Eesti keele eksam ja film orkaanidest

Täna, 25.mail oli teistsugune koolipäev. Hommikul vara algas see suure õuduse ja hirmuga, aga lõppes päris toredalt. Nimelt täna oli meil eesti keele eksam. Eksam hakkas kell 8.00 meie armsas koduklassis 111 ja meil oli aega tööd teha rahulikult ĂĽks tund ja kolmkĂĽmmend minutit. Minu jaoks oli see väga pingeline, aga kui töö sai tehtud oli mõnus rahulikult sööklasse sööma minna Söönud ära viimase lusikatäie borši, läksime Artise kinno vaatama filmi “Orkaan, tuule OdĂĽsseia”, mis rääkis orkaanide tekkest ja näitas päriselt juhtunud lugu orkaan Lucy tegutsemisest. Filmis olid päris kaadrid Lucy kulgemisest, mida olid filminud hulljulged dokumentalistid ja NASA eksperdid. Kui kino seanss oli lõppenud, läksid kõik oma teed koju.

Liisi

Lisas: lend137a 25.05.2018 20:00

Vene teatri kevadkontsert

21.mail toimus Vene teatris kevadkontsert, kust võtsid meie klassist osa tantsijad ja poisteansambel. Võimlemispeol oli väga palju ägedaid esitusi, aga kindlasti kõige lahedam oli meesõpetajate tants, sest miski pole nii tore, kui näha meie kooli õpetajaid naljakates kostĂĽĂĽmides meelt lahutamas. Kui rääkida meie klassist, olid võimlemispeo säravaimad esinejad kaheksanda klassi poisid, kes laulsid kokku neli lugu: “Emale”, “Tipa tapa”, “Helmi” ja ilusa tantsunumbriga “Kikilips”. Meie tantsijad esinesid modernse “Tuljakuga”, mis tuli hästi välja. Kogu õhtu oli väga lõbus ja meeleolukas.

Liisi

Lisas: lend137a 21.05.2018 20:00

Õppekäik Pandiverre

Ăśheksanda mai imelisel kevadpäeval läksime klassiga Pandiverre. Hommikul kell 8.00 ootasid meid kooli ees kaks bussi, kuhu me pidime kolme klassiga ära mahtuma ning meie klass jaotati busside peale laiali. Meie klassiga tuli kaasa meie “kasuisa” Martin Saar, sest meie klassijuhataja Mirjal olid juba mingi muu klassiga teised plaanid. Bussisõit möödus ĂĽsna kiiresti, sest Pandivere pole väga kaugel (kiiresti möödus ka sellepärast, et kogu tee oli sisustatud järjekordse maffia mänguga). Kui me kohale jõudsime, saime tuttavaks meie esimese õpetajaga, kellega kordasime ĂĽle suure ja väikese veeringe. Edasi läksime uurima karstilehtreid ning kuulasime põnevat debatti Martin Saare ja meie teise noore õpetaja vahel. Siis me kuulasime oma kolmandat õpetajat, kuni me läksime vaatama allikaid. Hiljem istusime murule ja tegime päevast kokkuvõtte, läbirääkides kõige olulisema. Me saime teada palju uut ja huvitavat ning see päev oli väga lõbus ja produktiivne.

