Arhiveeritud - kategooria: ‘10.kl’

Kuidas ma Ôele keemiat Ôpetasin

Kuigi see tegi paljudele piina, pidi karantiinis ikkagi ohtralt Ôppima. Sama kehtib ka minu vÀikese (172 cm) kalli Ôe kohta, kes kÀib 12. klassis ja pidi keemia koolieksamit tegema.

Orgaanika on kaunisti keerukas ning kuigi meie kallis Ôpetaja Martin Saar tÔttas appi oma fantastiliste materjalide ja videotundidega, palus mu Ôeke ka minu kÀest nÔu. See pani mind mÔtlema, kuidas mina, keda see jubedus veel alles ees ootab, teda kuidagigi aidata saaksin.

Siinkohal ratsutas oma vapral hobul taas meile appi Martin Saar, kes oli mulle mĂ”ned kuud varem andnud vĂ”rratu konspekti sĂŒsinikuĂŒhendite keemia kohta. Õpilaste seas ringleb selle kohta rohkelt legende, seda kutsutakse “Orgaanika megatabeliks”.

ÜkskĂ”ik kui kurikuulus see tabel ka poleks, oli mu sĂ”sar suutnud seda oma aastate jooksul vĂ€ltida. Aga orgaaniline keemia jĂ”uab meile kunagi ikka jĂ€rele, soovime seda vĂ”i mitte, ja see vÀÀrt paber sai talle antud.

Isegi selle toetusega tuli eksam raske. See oli tĂ€is keerukaid kĂŒsimusi, mida pidid sĂŒgavalt analĂŒĂŒsima, enne kui sa vastusele said alles mĂ”tlema hakata. Kindlasti sÀÀrane töö oleks olnud surmav, kui hirmus katsumus poleks olnud tĂ€is toredaid Martin Saarele omaseid meeme, mis rasketel aegadel meelt lahutasid.

NĂ”nda sai see proovikivi ĂŒle elatud ning lust ja lillepidu taas jĂ€tkuda.

-Siim

12.06.2020

Fototiir vanalinnas (31.03.2020)

Kui sammud ukse poole seadsin, mĂ”tlesin, kas panna mask ette vĂ”i mitte, kui ei leidnud seda kohe ĂŒles, siis ei hakanud rohkem jĂ€ndama. Rongiga jĂ”udsin kiirelt Balti jaama. Linna suunduvast trepist alla minnes, nĂ€gin mitte just enam oma parimtes aastates daami kenasti plakatite kĂ”rval suitsu tĂ”mbamas – esimene pilt. LĂ€ksin edasi, otsisin juba kohta kĂ€telseisu jaoks, sest see mu kogu tuleku mĂ”te ju oligi, jah mitte ainult, tahtsin endalegi saada mĂ”ned sĂŒrrid pidlid tĂŒhjast vanalinnast, mis hiljem selgudes nii tĂŒhi polnudki. KĂ€telseisu pildistasin oma tsirkusetrupile, kes oli kutsunud ĂŒles artiste oma trikke jÀÀdvustama. Esimesena kĂ”mpisin Raekoja platsile, inimesi oli kĂŒll natuke liiga palju, kuid sain paar kaadrit nendeta ka. Kuna olin ĂŒksi ja pidin kasutama kaamera timer’it, siis oli pildistamisprotsess omaette koomilinejada: puusad hööritatud, mantel maha ja kippas-kippas jooksuga Ă”ige kivi peale ning jalad taeva poole – niimoodi seni, kuni pilt terav ja sĂ€rk pĂŒksis, ehk said varahommikused möödujadki alustada pĂ€eva pisikese muigega. Veel klĂ”psutasin VĂ€ikeses Jalas – need ĂŒlesvĂ”tted meeldisid isegi rohkem. Edasi lonkisin niisama Taani kuninga aias, Toompeal ja siis Aleksandri Nevski katedraali kĂ”rval, mĂ€rkasin viimase peal seinade vĂ€rvipaletti. Panin statiiv pĂŒsti, mantli sinna peale ja ise kalpsasin majade poole, kui Ă€kki kuulsin valju kolksatust ning juba enne ĂŒmberpööramist aimasin halba. Sisetunne ei petnud: mantel oli toiminud tuulisel tĂ€naval esmaklassilise purjena ja statiivi ĂŒhes kaameraga vastu munakiviteed virutanud. VĂ€hemalt oli mĂ€lukaart ĂŒhes tĂŒkis.

