145a

Sellel aastal oli meil eesti keeles üks põnev ja suur teema, millega kaasnes tore projekt. Projektiks oli teha grupiga ajaleht ning selleks et tööd alustada jaotas õpetaja meid gruppidesse nii et grupis oleks poisse ja tüdrukuid võrdselt. Järgmiste nädalate jooksul oligi meil igas eesti keele ja kirjanduse tundides arvutid, et kirjutada rabavaid lugusid. Iga grupp pidi, siis omavahel ära jaotama, mis osa keegi ajalehes täidab näiteks, kes oli peatoimetajad, küljendajad, reporterid jne. Kõige raskem töö oli ilmselt kõigil peatoimetajatel, sest nad pidid hoolt kandma selle eest, et ajaleht õigel ajal valmis saaks ja kõik oma artikleid kirjutaksid. Rühmadel oli ka vaja välja mõelda, kes mida kirjutab ja igaüks peale peatoimetaja pidi kirjutama kaks lugu, ühe suure ja teise väiksema. Lugusid mida pidi kirjutama olid uudised, koomiksid, arvamuslood jne. Kui kõik lood valmis olid pidi keeletoimetaja ülevaatama õigekirja vead, küljendaja pani ajalehe reaalselt kokku ja kõige lõpuks vaatas kõik üle peatoimetaja. Tuli väga palju erinevaid kujundusi, mis kõik olid omamoodi huvitavad. Umbes nädal aega hiljem kui kõik ajalehed valmis olid hakkasime me neid tunnis ettekanda ja iga rühm pidi oma ajalehte tutvustama teistele klassikaaslastele. Väga põnev oli lõpuks päriselt oma ajalehte käes hoida, sest õpetaja oli need välja printinud. 

Kõigi ajalehed olid väga ilusad ja huvitavad ning nende kirjutamine aitas tervel klassil koostööd teha ning oli ka väga tore vaheldus õpikule ja töövihikule. See oli väga põnev teema ning oli väga põnev kogeda, kuidas tehakse ajalehte.

Tekst Anni Vili

MEIE AJALEHED

Reaalsed uudised

Ööinimesed

145a_teataja

Ettur

Novembri peegeldus

Reedel 10. novembril toimus õpetajate hoiatusstreik, seega meid külastas loodusõpetus tundides mesinik Liia Tammes. Ta tutvustas meile, mis juhtub mesilastega talvel, mesilate elus, mesitaru korraldusest ja  jagas palju põnevaid fakte ja teadmisi. Huvitava jutu taga oli ime ilusasti kujundatud joonised. Saime isegi vaadata mesitaru koopia sisse ning maitsta õietolmu. Lisaks vaatasime, mitut seletavat videot mesilaste kohta. Tunni lõppus rääkisime tänapäeva teemadest koolist ja kooli kiusamisest. Liia seletas meile hästi raskeid teemasid ja kuidas me ei ole üksi ning igal inimesel on maailmas sarnaste huvidega inimesi. Sa pead nad lihtsalt üles leidma. Hüppasime korra ka legodesse. Täpsemalt rääkis ta meile oma hobist ehk siis legodes ja näitas meile erinevaid lego ehitisi erinevatelt lego konverentsitelt. Tund oli väga ja lõbus ning sujus hästi.

Tekst Norman Ligi

Pildid Anita Uussalu

7. novembril oli meil ühine matemaatika tund 6. b klassiga. Sel päeval sattus meil muutuste tõttu samal ajal matemaatika ning sellest tuligi õpetajatel põnev mõte teha selline tund. Õpilased jagati paaridesse, et igaüks sai endale paariliseks teisest klassist õpilase ning jagati laiali ülesannetelehed, mille lahendamiseks pidime koolimajas ringi käima ja infot otsima. Näiteks pidi ühe ülesande lahendamiseks kokku lugeda puupostid. Tööleht oli loomulikult matemaatika teemaline, kus pidid leidma osa osadest, mille leidsime, kui käisime koolimajas ringi. Minule meeldis see, et oli teistmoodi tund, sai liikuda ja me saime suhelda paraleelklassiga.

Tekst Georg Baitala

Pilt Anita Uussalu

19. oktoobril käisime klassiga vaatamas VAT teatri etendust “Mesilane sinu peas”. Näidend rääkis ühest poisist, kellel oli raske elu ja ta pidi paljude probleemidega hakkama saama. Näidend oli väga huvitav ja mitmekülgne ning see erines meie varasematest teatrietendusest. Vaatamata etenduse kurvale ja tōsiselele teemale oli lavastaja teinud selle huvitavaks ja isegi naljakaks. Soovitaksin seda etendust vaatama minna 4.-6. klasside õpilastele, vanematele võib see tunduda natuke totakas. Etendust käisid meiega vaatamas eesti keele õpetaja Kaia Rosin ja meie klassijuhataja Ege Viil. Oli lahe vaheajaeelne teatriskäik.

