145a

2. aprillil käis meie klassist kokku pandud väike meeskond oma eelmise klassijuhataja õp. Margiti 3. klassile pidu korraldamas. See kord toimus pidu Roosikrantsi majas ja otsustasime teemaks võtta lähenevad munadepühad.Jaotasime terve klassi pooleks, üks pool läks välja tegema munadejahti ja teine pool jäi klassi mängima munadepüha teemalist kahooti. Kuna jäi aega üle mängis hiljem väljas olev rühm ka meile 5. klassi draamatunnis õpetatud “Ho-Ka-So” mängu. Siis saime vahel peal jälle kokku ja meisterdasime terve klassiga väikesi munadepühade loomakesi. Pärast vahetasime ka gruppidega tegevusi. Päeva lõpuks jagasime kõigile ühe küpsetatud piruka ja muffineid ning tantsisime “Just dance”. Siis pidid osad trennide pärast ära minema, aga ülejäänutega mängiti veel üks “Maffia” mäng. Lastelt ja õpetajalt oli tagasiside väga positiivne ja pidu sujus üldiselt väga hästi ning meil oli seda väga lõbus korraldada.

Tekst Albert Reinman

Pildid Anita Uussalu

Etendus “Kõik ägedad asjad” on kaasahaarav ja liigutav lavastus, mida meie klassil oli võimalus käia vaatamas. Lavastus kajastas väga raskeid teemasi alates depressioonist kuni enesetapuni proovides anda teemasi edasi rõõmsalt aga samas jäädes tõsiseks. Etenduse sisu räägib ühest lapsest, kes järsku satub olukorda, kus tema ema ei näe enam ühtegi võimalust eluga edasi minna. Peategelane, proovides olukorda parandada, hakkab koostama nimekirja kõiksugustest asjadest, mille nimel tasub elada, et proovida oma ema sellega aidata. Nimekiri muutus etenduse möödumis jookul järjest pikemaks jutustades, kuidas peategelane rasketes olukordades hakkama saab ja kuidas see tema elu mõjutab. Eriline oli selle lavastuse juures see, et kaasati ka publikut. Näiteks anti paarile inimese vaatajate seast lipikud ja me lugesime neid laval või saalis ette näitleja juhendamisel. Oli ka publikut, kes said täita isegi suuremaid rolle. See tegi kogu kogemuse veelgi isiklikumaks ja lõbusamaks. Etendus pani mõtlema, aga samas tõi ka palju naeru. Väga äge teos!

Tekst Artur Saabas

Pildid Anita Uussalu

Viimasel päeval enne talvevaheaega tähistasime klassiga jõule. Päev algas Harju tänava uisuplatsil uisutamisega. Uisutasime kõik 1 tund ja pärast uisutamist suundusime kõik klassi, kus valisime endale sobiva koha ning seadsime valmis väikese suupistelaua. Meie klassis on traditsioon teha loosiga kingitusi üksteisele ning ka see aasta ei olnud mingi erand. Detsembri algul tõmbas iga klassi liige endale loosiga ühe klassikaaslase nime, kellele ta pidi kingi tegema. Tore ongi selle juures see, et sa ei tea, kes sulle kinki teeb ja kõik jääb üllatuseks. Klassihommiku esimeseks tegevuseks klassis jagasimegi kätte kõik kingid ja avasime need. See aasta olid meie klassijõuluvanad William ja Maico. Kõik olid väga rahul enda kingitustega. Kui kõik olid kingid avanud, siis hakkasime mängima Lennarti poolt tehtud kuldvillakut, mis on osa tema loovtööst. Jagasime klassi tiimideks ja mängisime kaks erinevat mängu, kus panime oma teadmised proovile ajaloos ning geograafias. Pärast veetsime aega erinevate grupimängudega omal soovil. Päeva lõpetuseks läksime terve klassiga Niguliste kirikusse muuseumitundi “Saladuste labor”, kus räägiti palju huvitavaid fakte ükssarvikutest ja kuidas nad on seotud kristlusega. Pärast oli meil veel väike töötuba ja kui see sai läbi olid kõik vabad ja võisid minna rõõmuga talvevaheajale.