-Paul

09.06.2020

Miks on kontaktÔpe parem kui kaugÔpe

KontaktĂ”ppe korral saab Ă”petaja tunnis rÀÀkida kĂ”igest, millest ta tahab ja juhtida tĂ€helepanu, sellele millele poleks ise tulnudki. KaugĂ”ppe korral annab Ă”petaja kĂ”igile Opiqu vĂ”i DigiĂ”ppevaramu lingi ja laseb need lĂ€bi lugeda ning ĂŒlesandeid teha. Kui kellelgi tekib kĂŒsimusi peab ta selleks eraldi Ă”petajale kirjutama vĂ”i jĂ€rgmist kokkusaamist ootama. Selleks ajaks vĂ”ivad kĂŒsimused juba ununeda. KontaktĂ”ppe korral enamasti sellist probleemi ei teki.

(veel …)

09.06.2020

Minu lemmikfilm distantsĂ”ppe ajal “SĂ”rmuste isand”

Mina vaatasin filmi saagat “SĂ”rmuste isand”. Ma arvan, et paljud teavad, mis filmidega on tegu. “SĂ”rmuste isand” on J.R.R fantaasiaromaanide triloogia, millest on tehtud filmid, kus ĂŒheksa julget seiklejad peavad hĂ€vitama ĂŒhe sĂ”rmuse, mis suudab valitseda kĂ”iki. Nende teekonnal tuleb ette palju takistusi ning katsumusi. Nad peavad sĂ”rmuse viskama samasse vulkaan, kus see sĂ”rmus tehtud on, et see hĂ€vitada. Üheksa julget seiklejat kutsutakse SĂ”rmuse Vennaskonnaks ning nende seas on 4 kÀÀbikut Frodo, Sam, Merry ja Pippin, vĂ”lurit Gandalf Hall, haldjast Legolas, pĂ€kapikku Grimli ning inimesed Aragon ja Boromir. Neid aga ĂŒritab peatada kurjuse isand Sauron ning tema kĂ€silase vĂ”lur Saruman, orgid ning orgi tugevam kuju Uruk-hai Ma olen neid filme vaadanud ka varem, kuid “SĂ”rmuste isand” on alati film, mida olen nĂ”us vaatama. Filmides on vĂ€ga huvitav sisu ning vĂ€ga hea muusika. Need on ka vĂ€ga hĂ€sti tehtud filmid ilusate vaadete ja tegelastega. Ma soovitan kĂ”igil, kes pole “SĂ”rmuste isand”-at veel nĂ€inud, seda vaadata ning need, kes on seda nĂ€inud, soovitan uuesti vaatad, sest see tĂ”esti on suurepĂ€rane universum.

-Tormi

09.06.2020

KÔik, mida kooli juures igatsen

  • Choco minti kohvimasinast
  • KĂŒlgtreppidest neljanda korruseni roomamist
  • Kaunistusi vetsudes
  • PĂ€evapraadi
  • Jesse igapĂ€evast targutamist
  • Potsa tantse
  • Iirise sÔÔrikut
  • Solarises veedetud söögivahetunde
  • PuhvetitĂ€di
  • Akendeta progeklassi
  • Üle klassi kĂ€ivat tee aroomi
  • Proges snĂ€kkide jagamist
  • Varahommikusi matemaatika tunde
  • KĂ”iki oma koolikaaslasi!!

-Elisa

09.06.2020

Minu pÀev distantsÔppel

Koroonaviiruse tĂ”ttu oleme mĂ€rtsist saati olnud koduĂ”ppel, mis on olnud omamoodi vĂ€ga arendav ja huvitav kogemuse sama ajal. NĂ€iteks aprillikuu alguses ei suutnud ma enam vahet teha nĂ€dalapĂ€evadel ja unereĆŸiim oli selleks ajaks rikutud. Eriolukorra tĂ”ttu muutus ka see, kuidas me Ă”pime. PĂ”hiliselt sai kĂ”ik informatsiooni eKoolist vĂ”i Ă”petajad saatsid meilid. Ometigi kasutasid mĂ”ned Ă”petajad ka teisi platvorme nagu Google Classroom ja Slack (meie kallis Ă”petaja Soots 😊). Meeldiv oli see, et Ă€rgata sai tunde hiljem kui tavaliselt. Vahepeal tegid Ă”petajad Google Meeti kaudu videotunde, mis olid alguses vĂ€ga harjumatud ja veidrad, aga lĂ”puks muutusid tĂ€itsa toredaks ja tavapĂ€raseks.

