Olime neid päevi juba pikisilmi oodanud ja lõpuks oli suusareisi aeg. Me sõitsime Kuutsemäele võtsime varustuse ja talverõõmud võisid alata! Pärast suusatamist/lumelauatamist me sõime. Õhtusöök söödud, ootas meid ees veel terve öö lõbusaid hetki oma klassiõdede/vendadega. Rääkisime, tegime grillvorste ja mängisime lauamänge. Hommikul ärgates oli näha, et und olid kõik pigem vähevõitu saanud. Pärast hommikusööki tegime veel paar tundi sõitu mäel ja siis oligi aeg jälle koju minna. See klassireis jääb kindlasti meelde, kui üks tore öö oma klassiga.
Detsembrikuu külm on naha alla pugenud ja pimedad õhtud oleme pühendanud õppimisele. Selleks, et puhkaksime veidi koolistressist, otsustasime minna kokandusklassi meelt lahtuma. Jagasime juhuslikult klassi rühmadesse ning valisime välja retseptid, mis tundusid isuäratavad. Kokku oli 4 rühma, igaühel omad plaanid. Esimene valmistas pitsat ja browniet, teine rühm sushi’t ja šokolaadikooki ning kolmas tegi pitsat ja Itaalia mandliküpsiseid. Kõige ikoonilisem rühm tõi aga peolauale poest ostetud pelmeene, pannkooke ja täispiima. Meie klassijuhataja valmistas maitsvaid piparkooke Reaalkooli märgiga. Toit valmis, istusime laua taha. Kõik said maitsta oma roogasid ja samas mõtteid vahetada. Mõnus õhtu lõppes ühe rühma klaasi purunemisega, kuid sellest polnud midagi, sest killud toovad õnne!
Seekord otsustas klassijuhataja, et me lähme klassireisile Kihnu. 5. juunil pakkisime kotid ja kuuendal kell 5.30 hakkasime bussiga Munalaiule sõitma, kust edasi sõitsime praamiga Kihnu. Praami peal mängiti kaardimänge ja prooviti leida varjus istekohti, sest päikese käes oli tapvalt palav. Sadamasse jõudes ronisime entusiasmiga kastiautosse, siis aga tuli välja, et see polnudki meile tellitud kastiauto. Meid paigutati seejärel kahte teise autosse ümber ja sõit hakkas. Sõitsime mööda teid ja metsi, nägime ära kalurisadama ja lennujaama ja jõudsime välja muuseumisse. Seal räägiti meile kohalikust ajaloost ja kultuurist. Näiteks, mida rohkem on seelikul muste triipe, seda enam on probleeme, muret ja leina.
Järgmine peatus oli Kihnu poes, kust ostsime jäätist ja vett. Kui jäätised ära söödud suundusime randa. Rannas ronisime tuletorni otsa ja edasi oli vaba aeg: käidi ujumas ja istuti kividel ning prooviti kivi alt kinni püüda “angerjat”. Muideks, angerjas osutus hoopis rästikuks. Keskpäeva paiku suundusime viimaks lähedal asuvasse turismitalusse, kuhu oli meile ööbimiskohad broneeritud. Sõime ära lõunasöögi ja meil oli taas vaba aeg. Paljud läksid ujuma, valikus oli rand ning tiik. Igatahes oli mõlemas hea palavust peletada. Kui inimesed hakkasid vaikselt turismitallu tagasi imbuma, lõbustati meid mängudega nagu näiteks munavise, topsiladumine, organiseerimine jne. Viskasime õhus ringi veepalle. Siiamaani oli veel üsna palav, nii et vahepeal tehti pause tiiki hüppamiseks. Lisaks tiigis ujumisele harrastasid spaalised ka end mudaga määrimist. Kes teab, äkki see tõesti aitas. Varsti, pärast ujumist ja munaviske finaali oli aeg suitsusaunaks. Pärast mida oli meie ajakavast erinevalt pillilaste esinemine ja tantsuring. Kell oli juba 10-paiku, aga väljas oli nii palav, et osad suundusid veel pärast tantsuringi päikeseloojanguks randa. Teised küpsetasid vahukomme ja vorstikesi.
2. Päev
Kell 4 hommikul oli äkitselt iga inimene üleval. Toas oli kraade üle 30 ja sääskede ohverdamisest olid seinad saatanlikult verised. Normaalsed inimesed jäid tuppa ja proovisid kuidagi voodis lebada või siis katsetasid rõdul magamist. Igatahes otsustati teiste poolt, et tuleks randa minna. Nii tehtigi ja mindi kell 4 öösel randa (nendel kahel päeval oli unerežiim ikka täiesti kihvas). Rannas oli mõnusalt jahe ja sääsed puudusid, nii et seal sai mõnda aega magada.
