145a

2. aprillil käis meie klassist kokku pandud väike meeskond oma eelmise klassijuhataja õp. Margiti 3. klassile pidu korraldamas. Seekord toimus pidu Roosikrantsi majas ja otsustasime teemaks võtta lähenevad munadepühad.Jaotasime terve klassi pooleks, üks pool läks välja tegema munadejahti ja teine pool jäi klassi mängima munadepüha teemalist kahooti. Kuna meil jäi aega pisut üle, siis mängis hiljem väljas olev rühm ka meile 5. klassi draamatunnis õpetatud “Ho-Ka-So” mängu. Siis saime vahelpeal jälle kokku ja meisterdasime terve klassiga väikeseid munadepühade loomakesi. Pärast vahetasime ka gruppidega tegevusi. Päeva lõpuks jagasime kõigile ühe küpsetatud piruka ja muffineid ning tantsisime “Just dance”. Siis pidid osad trennide pärast ära minema, aga ülejäänutega mängiti veel üks “Maffia” mäng. Lastelt ja õpetajalt oli tagasiside väga positiivne ja pidu sujus väga hästi ning meil oli seda väga lõbus korraldada.

Tekst Albert Reinman

Pildid Anita Uussalu

Etendus “Kõik ägedad asjad” on kaasahaarav ja liigutav lavastus, mida meie klassil oli võimalus vaatamas käia. Lavastus kajastas väga raskeid teemasi alates depressioonist kuni enesetapuni proovides anda teemasi edasi rõõmsalt aga samas jäädes tõsiseks. Etenduse sisu räägib ühest lapsest, kes järsku satub olukorda, kus tema ema ei näe enam ühtegi võimalust eluga edasi minna. Peategelane, proovides olukorda parandada, hakkab koostama nimekirja kõiksugustest asjadest, mille nimel tasub elada, et proovida oma ema sellega aidata. Nimekiri muutus etenduse möödumise jookul järjest pikemaks jutustades, kuidas peategelane rasketes olukordades hakkama saab ja kuidas see tema elu mõjutab. Eriline oli selle lavastuse juures see, et kaasati ka publikut. Näiteks anti paarile inimesele vaatajate seast lipikud ja me lugesime neid laval või saalis ette näitleja juhendamisel. Oli ka publikut, kes said täita isegi suuremaid rolle. See tegi kogu kogemuse veelgi isiklikumaks ja lõbusamaks. Etendus pani mõtlema, aga samas tõi ka palju naeru. Väga äge teos!

Tekst Artur Saabas

Pildid Anita Uussalu

POISTE VAHETUS

Kokanduse tunnid on 7.a klassi poiste seas väga populaarsed ja neid oodatakse juba ammu ette. See aata hakkas kokkamine iseseisva õppe päeval, millal pidime jagunema 4- või 5-liikmelisteks gruppideks, nii et enne kui me kööki saime olid tiimid juba koos. See aasta oli meil teine õpetaja Egle Pihlap ja kui muidu vahetasime iga nädal tööpindu, siis see aasta olime koguaeg ühe ja selle sama tööpinna juures. Valmistasime nelja erinevat rooga ja ega kellegil need kõik perfektselt esimesel korral ei õnnestunud, aga keegi päris midagi söömatut ka ei valmistanud. Ma arvan, et kõigi tiimitöö õnnestus ja õppisime palju uusi maitseid ja proovisime palju uusi rooge.

Tekst Pirk Taniel Tamm

TÜDRUKUTE VAHETUS

3. perioodil oli meie klassi tüdrukute kord astuda kööki oma teadmisi proovile panema kokanduse tundides. Me olime kolmestes ja neljastes gruppides ja iga tund saime kokata uusi huvitavaid toite. Kokkasime oma tundide jooksul väga erinevaid magustoite ja soolaseid toite: õunakooki, rullbiskviiti, hapukoore kanakastet, muffineid, kartuliputru, tex-mex riisirooga ja palju muud maitsvat. See aasta keskendusmie kiiretele ja tervislikele roogadele, mida saab ka kodus valmistada lihtsalt. Köögis sai palju nalja nagu alati. Mulle isiklikult väga meeldisid kokanduse tunnid ja tore oli sõpradega ühiselt kokata. Minu lemmik roog oli õunakook ja tex-mex riisiroog.