Kuigi paljud klassikaaslased vĂ”isid Ă€rgata keskpĂ€eva paiku, siis mina Ă€rkasin ikka kell 8 selleks, et kĂ”ik vĂ”imalikult vara Ă€ra teha (unetunnid kannatasid selle pealt korralikult). Enamasti Ă€rkasingi ĂŒles, pesin hambaid, sĂ”in ja asusin Ă”ppima. Tavaliselt oli pĂ€evas 1-2 videotundi. Nende jĂ€rel lĂ”petasin Ă”ppimise, mida hommikul ei jĂ”udnud/viitsinud. PĂ€rast Ă”ppimist asusin raamatu lugemise kallale. Kogu eriolukorra jooksul sai mitmeid raamatuid lĂ€bi loetud, milledest meeldejÀÀvaimad olid Mario Puzo „Ristiisa“ ja Tom Clancy „Rainbow Six“. PĂ€rast lugemist sĂ”in. ÜlejÀÀnud Ă”htu jooksul veetsin tunde arvuti taga mĂ€nge mĂ€ngides ja trennis. Enne magama jÀÀmist lugesin natuke veel raamatut. Proovisin magama jÀÀda sĂŒdaöö paiku, aga see Ă”nnestus harva.

Nii veider kui kÔik see distantsÔppe ka polnud, hakkasin seda lÔpuks nautima ja tunnen, et vÔtan sellest perioodist kaasa uusi oskusi tulevaste probleemide lahendamiseks.

-MĂ€rten

09.06.2020

Kirjandi kirjutamine koolis versus kodus

DistantsĂ”ppe ajal tuli meil kirjutada kirjand Shakespeare raamatu “Hamlet” teemal. Kodus kirjandi kirjutamine oli minu jaoks suhteliselt uus, sest tavaliselt toimub kirjandi kirjutamine klassiruumis. Esimene variant sobib mulle natukene rohkem, kuigi mĂ”lemal valikul on nii eeliseid kui ka puuduseid. Koolis kirjutamise eeliseks on see, et koolis on kirjandi kirjutamiseks kindel ettenĂ€htud aeg ja siis saab ainult kirjandi kirjutamisele keskenduda. Kodus oli mul peamiseks probleemiks see, et ma kippusin kirjandi kirjutamisest kĂ”rvale kalduma ja seega kulus mul selle valmis saamiseks plaanitust kĂ”vasti rohkem aega. Samas oli aga kodus kirjutamine mugavam, sest sai teha vĂ€ikseid pause, et koguda uusi ideid ja niisama puhata. Veel ĂŒheks eeliseks kirjandi kodus kirjutamisel oli see, et ei tekkinud pinget, et kirjandi peab kindlasti tunni lĂ”puks valmis saama. MĂ”lemal variandil on nii eeliseid kui ka puuduseid, aga mulle meeldib kirjandit kirjutada rohkem kodus, sest kodus on see pingevabam ja seal on rohkem aega mĂ”tete kogumiseks.

-Norman

08.06.2020

Bioloogia tund loomaaias

5. juunil kĂŒlastas kogu 137. lend Tallinna Loomaaeda. Kuidas kellelegi, aga nii mĂ”negi jaoks oli see esimene kord peale karantiini, kus sai jĂ€lle nĂ€ha oma lennu- ja klassikaaslasi ilma arvutiekraani vahenduseta.

Oma nĂ€gu pidime Ă”petajale nĂ€itama hommikul kella kĂŒmne kuni Ă”htul poole kuue vahel. Saime mitu lehekĂŒlge kĂŒsimusi, millele vastuste otsimiseks kulus umbkaudu kolm tundi.

MÔistagi nÀgime palju huvitavaid ja ilusaid loomi ning linde.

Kui jalad Ă€ra vĂ€sisid, ĂŒritasime traktoristilt kĂŒĂŒti saada.

Tegime koostööd.                   KÀisime jÀÀkaru koopas.