Tekst Linda Lipstok

Pildid Anita Uussalu

13. detsembril käis 7.a klass Rahvusooper Estonias vaatamas balletti “Pähklipureja”. Kaasas olid meiega direktor Ene Saar ja klassijuhataja Ege Viil. Etendus algas kell seitse õhtul, kestis natuke üle kahe tunni koos vaheajaga, mille ajal sai kohvikust endale midagi meeldivat osta. Terve meie klass oli pidulikult riides ja vaatas huviga etendust. “Pähklipureja” on Pjotr Tšaikovski maailmakuulus ballett. 2023. aastal tehti Gyula Harangozó poolt Rahvusooper Estonias uus versioon lavastusest, mis on eelnevatega võrreldes palju kaasaegsem. Etenduse taustapildid olid modernsed, kasutusel olid videomängud ja erinevate kuulsate tegelaste kostüümid. Eesmärgiks oli, et ka noored leiaksid midagi tuttavat ja põnevat etendusest. Samal ajal aga ikkagi oli säilitatud klassikalise “Pähklipureja” särav ja südantsoojendav jõulumuinasjutt.

“Pähklipureja” ballett räägib sellest, kuidas jõulupeol saab endale väike Klara kingituseks Pähklipureja nuku. Kui külalised on lahkunud saabub Klaral uneaeg, jõuab kätte salapärane kesköötund, kui maailm muutub ning miski pole võimatu. Urgudest tulevad välja rotid ja äratavad Pähklipureja nuku ellu ning algab sõda loomade ja Pähklipureja sõdurite vahel. Pärast sõda kasvavad Klara ja Pähklipureja suureks. Nad armuvad ja reisivad läbi Hispaania, Araabia, Venemaa ja Hiina. Etenduse lõpus selgub, et kõik see oli vaid väikese Klara unenäos ja miski ei toimunud päriselt.

Meie klassile meeldis see etendus väga ja me soovitaksime seda ka kõikidele teistele vaatamiseks. “Pähklipureja” ballett sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele ja aitab luua jõulumeeleolu.

Tekst Ingrid Paakspuu

Pildid Markus-Robin Vahtrik ja Rebeka Hinno

Isegi kui silm veel seda ei seleta on jõudnud kätte salaja jõuluaeg ning taaskord on vaja tuua jõulumeeleolu meie klassi. Käima läks samuti võistlus kõige kaunimalt kaunistatud klassi üle, seega oli hea põhjus pingutada. See aasta panime suuremat rõhku tulukestele, et terve meie klass ilusasti säraks sellel pimedal ajal. Lisaks kaunistasime lagesi paberist tehtud jõlutähtedega taaskasutatud eelmisest aastast riputades need lae külge, et mitte liiga palju paberit raisata. Meie klassis särasid veel leedküünlad, lendlesid paberist lumehelbed ja seintele maalisime lõngaga kujundeid. Nüüd tänu kaunistamisele, mitte ei näe ainult meie klass ilus välja, vaid on ka meie klassivaim ning õpihimu suurem. Kõik kohal olijad said ka töö kõrvale preemiaks pista põske magusa piparkoogi.

Tekst Anni Vili

Pildid Anita Uussalu

Detsembri alguses (02.12) käisime kunstitunni raames klassiga Lasnamäe kunstipaviljonis. Lasnamäe paviljon avati 2022 aadressil Jaan Koorti 24. Selle eesmärk on piirkonna kultuurielu elavdamine ja seal saab nautida erinevaid näitusi ja  haridus programme tasuta, seega saavad kõik huvilised tutvuda kaasaegse kunstiga. Seega me siis kogunesime peale esimest tundi sel päeval fuajees ja jalutasime bussi peale. Sõitsime bussiga number 67 ja kui jõudsime kohale jalutasime kunstihoonesse. Paviljon jäi meile kohe silma oma ilusa roosa kuuega ning me ei saanud seda mitte märgata. Seal kohtusime toreda juhendajaga, kes rääkis ja tutvustas meile kunsti hoonet ja näitust. Näituse nimi oli “Minu kodu, meie linn”. See näitus koosnes piltidest ja videodest, millel oli kujutatud igapäevaelu linnas. Lisaks piltide vaatamisele tegime erinevaid ülesandeid. Näiteks tegime dialooge kahe erineva taime vahel ja joonistasime, mida me tunneme, kui oma kalleid inimesi kallistame. Kui näitus läbi sai, panime riidesse ja sõitsime tagasi kooli. Ma arvan, et see oli väga tore kogemus ja me pole varem midagi sellist külastanud.

Tekst Hanna-Britt Laokse

Pildid Anita Uussalu

14. novembri hommikul kooli tulles suundusime klassijuhataja tundi, kus järjekordselt kohtusime äpiga “Helge kool”. Äpis tegime seekord testi, mis aitas meil mõista oma vaimse tervise, õpiedukuse ja füüsilise tervise kohta.  Ma usun, et see oli hea mõte, sest see võimaldas meil leida murekohti, kus saame ennast parandada ja areneda. Lisaks said ka õpetajad hiljem sellest kokkuvõtte, mis aitas neil mõista, kuidas meid aidata õppimisel tulevikus.

