Virtuaalsed kitarritunnid

Kriisi ajal muutus kogu Ôpe digitaalseks. Sama juhtus ka huvitegevusega. Virtuaalselt kitarritundide pidamine on tavatundide pidamisest palju segasem. Tundide ajad muutusid peaaegu iga nÀdal ning lepiti mÔnikord kokku alles samal pÀeval. Proove oli palju kergem Àra unustada ning mitmed hilinesid vÔi puudusid korduvalt.

Kord lÀks mul ka tund meelest Àra ja lÀksin selle asemel rattaga sÔitma. Meelde tulemise ja tunni alguse ajaks, olin kodust tund aega eemale sÔitnud. Teine kord olin jÀllegi ainus peale Ôpetaja, kes grupitundi jÔudis.

Kitarriansambliga Ă”ppisime Ă€ra loo “Misirlou” kitarriseade. Üksiktunnis harjutasin lugusid “Fly Me To The Moon” ja kriisi jaoks sobiva tuju tĂ”stva “Don’t Worry, Be Happy”. Kodus ei saa kergelt teistega koos mĂ€ngimist harjutada ja seega sai hulganisti mĂ€ngida ka mitmeid teisi tehnikat harjutavaid lugusid.

Kriisi tĂ”ttu ei saanud ka kontserte pidada. Nende asemel salvestati videod lugude eri partiide mĂ€ngimisest ning need kombineeriti kokku terveteks paladeks. Salvestamisega oli palju probleeme, sest polnud Ă”iget varustust ja ei saanud kitarri otse arvutisse ĂŒhendamisega hĂ€sti hakkama. Korduvalt oli heli mingil moel moonutatud. KĂ”ige parema kvaliteedi sai lĂ”puks telefoniga videot tehes.

Kriisi aeg oli segane ja mĂ”nikord tĂŒĂŒtas kĂ”ik tĂ€iesti Ă€ra, kuid see oli ka omakorda kogemus ning olen Ă”nnelik, et tunnid jĂ€tkusid ja ei jÀÀnud Ă€ra.

-Ants

Kommenteerimine on keelatud.