140b

Tõenäoliselt teab iga eestlane, et Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril ning lisaks suurele peole saab nautida ka vaba päeva. Sellel aastal juhtus nii, et lisaks sellele sattus suur püha ka vaheajale ja seepärast pidasime toreda aktuse maha juba 21. veebruaril. Aktuse alguses laulisid kõik koorid koos, seejärel pidas direktor kõne ja seda tegi ka algklasside esindaja. Kõige rohkem pakkus huvi tõenäoliselt kooristuudio lauldud laul, kus oli kasutatud nii kandle- kui ka klaverimängu. Aktust juhtis meie tore klassivend Joosep, kes sai sellega väga hästi ja probleemideta hakkama. Viimase asjana tunnustati veel olümpiaadide koolivoorude tublisid osalejaid meie klassist said aukirjad Saskia, Joosep, Maria, Karl H. ja Ingrid. Peale seda jätkasime oma tavapärast koolipäeva, mida oli meie õnneks isegi veidikene lühendatud.

Head vaheaega ja kaunist vabariigi aastapäeva!

Tekst: Ingrid

Pildid: Maria, Kadri-Liis ja Ingrid

Parallelklasside aktus

Neljapäeval olid meie 3 järjestikust eesti keele tundi isegi mittesurmavad, kuna tuli rääkima emakeeleõpetaja kunagine õpilane Mari ning meie suur lemmik Otto. Mari tutvustas meile TTÜ või no suurilmalikult öeldes TalTechi õppesuundi nt loodusteadused või Mereakadeemia. Ilmselt lähevad paljud meist kunagi sinna õpinguid jätkama, nii et ma arvan, et saime sellest poolest tunnist palju kasulikku teavet tulevikuks.

Vahetunnis lahutas meie meelt Otto ning kriiditahvel (markeritega pole ju meeldiv Yana Toomi soengut joonistada). Järgnes poolteist tundi õudust – pidime kirjutama intervjuu raamatu “Tasuja” põhjal. Järele mõeldes polnudki see nii hull, kui raamat oli läbi loetud. Paljude valminud intrigeerivate küsimuste alusel võiks öelda, et lõviosa 7.b-st oleks võimeline Kroonikasse tööle minema.

Mida saab õppida Mereakadeemias?

Lennart rügab tööd teha

Kritseldajad

Otto

Link Yana Toomi intervjuule, mis meil tunnis vaatamata jäi

Postituse tegi Saskia

Reedel, 14. veebruaril oli meie klassil väga sisukas ja huvitav päev, milles leidus nii kurbi kui ka rõõmsaid hetki.

Esimeseks tunniks oli geograafia, kus saatsime ära oma õpetaja Aile Neimanni, kellel juhtus olema ka sünnipäev. Laulsime talle ning tegime ka kaardi ja koogi. Kook maitses väga hästi ning pärast söömist mängisime Kahoot’i. Peale esimest tundi jätkasime oma koolipäeva veel kolme korralise tunniga ja seejärel alustasime retke loomaaeda. Lisaks liikusid koolimajas ringi ka roosikullerid ning nii mõnigi meie klassi õpilane sai sõbrapäevaks roosi, kaardi või koogikese.

Loomaaeda minekuks olime kõik kogunenud kooli ette ning mahtusime ka üsna täpselt ajakavasse. Seejärel jalutasime bussipeatusesse ja istusime bussile number 42, mis pidi meid viima loomaaia lääneväravasse. Tegelikult polnud keegi meie klassist väga kindel, millises peatuses peame maha tulema. Enamus meist teadis, kus asub läänevärav ja milline see välja näeb, kuid bussiliiklusest selle lähedal polnud isegi õpetajal aimu. Õnneks aitasid meid sõbralikud kodanikud bussis ning tuli välja, et buss number 42 ei viigi otse lääneväravasse. Me aga ei lasknud ennast sellest heidutada ning juba pärast kümneminutilist jalutuskäiku olime loomaias kohal, boonuseks jõudsime isegi paar minutit enne programmi algust.

Tunni teemaks olid selgroogsed loomad. Alguses rääkisime selgroogsete viiest erinevast grupist ja asjadest, mida olime varem bioloogias õppinud. Seejärel suundusime läbi loomaaia troopikamajadesse, kus meid jaotati kaheks grupiks ning tehti kiire ekskursioon nii vanas kui ka uues troopikamajas. Ekskursioonil räägiti meile huvitavaid fakte selgroogsete kohta. Nägime šimpanseid, jõeraisid, kääbusmarmosette, araraunasid, harikrokodille, surikaate, anakondat ja isegi ühte kassi, kes püüab troopikamajas hiiri. Kõige huvitavam oli minu arvates see, kui giid andis meile krokodillihambaid vaadata ning rääkis huvitavaid fakte krokodillidest. Samuti räägiti meile šimpanside kehakeelest ja meil avanes võimalus näha papagoide pulmamängu ja päris elus Aleksei Turovskit, kes oli samuti troopikamaja külastama tulnud. Hiljem läksime me tagasi loomaaia õppehoonesse lääneväravas ja mängisime mingit kuldvillaku moodi mängu. Giidid ütlesid, et meiega oli väga lihtne tegeleda, sest me teadsime varasemalt asju millest nad rääkida tahtsid. Meie arvates oli ekskursioon hoolimata sellest põnev ja tore vaheldus pingelisele kooliajale.

