137a

20. detsembril oli 2019. aasta viimane koolipäev.
Otseselt koolipäeva polnud, toimus 2,5-tunnine projektipäev. Kell 10 kogunesime oma koduklassis, et arutada mõningaid kooliasju. Klassijuhatajatunni lõpus kinkisime klassiga Mirjale jõuludeks paar kosmeetikavahendit ning šokolaadiga kaetud piparkoogist karika, millle me ise teinud olime.
Pärast seda läks igaüks oma valitud töötuppa.

Neljapäeval, 19. detsembril toimus GAGi ja Reaali vaheline korvpallivõistlus. Punktid tõusid üsna ühtlaselt, üks hetk juhtis Reaal, teine kord GAG. Võistlus kestis 2×10 minutit ja lõpppunktid olid 38-40, seekord jäime GAGile 2 punktiga alla, aga eks ilm andis kah oma panuse.

Pärast seda võistlesid Reaalkooli 11C ja 12 B klass. Need klassid olid välja valitud 16. novembril toimunud korvpallivõistlusest, kus osalesid kõik klassid. Toimus ka tüdrukute võistlus, kuid see oli vaid lõbu pärast, neid kuhugi edasi ei kutsutud.
Finalistide matš kestis 4×7 minutit. Võitjaks tuli 11C, juhtides 12 punktiga.

(veel …)

18. detsembril toimus gümnaasiumi jõulupidu. Kõige pealt saime oma klassiga kokku, et kinke kätte jagada ja Kahooti mängida. Kl 7 läksime kõik aulasse. Selle peo teema oli “See žanr kõlab tuttavalt”. Kõikidele klassidele oli eelnevalt antud kätte mingi žanr, millega nad pidid looma ühe tantsukava. Kava koosnes vähemalt 3-st laulust, millest üks oli eestikeelne ja üks võõrkeelne. Meie klassi žanriks oli rokk. Me kasutasime laule “Bohemian Rhapsody”, “We will rock you”, “Jailhouse Rock” ja “Mojito”.
Žüriis olid Martin Saar, Kristi Koit ja Toomas Reimann. Võitjaks tuli 12.c ning rahva lemmikuks 12.a.

(veel …)

17. detsembril toimus gümnaasiumi jõululaat. See oli mõnes mõttes heategevuslik üritus, sest lauarenditasu läks REKile ürituste korraldamisse. Iga klass pidi ühe laua eest maksma 15 eurot, ka need, kes osaleda ei tahtnud, kuid kogu kasum läks müüjale. Meie klassi inimesed Mihkel (Jako), Hans, Indrek ja Emma müüsid küpsiseid, muffineid ja igasuguseid jooke. Väga populaarne oli Premium kakao.

3. detsembril esitasid gümnasistid esimese tunni ajal oma võimlemiskavasid.
Pärast poolteist kuud mõtlemist ja harjutamist oli aeg näidata, mida me teinud olime. Selle aasta kava vedasid eest mitu inimest: Eliis ja Eliisa tegelesid poiste osaga, tüdrukute osa koosnes Emma, Karli ja Linda ideedest. Muusika monteeris kokku Erki.

Parimateks esitlusteks kuulutati välja 11.B, 12.C ja 10.A, ehk meie klassi oma. Võitjatele jagati mandariine 🙂

Meie tantsu kommenteeris ka anonüümseks jääda sooviv kriitik:

137A klassi tants on piiremurdev ühiskonnakriitiline performance, mis avab piire ning lõhub stereotüüpe. Alguses kostuv Peeter “progepets” Randla monoloog võib esmapilgul tunduda progeklassi identiteedi asserteerimisena, kuid kui mainitakse “tantsu andmebaas” saame aimdust progeklassi tõelisest soovist natuke lõbutseda. Edasine tihe massi sulandumine ning kiire tempo on ilmselge viide meie kiirele igapäevaelule, kohustustele ning navigeerimisele ühiskonna kitsastes keerdkäikudes. “thrift shop” koreograafia pajatab loo tarbimisühiskonnast ning sellele vastu astumisest – sildid saavad poputatud, kuid mitte kiirmoebrändide sumisevas lõksus. hoogsad sammud ning isegi veidi provokatiivsed liigutused pilkavad kehamüümise ning prostitutsiooni kasvavat rolli maksupettuses. Ka viited kehavedelikele (“pissssssssssss”) ei ole sinna lükitud niisama – a klass teab ning tunnustab kodutute olukorda tallinna tänavatel. Liikudes edasi “call me maybe” juurde seisame silmitsi veel ühe olulise teemaga – sooidentiteet. Carly rae jepsen on eeskujuks olnud paljudele lgbt+ noortele ning seda on ta ka siin nähtud transseksuaalidele. Tõstatatav teema on julge ning otsekohene, jättes ruumi iga tantsija isiklikuks tähenduseks ning arvamuseks. Muidugi ei saa me unustada üht kõige alavääristatumat vähemust – gamerid. 137 on oskuslikult lükkinud sisse gamerite kõrvadele paeluva helijupi, milleks on mänguvälja intro. See, koos palestiina probleemidele tähelepanu äratamisega taaveti tähtede näol on ehk kõige ambitsioonikam osa tervest kavast, tuues esile probleemide lõimumise tänapäeva ühiskonnas. Muidugi ei saa mainimata jätta religioosseid alatoone scatmani kohas, mis nnavad märku tänapäeva uskude mitmekesisusest. 137A tõstatas selle kavaga palju olulisi küsimusi ning pakkus neile ka lahendusi, mida ma ääretult oluliseks pean. Tants ühendab!