Tekst Jens Lepisto

Pildid Anita Uussalu

Kolmapäeval 25. septembril käisime klassiga eesti keele tunni teema raames Tallinna Keskraamatukogus kuulamas soome-ugri keeltest ja rahvastest loengut. Enne minekut pidime viima kotid klassi 304 ning siis kogunema fuajees. Loeng toimus kell 12.00-12:50 ehk täpselt meie tunni ajal. Meile räägiti põhjalikult erinevatest soome-ugri keeltest, kui palju neid on, kui palju neid kõneldakse, kus neid kõneldaks jne. Kõige huvitavam fakt, mida me teada saime oli minu arust see, et eesti keelele kõige lähedasem keel on vadja keel. Saime kuulata ja vaadata ka ühte videot, kus lauldi erinevates soome-ugri keeltes. See aitas meil mõista, mis moodi kõlavad meie sugulaskeeled. Mõned nendest olid isegi natuke arusaadavad, paljusid ei mõistnud me aga üldse. Kõige lõpus saime panna oma oskused proovile ühe toreda mänguga, kus pidime arvame, mis soome-ugri keeles on erinevad sõnad kirjutatud. Me saime sellel loengul teada lahedaid fakte ning kuulata selle teema eksperti.

Tekst Mia Mirjam Januson

Pildid Anita Uussalu

Reedel 20. septembril käisime bioloogia tunni raames Harjumäe pargis tundi tegemas. Enne pargi poole suundumist kogunesime klassiruumis, et üle vaadata ülesanded, mida pargis täitma pidime. Pargis pidime kahekümne minuti jooksul tegema pilti kahest seene-, taime- ja loomariiki kuuluvatest organismidest, kirjeldama kahte protsessi ning korraldama vaatluse või katse. Kui ülesanded olid vaadatud hakkasime pargi poole kõndima. Ilm oli soe ja päikseline ning kõik nautisid värsket õhku. Tegime vajaliku pargis ära, et kodus määrata organismid, nende taksonoomia ja ladinakeelse nimetuse. Hiljem uurisime põnevaid fakte Harjumäe pargi kohta ja mis parke seal lähedal üldse asub. Kõik ülesanded ja lahendused kirjutasime google doci ülesse. See oli tore lõpp nädalale.

Tekst Rebeka Hinno

Pildid Anita Uussalu

Kolmapäeval 18. septembril seoses tulevena loovtöö tegemisega käisid meile klassijuhataja tunni ajal rääkimas 12. ja 8. klassi õpilased oma minifirmadest. Räägiti kuidas neid teostada, mida täpsemalt teha tuleb ning kust üldse alustada. Esimesena rääkisid meile 2020. aasta Eesti parima minifirma tiitli saanud abiturendid. Nad seletasid lahti, mida täpsemalt minifirma loomise juures meeles pidada, kuidas see üles ehitada ja miks on töö rollide jaotus tähtis. Saime ka pilgu peale visata nende koostatud minifirma aruandele, mis oli väga põhjalik ja detailne. Nende idee oli väga hea, originaalne ja keskkonda säästev. Ideeks oli teha lennukitest saadud enam mitte kasutus kõlbulikest esemetest, näiteks päästevestidest, turvavöödes jt, kotte, erinevaid võtmehoidjaid, nagisid jne. Keskkonda säästab see seetõttu, kuna iga aasta visatakse terve lennuki turvavarustus turvalisuse huvides ära, kuid jääkitega pole midagi peale hakatud. Mõte oli ka sellepärast väga hea, sest see ühendas kõigi tiimi liikmete huvi lennukite vastu.

Tunni teises pooles tutvustasid üheksandikud meile oma tervisešotte, rääkisid mida oleks võinud paremini teha ja mis läks hästi. Nende tervisešotid koosnesid õunamahlast, sidrunimahlast, ingverist ja meest. Meile rõhutasid nad, et on oluline septembri lõpuks idee välja mõelda, kuna oktoobrist hakkavad laadad ja mida rohkem laatadel käid, seda suurem on kasum ja kogemus. Ka nemad võtsid osa Eesti parim minifirma võistlusest, kuhu saavad terve Eesti peale kokku ainult 12 parimat minifirmat. Saime ka nende aruannet näha. Tund oli informatiivne, huvitav ja tore. Aitäh abiturientidele ja üheksandikele oma minifirmade tutvustamise eest.

Tekst Rebeka Hinno

Pildid Anita Uussalu