137a

3. mail, pärast matemaatika proovieksamit, käisime lennuga Karl Ernst “Habe” Särgava kuju pead pesemas.

Pead läksime pesema pudireas, pesemiseks kasutasime redeleid, pesuvahendit, vett ja harja. Kõik linnamustus sai Habelt nühitud ja kuju jäi järgmise aasta puhastust ootama. Pärast pesu läksid 1-2 inimest igast klassist Metsakalmistule Habe kalmule mälestusküünalt süütama.

Kuigi eesti keele eksam lähenes suure hooga, oli esmalt aeg taaselustada üks kooli pikaajalistest traditsioonidest – lõpukell. 

Esmalt oli kõigil tarvis endale hankida rahvariided ning need selga panna. Päeva algul toimusid meil tunnid kuni kella üheni. Seejärel meenutasime aktusel aasta helgeimaid hetki ja andsime esimestele klassidele järjekordse kaardi, saades neilt ka endale mälestuseks kaardi. Aulast siirdusime käsikäes inimketina erinevaid klasse ning linna taasavastama. Külastatud sai otseloomulikult ka Hr. Mauruse Pubi ja meie naaberkooli – Tallinna Inglise Kolledžit. 

Erilisimad paigad läbi käidud, seadsime suuna Vabaõhumuuseumile. Esiisadele kohaselt oleks võinud sinna minna hobusega, aga mugavuse mõttes telliti meile buss. Kõrtsitoas sai söödud, lauldud, tantsitud ja mängitud. Pikk päev jäi selja taha, südamed taas lusti täis ning esimene piltlik punkt sai kooliaastale pandud.

Enne kooli lõpetamist on loomulikult vaja enda sisemine laps täielikult välja lasta. 

Tutipäeva raames panime end riide lapsepõlve(stiilis) riietega ning võtsime kaissu enda armsaimad mänguasjad. Kahjuks meile esimese klassi teemasid ei õpetatud, kuna lõpueksamid olid peatselt tulemas. Väljas pidi vist päris ohtralt sadama, kuna osad meist olid päeva lõpuks ikka üpris märjad, ehkki vee pritsimine oli keelatud. Kõik tugevad emotsioonid said välja elatud, et saaksime rahuliku meelega eksamitele vastu minna.

Kahtlemata on Ukrainas toimuv sõda meid kõiki tugevalt mõjutanud. Õppealajuhataja Madis Somelar organiseeris meile kooliaasta lõpus mitmeid kohtumisi erinevate oma ala ekspertidega, mis aitasid laiendada meie silmaringi eesti keele eksami edukaks sooritamiseks ning andsid olulist lisainfot käimasoleva sõja kohta.

Esimene kohtumine toimus enne sõja algust, 24. jaanuaril, riigikogu liikme ja endise välisministri, Urmas Paetiga. Peamiselt oli arutusel toonane välispoliitiline olukord. Samal õhtul toimus veebis kohtumine Margus Simsoniga digiühiskonna arengu teemal. Järgmine loeng toimus taaskord veebi vahendusel, 4. veebruaril, Narva linnapea Katri Raigiga. Järgnevalt toimus 9. veebruaril aulas kohtumine endise presidendi Kersti Kaljulaidiga digiriigi teemal.

Pärast sõja algust hakkasid mitmed e-kohtumised tihedamini toimuma. 28. veebruaril rääkis meile välispoliitikast Lavly Perling, 2. märtsil majanduspoliitikast Ülo Kaasik, 3. märtsil Soome ajaloost Niina Väntänen ja välispoliitikast Sven Mikser. 4. märtsil kõneles välispoliitikast Marina Kaljurand, 7. märtsil Kersti Kaljulaid, 8. märtsil Kalev Stoicescu. 10. märtsil kohtus meiega aulas riigisekretär Taimar Peterkop. Sellele järgnes 11. märtsil veebis kohtumine David Vsevioviga Ukraina ajaloo ja kultuuriloo teemal, 15. märtsil kohtusime Kaimo Kuusega, kes andis meile ülevaate hetkeolukorrast Ukrainas. 16. märtsil rääkis meile aulas Kadri Kiisel pangandusest. 18. märtsil kõneles meiega veebi vahendusel olukorrast Ukrainas Lauri Mälksoo, 22. märtsil Meelis Oidsalu, 24. märtsil Sergei Metlev. Riigikohtu kohtunik Julia Laffranque esines meile 4. aprillil aulas inimõiguste teemal. Teaduspäeva raames esinesid meile 5. aprillil Siim Kallas, Kaarel Adamberg, Peeter Laud ja Kaarel Erik Hunt. Ukraina päeva raames kõneles meiega 18. aprillil Jonatan Vseviov.