Õnneks meil ilmaga vedas ning aeg lendas loomade ja lindude keskel ĂŒsna kiiresti. Kes soovis, pikendas oma loomaaia kĂŒlastust mĂ”nusa jÀÀtisepausi vĂ”i piknikuga. Oli vĂ€ga tore ning meeleolukas hommikupoolik/pĂ€rastlĂ”una.

-Mona

Nagu öeldakse – Issanda loomaaed on suur ja kirju. Samuti oli kirju 137. lennu seltskond, kes 5. juunil loomaaeda lasti. Et meil seal igav ei hakkaks, oli Ă”petaja Veskimets meile ette valmistanud harivad töölehed. KĂ”ige pettumustvalmistavam oli fakt, et veelindude söögiautomaadid ei töötanud. PĂ€eva vĂ”it oli ahvipuur ja jÀÀtis. KĂ”ige huvitavama bioloogilise kogemuse osalisteks saime, kui Sudaani maasarvik ĂŒritas meile hiiri söögiks pakkuda. Linnu toidukĂ€itleja tervisetĂ”endi puudumise tĂ”ttu pidime pakkumise tagasi lĂŒkkama. Nagu öeldakse, tasuta lĂ”unaid siin maailmas ei ole. Olen kindel, et jĂ€tsime loomadele sĂŒgava mulje.

-Linda

08.06.2020

Kuidas ma uurimistöö teemat valisin ja juhendajaga lÀbirÀÀkimisi pidasin

Algul kirjutasin Ă”petaja Kaasikule, oma matemaatikaĂ”petajale, kes kahjuks ei saanud olla mu uurimistöö juhendajaks. Temaga koos arutasime, et Ă”petaja, kes suudaks jagada kĂ”rgemat matemaatikat, oleks tĂ”enĂ€oliselt M. Saar. Saime ka temaga rÀÀgitud, pĂ”himĂ”tteliselt oli ta nĂ”us olema mu juhendaja, kuid soovitas Ă”petaja Raja. Kirjutasin talle meili ja sain jĂ€rgmine pĂ€ev vastuse – Jah. Teemavaldkond tuli isiklikust huvist kĂ”rgema matemaatika vastu

-Mihkel J.

08.06.2020

Virtuaalsed kitarritunnid

Kriisi ajal muutus kogu Ôpe digitaalseks. Sama juhtus ka huvitegevusega. Virtuaalselt kitarritundide pidamine on tavatundide pidamisest palju segasem. Tundide ajad muutusid peaaegu iga nÀdal ning lepiti mÔnikord kokku alles samal pÀeval. Proove oli palju kergem Àra unustada ning mitmed hilinesid vÔi puudusid korduvalt.

Kord lÀks mul ka tund meelest Àra ja lÀksin selle asemel rattaga sÔitma. Meelde tulemise ja tunni alguse ajaks, olin kodust tund aega eemale sÔitnud. Teine kord olin jÀllegi ainus peale Ôpetaja, kes grupitundi jÔudis.

Kitarriansambliga Ă”ppisime Ă€ra loo “Misirlou” kitarriseade. Üksiktunnis harjutasin lugusid “Fly Me To The Moon” ja kriisi jaoks sobiva tuju tĂ”stva “Don’t Worry, Be Happy”. Kodus ei saa kergelt teistega koos mĂ€ngimist harjutada ja seega sai hulganisti mĂ€ngida ka mitmeid teisi tehnikat harjutavaid lugusid.

Kriisi tĂ”ttu ei saanud ka kontserte pidada. Nende asemel salvestati videod lugude eri partiide mĂ€ngimisest ning need kombineeriti kokku terveteks paladeks. Salvestamisega oli palju probleeme, sest polnud Ă”iget varustust ja ei saanud kitarri otse arvutisse ĂŒhendamisega hĂ€sti hakkama. Korduvalt oli heli mingil moel moonutatud. KĂ”ige parema kvaliteedi sai lĂ”puks telefoniga videot tehes.

Kriisi aeg oli segane ja mĂ”nikord tĂŒĂŒtas kĂ”ik tĂ€iesti Ă€ra, kuid see oli ka omakorda kogemus ning olen Ă”nnelik, et tunnid jĂ€tkusid ja ei jÀÀnud Ă€ra.

-Ants

08.06.2020