nuputamisülesandeid ja kontrollisime neid. Peale seda oli meil klassijuhatajatund, seal tegime viktoriini. Kõige viimasena oli meil liikumise tund, kus tantsisime rahvatantse.

Seejärel suundusime vihmasele staadionile ja tegime grupipildi ning hakkasime liikuma Kalevi halli. Kõndisime sinna rongkäigus ja lehvitasime uhkelt omatehtud Tori lippe (loosi käigus sai meie klass teemaks Tori kihelkonna). Lõpuks jõudsime läbi lompide Kalevi halli, kus algas laulupidu.

Alguses pidasid kõnesid selle aja tuntud isikud ja tegelased, kes olid ka vastavalt kostümeeritud. Siis laulsime mõned laulud ja kuulasime, kuidas poistekoor laulis. Peale seda hakkas simman ja paljud läksid koju. Ülejäänud tantsisid vanu rahvatantse ja nautisid muusikat.

PS! Me jäime ka mõnele pildile ajalehtede koostatud galeriides, vaata, kas tunned meid ära!

Delfi:
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-koolilapsed-pidasid-sombuses-tallinnas-esimese-uldlaulupeo-rongkaiku?id=86088793

Pealinn:
http://www.pealinn.ee/tallinn/fotod-sajad-kooliopilased-taaselustasid-esimese-uldlaulupeo-n241070

Grupipilt
Peo algust ootamas

Tekst: Ingrid

Pildid: klassijuhataja

04.05.2019

Känguru võistlus

Känguru hüppas taas Reaali. Enamus meie klassi õpilasi osalesid sellel juba kuuendat korda järjest! Nüüd on saabunud ka tulemused. Sel aastal võime tulemuste üle eriti uhked olla, sest tervelt 6 meie klassi õpilast mahtusid TOP 50 listi. Ülesanded olid seekord suhteliselt keskpärase raskusastmega ning sisse olid pandud ka mõned, millega tuli hiljem ka lapsevanematel oma hallid ajurakud tööle panna, et lahendust välja mõelda. Tore on näha, et koguni 3/4 klassist oli taas nõus osalema, sest kogemustega tulevad ka tulemused. Vale on öelda, et ülesannete lahendamise ajal masendus peale ei tulnud, aga tulemusi nähes läks tuju kohe paremaks!

Siin ka meie klassi esisaja kohad:

4. Lennart

9. Joosep

9. Pärtel

15. Ingrid

21. Sander

47. Saskia

61. Eliise ja Kaisa

Tekst: Ingrid Pilt: TÜ Teaduskool

13.04.2019

Külalised Venemaalt

Täpselt samal reedel, peale kliimaketi meeleavaldusaktsiooni jooksime ruttu kooli, et õigeks ajaks kontserdile jõuda. Nimelt oli Reaalkooli külla tulnud Jekaterinburgi Riikliku ooperi- ja balletiteatri koor, kes osales Tallinnas laulukonkursil ning otsustasid ka meid oma lauluga rõõmustama tulla. Eeskava oli väga huvitav ja mitmekülgne, laule kuulates tekkis värviline kujutluspilt silme ette ning leidsidki ennast sealt, kuhu kujutlusvõime vili end kandis. Laule oli erinevaid nii klassikalisi kui ka kaasaegseid kooriteoseid. Meie klassi arvates sarnanesid mõned laulud muusikatunnis kuulatud A. Mellnäsi “Agleptaga”. Lugudele olid tehtud väga muusikalised ning ägedad liikumised, mis olid ka hästi sünkroonitud. Esitusest oli näha, et on nähtud palju vaeva hea asja eest. Tavaliselt seda ausalt öelda ei saa, aga see oli lausa põnev. Kindlasti saime selle koolitunni väga kultuurselt ja huvitavalt veedetud!

Postkaart venemaalt

Ingrid

13.04.2019

Kliimastreik

Kõik algas sellest, kui 16-aastane Rootsi koolitüdruk Greta Thunberg alustas kliimamuutuste vastu streikimist Rootsis ning 15.märtsil toimus juba ülemaailmne kliimastreik. Umbes 3/4 meie klassist kogunes 12. aprillil koos plakatitega Toompeale kliimastreigile ja kliimaketi aktsioonile. Seal olime kohal ligi kaks tundi ja selle aja jooksul pidasime kõnesid, lõime trumme ja tegime keti Toompealt Raekoja platsile. Meie klassi arvates on igal inimesel kliimamuutuste takistamises oma roll ning alustada tuleks eelkõige tarbimise vähendamisest, taaskasutusest ja õppida säästlikult tarbima, et seda ka teistela teada anda käisime streikimas. Peale kliimastreiki avaldati Õhtulehes ka meist pilte ja väike artikkel (link).  Õnneks lubasid kõik meie õpetajad meile selle eelnevalt kooskõlastatud ühekordse puudumise andeks anda. Kõik, kes kliimastreigile tulla ei tahtnud tegid koolis loomingulisi ja arendavaid tegevusi ehk käisid mänguväljakul liumäest alla laskmas ja panid matemaatikas puslesid kokku. Kliimastreik oli ka hariv, sest juttu tuli ka valitsuse keskkonnateemalisest koalitsioonileppe osast ning Ingrid ja Mia-Viktoria õppisid päikeseringi tegema. Lõpuks kui kogu klass oli mitu korda vingunud, et meie klassipoliitik Ingrid ette astuks, läkski Ingrid lavale ja pidas kohapeal koostatud kõne. Ingrid seda ei tunnista, aga kõigi teiste arvates oli kõne fantastiline! Kohal oli palju huvitavaid inimesi, üks neist rääkis meie klassile elu mõttest, rõõmust ja pakkus kuivatatud õunu.

P.S.  A-klass, tehke järgi! Kogu klassist oli teil vaid 1 asjalik inimene kohal.

Valmistumine

Meie esindajad

Ingridi Kõne: https://drive.google.com/file/d/11VIlLCe7gGPyvliZe4wCCGqWXTJcIzSW/view?usp=sharing

Õhtulehe artikkel: galerii

Ingrid, Saskia, Margaret ja Remo

13.04.2019

Apelsinitüdruk

Reedel käisime klassiga teatris vaatamas etendust “Apelsinitüdruk”. Etendus oli tehtud samanimelise raamatu põhjal, mille autor on norrakas Jostein Gaarder. Etendus rääkis ühest poisist, kes elab oma ema ja kasuisaga ning leiab ühel päeval kirja oma surnud isalt. Kirjas räägib isa oma kohtumisest ja suhtest salapärase apelsinitüdrukuga. Lõppu me ette ei räägi, kuid ütleme, et etendus lõppes vähemalt minu jaoks väga suure pöördega.

See etendus oli väikses saalis, aga oleks võinud olla hoopis suures, sest seal oli vähe õhku ja peale kahte tundi oli väga palav. Ootame juba suure huviga järgmist korda, millal jälle teatrisse minna ja tunde ära jätta!

Teel teatrisse

Tekst: Ingrid Pilt: Saskia

08.04.2019