Paljud selgroogsed loomad talletavad enesele pika talve edukaks üleelamiseks korralikud rasvavarud. Kahjuks tänapäeva inimestel kulgeb talv pahatihti suures mugavuses, kõhtu täis pugides, mistõttu on sport kehakaalu hoidmiseks hädavajalik.

Algselt pidi suusapäev toimuma 7. veebruaril, kuid tuginedes riigi epidemioloogilisele olukorrale, oli meil võimalik koguneda alles 11. märtsil. Sattusime Kõrvemaale imelisel ajal: lund oli palju ja päike paistis. Valida oli mitmete radade vahel ning läbida tuli kokku vähemalt 5 kilomeetrit. Klasside vahel toimus ka teatevõistlus, kus iga klassi esindas 3 kõige tublimat poissi ja tüdrukut. Meie suusaäss Kirke suutis teha nii uhke sõidu, et võistluse lõpuks olime b klassist lausa terve ringiga ees.

Päev ei möödunud õnneks tühja kõhuga: kõigile pakuti suppi ja teed. Sai nalja, sai suuska, kuid mis põhiline, teised klassid said pähe.

Meie õppesõidu haridusprogramm algas juba laeval, kus meie kooli vilistlane Jüri-Mikk Udam rääkis välismaises ülikoolis õppimisest. Kuigi meri oli väga tormine, pidasid kõik vapralt vastu. Seejärel külastasime Estonian Business Schooli filiaali Helsingis, kus saime paari majandusteooriat hõlmava näidisloengu osaliseks. Seejärel oli vaba aeg: käidi nii muuseumides kui galeriides, söögikohtades kui ka poodides. Seejärel tõmbasime otsad kokku ja veetsime meeleolukalt aega teel Tallinnasse, pikk ja tegus päev seljataga.

Tsiteerides 2013. aastal Ylvise poolt esitatud laulu „Rebane“: „Mida ütleb rebane?“, jõudis ka meil õppeaasta kolmandal nädalal kätte rebaste nädal ehk rets. Rebased said ristitud, kannatades mitmeid tuleproove, nendeks näiteks orienteerumine, mängud staadionil, viktoriin ja muidugi ka ristimistseremoonia. Meie klassi grupid olid keskendunud järgmistele filmidele: „Mehed mustas“, „Kellavärgiga apelsin“, „Monty püüton“ ja „Shrek“.

Rebaste nädal on olnud meil koolis juba pikk traditsioon, kuid osad ütleksid, et isegi liiga pikk. 137.a pakub lõpetada senine nädal ja asendada see päris rebaste nädalaga, mille vältel kool laiendaks õpilaste teadmiseid rebastest. Kuigi rebaste populatsioonid ei ole hetkel ohus, ei tea me kunagi, kuidas see võib homseks muutuda. Juhtkond peaks tagama igale gümnasistile rebaste nädalaks ühe rebase (vulpes vulpes), õpilase soovil rohkem.

A vörös róka a rókák legismertebb és egyúttal a Vulpes nem legnagyobb termetű faja. A valódi kutyaformáktól külsőleg a napvilágon tojásdad alakú pupillája, lapos szembolti íve és aránylag kicsiny felső tépőfogai különböztetik meg; életmódja többnyire magányos, míg a kutyáké inkább csapatos.

3. juunil suundusime 137. lennuga traditsioonilisele Vargamäe ekskursioonile. Koha peal esitasime katkeid “Tõest ja õigusest” ning külastasime Tammsaare majamuuseumi. Õppisime kirjaniku suguvõsa ning elu-olu kohta 19. sajandil. Paitasime kass Antonit.

(veel …)

28.-30. mai toimus 11. klassi õpilastele riigikaitselaager. Laagris oli õpilasi 6 erinevast koolist (lisaks Reaalkoolile oli seal inimesi Raplast, Kohilast, Märjamaalt, Kehtnast ja Vigalast) ning kokku oli umbes 260 õpilast. Laager toimus Karitsa puhkekeskuses. Käisime pärast kooli kodust veel läbi ning hakkasime siis juba laagriplatsi poole sõitma. Peale kohale jõudmist anti meile kätte vest ja püksid, mida me terve laager kandsime, ning meie nimesilt, mille võisime peale laagrit enda kätte jätta. Panime püsti telgid. Tavaliselt pannakse erinevate koolide õpilased telkidesse segamini, kuid sel aastal olid koroonapiirangute tõttu ühes telgis ainult ühe klassi õpilased. Ühes telgis oli 10-12 inimest. Igal grupil oli ka juht, kelle telgi liikmed enda hulgast valisid.

(veel …)

1. veebruaril käisime terve lennuga Kõrvemaal suusatamas. Ilm oli erakordselt kaunis ja just perfektne suusatamiseks. Vahepeal kutsuti osad õpilased teatesuusatamises võistlema, teised said senikaua minna oma rada.