Pildid ja tekst: Ingrid

31.jaanuaril käis Tallinna Reaalkooli 7.b  Maksu- ja Tolliametis, et saada rohkem maksude kohta teada.

 “See oli hariv ja samal ajal lõbus õppekäik,” võttis Krõõt ekskursiooni kokku. Seal näidati esitlust erinevate maksude kohta; milliseid makse kogutakse ning millistes valdkondades kogutud maksuraha kasutatakse. Samuti maksupetturitest ning ümbrikupalgast. Selle praktiseerimiseks õpetati neile maksumängu, mis oli üpris sarnane kaardimänguga “maffia”. Olid erinevad rollid, mille kohaselt käituma pidi.

 Tolli poole pealt räägiti asjadest, mis on inimestelt tollis ära võetud. Näidati ka tollikoera, kelle omanik peitis mõned keelatud ained ruumi, kus klass viibis. Nende leidmisega sai ta hästi hakkama. Hiljem sai koera omanikult koera kohta ka küsimusi küsida.

 Kõige viimasena mindi muuseuminurka, kus olid näha tollist konfiskeeritud asjad ning Maksu- ja Tolliameti töötajate spordivõistluste auhinnad. Räägiti veel lähemalt asjadest, mida on inimestelt ära võetud.

 Ekskursioon oli põnev ning kindlasti saadi uusi asju teada.

Ülevaate andis Helena

Ingrid muljetab veidi maksudest:

Terves kehas terve vaim, kas ka terves riigis terve maksuamet?

Maksuamet on oluline osa riigi toimimisest. Külastasin Eesti Maksu- ja Tolliametit kaks nädalat tagasi koos klassiga, et näha, mis toimub eesriide taga. Kaugemalt vaadates tundub maksuamet külma ja süsteemse masinavärgina, mis kodanikke rõhub, aga lähemalt tutvudes avaneb sootuks teistsugune pilt. Maksuamet peab küll riigi rahakotti täitma, aga lisaks ka tagama, et turul valitseksid võrdsed tingimused. Maksuametis töötavad professionaalid, kes ühelt poolt peavad seaduste järgimist tagama, kuid teisalt muretsevad nad kogu majanduse käekäigu üle.

Tegelikult on väga paljud inimesed maksudega seotud ning võib-olla maksavad paljud noored neid ise seda teadmata. Kui omast palgast makse ei maksta või seda polegi, siis kindlasti sekkuvad need meie ellu mujalgi. Näiteks võib tuua kasvõi käibemaksu, mida makstakse peaaegu iga poest ostetava kauba pealt. Käibemaksud ja aktsiisid võivad tihti jääda peidetud aspektideks, mis niisama pilku üle teiste asjade lastes nende varju võivad kaduda ning oma igapäevasuse tõttu tihti ununevad.

Minu jaoks sümpatiseeris kõige rohkem see, et eestlaste maksukogumine ja tuludeklaratsioonide esitamine on tehtud võimalikult mugavaks, kiireks ja lihtsaks. Suur osa asju on selles vallas juba internetipõhised ning nende süsteemide kasutamine teeb Eestist kindlasti ühe enim arenenud e-riigi. Samuti on eestlaste makstavad maksud jaotatud ära väga erinevate valdkondade peale ning niiviisi ehitamegi Eestile tugevat tulevikku.

Maksuametit võib pidada ka ideaalselt töötavaks masinaks, mida peab kogu aeg edasi arendama, kuid selle tegevuse käigus ei tohi teha ühtegi viga. Süsteemi murdudes peatub ka organiseeritud riigi kasvatamine. Väiksemagi tõrke korral võib kõik äkitselt kokku kukkuda ning leiaksime end õige peagi tohutu katastroofi keskmest. Tegu on justkui südamega inimese kehas, kuni see tugevalt lööb, töötab ka riigi maksusüsteem ning tuleviku paremaks muutmine. Kui maksuamet lõpetaks maksude kogumise, siis ei paisataks enam uut raha riigi ülalhoidmisse ning südame töö peatuks. Riigi töö aeglustuks ja seejärel toimuks kiire seiskumine, mis viiks äkksurmani.

Maksuamet on kindlasti üks vajalikumaid organisatsioone. Inimesed peavad selle vajalikkuse nägemiseks tihti sügavamale vaatama ja mõtlema, enne kui mõistavad, et see ongi üheks oluliseks päiskiviks riigi toimimises, ilma selleta poleks tegu tervikliku süsteemiga.

Konfiskeeritud esemed

Kohustuslik klassipilt

Pildid tegi Ingrid