Tekst Ott Tooming

Pildid Rebeka Hinno

13. oktoobril, eesti keele tunni ajal, üllatas meid 3. klass ägeda näidendiga ,,Seene varjus’’. Näidend oli sisuliselt hästi läbi mõeldud ning lisaks huvitavale sisule sisaldas põnevaid helilisi efekte ning rõhku oli pandud ka kostüümidele. Eriti tublisti oli pähe õpitud pikad luulelised tekstid. Kahjuks oli meie klassiruum väga väike, mis seadis näitlejatele mõningad piirangud. Näidend rääkis vihmasest päevast, kus kõik putukad otsisid varju vihma eest ja leidsid toreda seene, mille alla varjuda. Ootamatult tuli välja, et seen oli konna oma ja kõik vihma eest peitu pugejad pidid oma teed jätkama vaatamata vihmasele päevale. See näidend meeldis meie klassile eriti, sest ka meie oleme seda kunagi esitanud. Tore oli meenutada kes keda mängis või kuidas meie olime erinevaid stseene näidendis lahendanud.

Tekst Anita Uussalu

Pilt Anita Uussalu

Reedel kooli sünnipäeval ei tähistanud me ainult sünnipäeva, vaid lisaks käis meil külas Olle Selliov. Ta tutvustas meile, sellist organisatsioonist nimega Helge kool. Helge kool tegeleb õpilaste hea oluga ning meiegi tahtsime välja uurida, kui hästi meil läheb.  Helge on loonud 3 sammulise ülesande, mida hakkasime usinasti täitma. Esimene samm on, et iga õpilane täidab 27 küsimusest koosneva ankeedi, teise sammuna  koostab nende süsteem klasside või  koolide kohta automaatselt analüütilise rapordi ja kolmanda sammuna arutavad õpilased koolis tulemustest koos õpetajaga. Pärast arutelu saime enda kohta palju uut teada. Nüüd oskame me parandada või muuta asju, et meie koolipäev oleks rõõmsam.

Tekst Jens Lepisto

Pildid Anita Uussalu

Neljapäeval 13.aprillil oli meil viimasel tunnil võimlas teadustund tänu hiljutisele teaduspäevale. Kui me võimla ukse avasime avastasime, et seal oli üks suur täis puhutud tumedat värvi kuppel. Pärast viite põnevat minutit täis ootamist ja elevust saime sinna sisse minna ning avastasime, et üllataval kombel mahtus terve meie klass sinna sisse ära. Kui me kõik sisse pugenud ja natuke maha rahunenud olime algas meil  kino, mida näidati kupli lakke. Nautisime 30 minutilist eesti keelset videot kosmosest, tähtedest ja tuntud astronoomidest, kes avastasid, et Maa keerleb ümber Päikese mitte vastupidi. Kõigil oli lõbus ning kõik said midagi uut ja huvitavat teada.

Rebeka Hinno

6. aprillil käisime klassiga kino Artises ,,Kaka ja kevade” filmi vaatamas, mis on Andrus Kivirähu lugude põhjal. Meie eesti keele õpetaja oli märganud, et meie klassist pole keegi seda näinud ja tahtis meid rõõmuga meid vaatama viia. Niimoodi sattusimegi neljapäeval kinno. Filmis astuvad üles paljud Kivirähnu lugudest tuntud tegelased: kaka, frikadellid, isa sokid, musikaalne sitikas ning paljud teised vähem ja rohkem kummalised tegelased. Seal filmis osaleb animeeritud tegelaste kõrval ka lugude autor Andrus Kivirähk ning tema koer Robi kaasa arvatud . Film oli väga lõbus ja sai kõvasti naerda. Meil oli eraldi saal, mis oli väga äge. Film kestis natuke vähem kui 2 tundi ning peale seda saime juba koju minna. Kokkuvõtteks oli meil väga tore päev klassiga kinos käia. 

Mia Mirjam Januson

21. märtsil läksime klassiga raamatukokku, sest suures majas käis inglise keele kõnevõistlus. Meile kõigepealt räägiti lähemalt noortekirjandusest ning projektist noortekirjandusega. Pärast lühidat kokkuvõtet saime töölehe, kus olid erinevad katekooriad raamatute hindamiseks. Pärast seda pidime leidma endale raamatu ja pidime hindama seda kaane, esimese lehekülje ja raamatu taga oleva teksti põhjal ning täitma ka töölehte. Raamatud asusid ruumis laudadel, riiulitel ja kappides. Järgmine samm ülesandes oli  raamatu tagasi panemine laua peale ja võtma uue raamatu. Seda tegevust kordasime kaks korda ja iga kord pidime valima uue raamatu, mis oli enda meelest kaane järgi kõige huvitavam. Viimaseks analüüsisime neid ja valisime oma lemmiku raamatu neist kolmest.  Õnneks oli see viimane tund ja siis saime kõik koju minna.

William Kõljalg

17. märtsil esitas meie klass kirjanduse tunnis tehtuid lavastusi erinevatest peatükkidest pärast Eno Raua “Kalevipoja” lugemist.  Kokku oli 12 teemat, aga 9 gruppi, nii et saime viimase kolme osaga teha tööd päris eeposega. Näidendid olid väga lahedad ja väga erinevad, muusikaga, kostüümidega, alates tavalisest näidendist, kus kõik rääkisid ja mängisid oma osa ja jutustajaga pantomiimist joonistusteni, kus joonistati tahvli peale tegelasi (nt. Kalevipoega)  ja tegevust. Oli märgata, et kõik olid näidendi kallal vaeva näinud ja tegelenud sellega. Muidu oli kohustusliku kirjanduse jaoks “Kalevipoeg” hea valik, kuna see tutvustas meile ja viis meid Eesti mütoloogia teemale.

Albert Reinman