Tekst Amelia Maljugina

Pildid Anita Uussalu ja Ott Tooming

30. jaanuaril pidime minema klassiga meie traditsioonilisele suusareisile, kuid kuna sellel talvel lund ei olnud, sattusime hoopis põnevale ekskursioonil Paidesse Ajakeskus Wittensteini. Päev hakkas varakult, kui pidime hommikul Georg Otsa tänavale bussi peale minema. Bussis mängisime koos erinevaid mänge ja tundsime ekskursioonist palju rõõmu. Kohale jõudes tekkis algselt väike segadus muuseumi asukoha pärast, kuhu William meid oma Paide teadmistega suunata proovis. Lõpuks jõudsime Ajakeskusesse Wittensteini, kus alustasime tuuri muinasaegse filmiga. Hiljem määras meie jutukas giid meie keskaegse linna seisused ja muud huvitavat. Nägime muuseumis paljusid erinevaid ajastuid, sest muuseumi ajajoon tuli välja Eesti algelt elanud inimestest pärast jääaega kuni tänapäevani. Iga korrus oli erinev ajastu. Siis pidime kahjuks oma giidi sinnapaika jätma ning liikusime edasi sööma. Söögikoht ei olnud muuseumist eriti kaugel, seega sõit sinna oli kiire. Toit mida pakuti oli väga hea ja anti ka janu kustutamiseks sooja kodust õunajooki. Siis hakkasime liikuma tagasi kodu poole ja selline oligi meie päev Paides.

Tekst Ott Tooming

Pildid Anita Uussalu

Viimasel päeval enne talvevaheaega tähistasime klassiga jõule. Päev algas Harju tänava uisuplatsil uisutamisega. Uisutasime kõik 1 tund ja pärast uisutamist suundusime kõik klassi, kus valisime endale sobiva koha ning seadsime valmis väikese suupistelaua. Meie klassis on traditsioon teha loosiga kingitusi üksteisele ning ka see aasta ei olnud mingi erand. Detsembri algul tõmbas iga klassi liige endale loosiga ühe klassikaaslase nime, kellele ta pidi kingi tegema. Tore ongi selle juures see, et sa ei tea, kes sulle kinki teeb ja kõik jääb üllatuseks. Klassihommiku esimeseks tegevuseks klassis jagasimegi kätte kõik kingid ja avasime need. See aasta olid meie klassijõuluvanad William ja Maico. Kõik olid väga rahul enda kingitustega. Kui kõik olid kingid avanud, siis hakkasime mängima Lennarti poolt tehtud kuldvillakut, mis on osa tema loovtööst. Jagasime klassi tiimideks ja mängisime kaks erinevat mängu, kus panime oma teadmised proovile ajaloos ning geograafias. Pärast veetsime aega erinevate grupimängudega omal soovil. Päeva lõpetuseks läksime terve klassiga Niguliste kirikusse muuseumitundi “Saladuste labor”, kus räägiti palju huvitavaid fakte ükssarvikutest ja kuidas nad on seotud kristlusega. Pärast oli meil veel väike töötuba ja kui see sai läbi olid kõik vabad ja võisid minna rõõmuga talvevaheajale.

Tekst Linda Lipstok

Pildid Anita Uussalu

13. detsembril käis 7.a klass Rahvusooper Estonias vaatamas balletti “Pähklipureja”. Kaasas olid meiega direktor Ene Saar ja klassijuhataja Ege Viil. Etendus algas kell seitse õhtul, kestis natuke üle kahe tunni koos vaheajaga, mille ajal sai kohvikust endale midagi meeldivat osta. Terve meie klass oli pidulikult riides ja vaatas huviga etendust. “Pähklipureja” on Pjotr Tšaikovski maailmakuulus ballett. 2023. aastal tehti Gyula Harangozó poolt Rahvusooper Estonias uus versioon lavastusest, mis on eelnevatega võrreldes palju kaasaegsem. Etenduse taustapildid olid modernsed, kasutusel olid videomängud ja erinevate kuulsate tegelaste kostüümid. Eesmärgiks oli, et ka noored leiaksid midagi tuttavat ja põnevat etendusest. Samal ajal aga ikkagi oli säilitatud klassikalise “Pähklipureja” särav ja südantsoojendav jõulumuinasjutt.

“Pähklipureja” ballett räägib sellest, kuidas jõulupeol saab endale väike Klara kingituseks Pähklipureja nuku. Kui külalised on lahkunud saabub Klaral uneaeg, jõuab kätte salapärane kesköötund, kui maailm muutub ning miski pole võimatu. Urgudest tulevad välja rotid ja äratavad Pähklipureja nuku ellu ning algab sõda loomade ja Pähklipureja sõdurite vahel. Pärast sõda kasvavad Klara ja Pähklipureja suureks. Nad armuvad ja reisivad läbi Hispaania, Araabia, Venemaa ja Hiina. Etenduse lõpus selgub, et kõik see oli vaid väikese Klara unenäos ja miski ei toimunud päriselt.