Hommikul anti meile kohe rattad kätte ja öeldi, et tehke mis tahate, aga olge kella üheks tagasi. Selline vabadus oli lausa veidi šokeeriv. Sõideti mööda Kihnut, mindi poodi, tehti ilusates kohtades pilte, käidi igasugustes randades jne. Meile meeldis see väga.
Hiljem, pärast lõunasööki hüppasime kastiautodesse ja sõitsime sadamasse. Ka enne praamile minekut käisid veel pooled ujumas. Mereveest ja paduvihmast tilkuvatena suundusime siis praamile. Harrastasime seal taaskord kaardimänge ja magasime end välja. Munalaiul läksime kohe bussile ja sõitsime terve klassitäie magavate õpilastega koju tagasi. Meie reis sai niimoodi läbi.
Kihnul käik oli tore, aga järgmine aasta proovime organiseerida reisi väljamaale.
Praamiga Kihnu poole
Turak
Täistopitud kastiauto
Kivistel Kihnu teedel
Muuseumis
Vaade rannale
Tuletorni tipus
“Angerjat” püüdmas
Tiigi veekvaliteedi uurimine
Kogerit õhtusöögiks püüdmine
Immigrandid
Topsiladumine
Puhkepaus
Oreo tuli käsi kasutamata suuni juhatada
Muunapüüe
Munavise
Finaal
Plärtsud
Plärts no. 1
Plärts no. 2
Lend
Peksame 6.b-d
tantsuring
Pilli”lapsed”
Päikseloojangune ujumine
Rannalised
Meie lähedal asuv rand
Tuletorn kumas
Hiline õhtusöök
Kella neljane uinak
Ka rõdul saab magada (kui sa sääski kannatad muidugi)
Käisime klassiga Naissaarel ekskursioonil. Naissaarele sõitsime väikse laevaga, mille nimi oli Monica. Saarele jõudes selgus, et auto mis pidi meid ööbimiskohta viima on katki ning pidime hoopiski kõndima. Ööbimiskohta jõudes sõime lõunat ja läksime randa jalutama. Hiljem toimus ka ekskursioon, mille läbisime kastiautodes. Ekskursiooni jooksul räägiti meile saare ajaloost ja sõdadest. Läksime sisse ka merekindlustesse. Õhtul mängisime huvitavaid täpsusmänge, jalgpalli ja käisime rannas. Järgmisel päeval pakkisime asju ning tegevus oli vaba.
See oli tore reis ja jäi meelde, sest saare kultuur oli seotud ajalooga.
Spordipäev toimus 15.septembril Kalevi staadionil. Spordipäeva alad olid pallivise, 60m jooks ja 400m jooks. Meie klassi Mia-Viktoria sai palliviskes 3. koha. Seekordne muudatus oli see, et vajasime osalejakaarti, jalgpallis said meie klassi poisid 3.koha. Aitäh spordipäeva korraldajatele!
Kogume Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kaardile meie riigi lipud. Eesti sinimustvalge rahvuslipp on Eesti rahva ja iseseisva riigi sümbol, mis väljendab meie ühtsustunnet. Eesti lipu kasutamise õigus on igaühel.
Tähista Sina ka kaardil koht, kus lehvib meie rahvuslipp, ja kirjuta oma lipulugu. Vaata kaarti!
Kaarti saavad täiendada kõik Reaalkooli meililistide liikmed. Kaardi täiendamiseks pead sisenema oma meiliaadressi kasutajatunnustega ja avama kaardirakenduse. Täpsemad juhised leiad kooli meiliaadressilt.
Täna on suvine pööripäev ehk kell 7.24 algas ametlikult suvi.
Suvine pööripäev ehk suvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 20. või 21. juunil, mil on põhjapoolkeral pikim päev ja lühim öö, aga lõunapoolkeral on pikim öö ja lühim päev.
Alanud on jaaniaeg, mille kohta vanarahvas ütles, et päike on oma pesas – tänasest kolmapäevani tõuseb ja loojub päike täpselt samadel kellaaegadel. Juba jaanipäeval ehk 24. juunil on päev minuti võrra lühem ja siit edasi hakkab sügis väikeste sammudega taas lähemale tulema.
Suvisel pööripäeval on Päike seniidis põhjapöörijoone kohal. See on astronoomilise suve algus, põhjapoolkeral suve algus, lõunapoolkeral talve algus. Suvisest pööripäevast alates põhjapoolkeral öö pikkus suureneb ja päeva pikkus väheneb, aga lõunapoolkeral päeva pikkus suureneb ja öö pikkus väheneb.
 
© 2024, 140b