137a

Kuigi eesti keele eksam lähenes suure hooga, oli esmalt aeg taaselustada üks kooli pikaajalistest traditsioonidest – lõpukell. 

Esmalt oli kõigil tarvis endale hankida rahvariided ning need selga panna. Päeva algul toimusid meil tunnid kuni kella üheni. Seejärel meenutasime aktusel aasta helgeimaid hetki ja andsime esimestele klassidele järjekordse kaardi, saades neilt ka endale mälestuseks kaardi. Aulast siirdusime käsikäes inimketina erinevaid klasse ning linna taasavastama. Külastatud sai otseloomulikult ka Hr. Mauruse Pubi ja meie naaberkooli – Tallinna Inglise Kolledžit. 

Erilisimad paigad läbi käidud, seadsime suuna Vabaõhumuuseumile. Esiisadele kohaselt oleks võinud sinna minna hobusega, aga mugavuse mõttes telliti meile buss. Kõrtsitoas sai söödud, lauldud, tantsitud ja mängitud. Pikk päev jäi selja taha, südamed taas lusti täis ning esimene piltlik punkt sai kooliaastale pandud.

Enne kooli lõpetamist on loomulikult vaja enda sisemine laps täielikult välja lasta. 

Tutipäeva raames panime end riide lapsepõlve(stiilis) riietega ning võtsime kaissu enda armsaimad mänguasjad. Kahjuks meile esimese klassi teemasid ei õpetatud, kuna lõpueksamid olid peatselt tulemas. Väljas pidi vist päris ohtralt sadama, kuna osad meist olid päeva lõpuks ikka üpris märjad, ehkki vee pritsimine oli keelatud. Kõik tugevad emotsioonid said välja elatud, et saaksime rahuliku meelega eksamitele vastu minna.

Kahtlemata on Ukrainas toimuv sõda meid kõiki tugevalt mõjutanud. Õppealajuhataja Madis Somelar organiseeris meile kooliaasta lõpus mitmeid kohtumisi erinevate oma ala ekspertidega, mis aitasid laiendada meie silmaringi eesti keele eksami edukaks sooritamiseks ning andsid olulist lisainfot käimasoleva sõja kohta.

Esimene kohtumine toimus enne sõja algust, 24. jaanuaril, riigikogu liikme ja endise välisministri, Urmas Paetiga. Peamiselt oli arutusel toonane välispoliitiline olukord. Samal õhtul toimus veebis kohtumine Margus Simsoniga digiühiskonna arengu teemal. Järgmine loeng toimus taaskord veebi vahendusel, 4. veebruaril, Narva linnapea Katri Raigiga. Järgnevalt toimus 9. veebruaril aulas kohtumine endise presidendi Kersti Kaljulaidiga digiriigi teemal.

Pärast sõja algust hakkasid mitmed e-kohtumised tihedamini toimuma. 28. veebruaril rääkis meile välispoliitikast Lavly Perling, 2. märtsil majanduspoliitikast Ülo Kaasik, 3. märtsil Soome ajaloost Niina Väntänen ja välispoliitikast Sven Mikser. 4. märtsil kõneles välispoliitikast Marina Kaljurand, 7. märtsil Kersti Kaljulaid, 8. märtsil Kalev Stoicescu. 10. märtsil kohtus meiega aulas riigisekretär Taimar Peterkop. Sellele järgnes 11. märtsil veebis kohtumine David Vsevioviga Ukraina ajaloo ja kultuuriloo teemal, 15. märtsil kohtusime Kaimo Kuusega, kes andis meile ülevaate hetkeolukorrast Ukrainas. 16. märtsil rääkis meile aulas Kadri Kiisel pangandusest. 18. märtsil kõneles meiega veebi vahendusel olukorrast Ukrainas Lauri Mälksoo, 22. märtsil Meelis Oidsalu, 24. märtsil Sergei Metlev. Riigikohtu kohtunik Julia Laffranque esines meile 4. aprillil aulas inimõiguste teemal. Teaduspäeva raames esinesid meile 5. aprillil Siim Kallas, Kaarel Adamberg, Peeter Laud ja Kaarel Erik Hunt. Ukraina päeva raames kõneles meiega 18. aprillil Jonatan Vseviov.

Sellel aastal korraldati Ukraina kultuuri väärtustamiseks ning solidaarsuse näitamiseks meie koolis Ukraina päev.

Selle raames toimusid mitmed erinevad konkursid. Õpilaste esitatud kirjandus- ja kunstiloomingust moodustati kolmandale korrusele näitus. Samuti toimus klassidevaheline Ukraina-teemaline LEGO-võistlus. Teisel korrusel oli avatud Ukraina kohvik, mille teenitud tulu läks Ukraina toetuseks. Esimesel korrusel sai tutvuda MTÃœ Mondo näitusega Luganski oblastis paiknevast Krepi külast. Teise tunni ajal toimus aktus ning peale neljandat tundi õpetas huvijuht Piret Otsa huvilistele ukraina seltskonnatantsu. Pärast koolipäeva toimus filmiõhtu, kus näidati ühtlasi filmi “Maa kui sinine apelsin” ja seriaali “Rahva teener”.