Meie klassile meeldis see etendus väga ja me soovitaksime seda ka kõikidele teistele vaatamiseks. “Pähklipureja” ballett sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele ja aitab luua jõulumeeleolu.

Tekst Ingrid Paakspuu

Pildid Markus-Robin Vahtrik ja Rebeka Hinno

Isegi kui silm veel seda ei seleta on jõudnud kätte salaja jõuluaeg ning taaskord on vaja tuua jõulumeeleolu meie klassi. Käima läks samuti võistlus kõige kaunimalt kaunistatud klassi üle, seega oli hea põhjus pingutada. See aasta panime suuremat rõhku tulukestele, et terve meie klass ilusasti säraks sellel pimedal ajal. Lisaks kaunistasime lagesi paberist tehtud jõlutähtedega taaskasutatud eelmisest aastast riputades need lae külge, et mitte liiga palju paberit raisata. Meie klassis särasid veel leedküünlad, lendlesid paberist lumehelbed ja seintele maalisime lõngaga kujundeid. Nüüd tänu kaunistamisele, mitte ei näe ainult meie klass ilus välja, vaid on ka meie klassivaim ning õpihimu suurem. Kõik kohal olijad said ka töö kõrvale preemiaks pista põske magusa piparkoogi.

Tekst Anni Vili

Pildid Anita Uussalu

Detsembri alguses (02.12) käisime kunstitunni raames klassiga Lasnamäe kunstipaviljonis. Lasnamäe paviljon avati 2022 aadressil Jaan Koorti 24. Selle eesmärk on piirkonna kultuurielu elavdamine ja seal saab nautida erinevaid näitusi ja  haridus programme tasuta, seega saavad kõik huvilised tutvuda kaasaegse kunstiga. Seega me siis kogunesime peale esimest tundi sel päeval fuajees ja jalutasime bussi peale. Sõitsime bussiga number 67 ja kui jõudsime kohale jalutasime kunstihoonesse. Paviljon jäi meile kohe silma oma ilusa roosa kuuega ning me ei saanud seda mitte märgata. Seal kohtusime toreda juhendajaga, kes rääkis ja tutvustas meile kunsti hoonet ja näitust. Näituse nimi oli “Minu kodu, meie linn”. See näitus koosnes piltidest ja videodest, millel oli kujutatud igapäevaelu linnas. Lisaks piltide vaatamisele tegime erinevaid ülesandeid. Näiteks tegime dialooge kahe erineva taime vahel ja joonistasime, mida me tunneme, kui oma kalleid inimesi kallistame. Kui näitus läbi sai, panime riidesse ja sõitsime tagasi kooli. Ma arvan, et see oli väga tore kogemus ja me pole varem midagi sellist külastanud.

Tekst Hanna-Britt Laokse

Pildid Anita Uussalu

14. novembri hommikul kooli tulles suundusime klassijuhataja tundi, kus järjekordselt kohtusime äpiga “Helge kool”. Äpis tegime seekord testi, mis aitas meil mõista oma vaimse tervise, õpiedukuse ja füüsilise tervise kohta.  Ma usun, et see oli hea mõte, sest see võimaldas meil leida murekohti, kus saame ennast parandada ja areneda. Lisaks said ka õpetajad hiljem sellest kokkuvõtte, mis aitas neil mõista, kuidas meid aidata õppimisel tulevikus.

Tekst Jens Lepisto

Pildid Anita Uussalu

Kolmapäeval 25. septembril käisime klassiga eesti keele tunni teema raames Tallinna Keskraamatukogus kuulamas soome-ugri keeltest ja rahvastest loengut. Enne minekut pidime viima kotid klassi 304 ning siis kogunema fuajees. Loeng toimus kell 12.00-12:50 ehk täpselt meie tunni ajal. Meile räägiti põhjalikult erinevatest soome-ugri keeltest, kui palju neid on, kui palju neid kõneldakse, kus neid kõneldaks jne. Kõige huvitavam fakt, mida me teada saime oli minu arust see, et eesti keelele kõige lähedasem keel on vadja keel. Saime kuulata ja vaadata ka ühte videot, kus lauldi erinevates soome-ugri keeltes. See aitas meil mõista, mis moodi kõlavad meie sugulaskeeled. Mõned nendest olid isegi natuke arusaadavad, paljusid ei mõistnud me aga üldse. Kõige lõpus saime panna oma oskused proovile ühe toreda mänguga, kus pidime arvame, mis soome-ugri keeles on erinevad sõnad kirjutatud. Me saime sellel loengul teada lahedaid fakte ning kuulata selle teema eksperti.

Tekst Mia Mirjam Januson

Pildid Anita Uussalu