Liisi

Lisas: lend137a 10.05.2018 20:00

5.-9. klasside võimlemispidu

Selle aasta võimlemispidu toimus 10.aprillil. Meie kavast võtsid osa meie klassi tĂĽdrukud, Rednar, Jakob, Aleks ja Erik. Pealkirjaks panime “Pangarööv”, muusika koosnes “Pink Panter Theme´ist” ja “Jailhouse Rockist”. TĂĽdrukud olid riietatud pättideks ja poisid politseinikeks.
Seekord sujus meie koostöö väga hästi. Me fokuseerisime rohkem sisule kui tantsule, aga kuna see oli ikka tantsupidu, pidime midagi tantsima ka. Tahtsime kaks muusikat kokku panna, sest ainult see aeglane Pink Panteri muusika oleks ära tĂĽĂĽdanud. Linda pakkus välja “Jailhouse Rocki” ja see sobis suurepäraselt.
Üldiselt oli kava minu poolt välja mõeldud, aga mitmed tüdrukud aitasid. Poisse väga õpetama ei pidanud. Ma lihtsalt ütlesin neile, kus nad millal olema peavad, aga liigutused jm nad mõtlesid ise välja. Tänu sellele oli meil rohkem aega tüdrukutega tantsuliigutusi harjutada.
Riietust polnud raske otsustada: me leppisime kokku, et kõik kannavad midagi musta, sest pätid ongi ju mustas. Mina ja Õnne tegime endale näovärvidega pätimaskid. Ma soovisin, et me kõik kannaksime pätimaske, aga teised ei tahtnud seda teha.
Tantsukava esitamine tuli hästi välja. Jagasime 3. ja 4. kohta ja saime auhinnaks bowlingu kinkekaardid.

Emma

Lisas: lend137a 10.04.2018 08:08

Kui raske on teha salatit

Kui raske on teha salatit, sellele küsimusele vastust otsides, alustasime retke läbi avastamata kulinaaria maastiku. Asi seisnes selles, et mina ja Kert olime juba eelmine aasta üsna edukalt osalenud Kokapoiste konkursil, saades kolmanda koha. Seega oli ja on me meeskonna töö tasemel ning see aasta polnud muud teed, kui edasi.

Algust tegime päev enne silmitsi seismist kokažüriiga, sellegipoolest ei jäänud me ajahätta. Kõik tarviliku ajasime kokku kohe peale kooli. Isegi eksootiliste viigimarjade leidmisega polnud probleemi, mis sellest, et need olid vähe üleküpsed.

Langetades raske otsuse, kumba juurde minna rooga tegema, sai minu poole sätitud. Kööki jõudnud, saime asjad välja laduda ja kahjud üle hinnata. Üks pehme viigimari sai natuke lömastada, kuid sellest polnud lugu. Salat sai valmis umbes kahekümne minutiga ja ilma sekeldusteta. Harukordsel juhul maitses toit juba esimesel korral hästi, kuid tegime siiski mõned märkmed, mida muuta.

Edasi hakkasime pead murdma serveerigu ja kaunistuste üle. Nimelt tuli kuidagi külge pookida seos Moldovaga, sest teema oli, “Pidusöök Moldova Vabariigi sünnipäevaks”. Üks hetk tuli meil hiilgav mõtte panna stiilselt tahaplaanile lipu värides esemed: sinine salvrätik, kollased apelsini mahlaga klaasid ja punane küünal. Sellega jäime väga rahule. Kõne tuli jätta küll lahtiseks, sest peas valitses täielik vaikus ning me juba teadsime kogemusest, et see ei mängi suuremat rolli lõppvõistluses. Sellega lõpetasime õhtu ja lootsime parimat.

Hommik paistis palju lubav ning pärast füüsikast pääsemist läksime me kohale. Närv sees ei kriipinud, sest olime juba vanad kalad ja tuttavaid nägusid oli palju. Õnn naeratas meile ja me saime sama laua, mis möödunud aastal. See oli hea märk!

Alustuseks tutvustas Moldova Suursaadik isiklikult Moldova kööki. Kui sissejuhatusega ühel pool, aeti muu rahvas välja ja käivitati kolmkümmend minutit. Salati tegemine sujus, hoolimata sellest, et laud oli kahtlaselt kleepuv ja toit kippus sellele kukkuma. Me pigistasime silma kinni ning püüdsime naeratust näol hoida. Pärast küll nägin, et keegi oli pannud hügieeni eest meile kaks punkti viiest. Ajast tuli meil kenasti välja ja ega kõnelgi viga polnud. Kui saabus aeg, mil kohtunikud asusid äsja valminud toite maitsma, siis puges pisike ärevus juba sisse, sest meie meelest oli roog üsna tavatu maitsega. Žürii tegi tähtsat nägu ja tähendasid midagi paberitele, kuid kaasvõistlejad tulid juurde, maitsesid ja kiitsid lahke sõnaga.

Tulemused selgusid kiirelt ja olid üllatavalt positiivsed. Uhkelt, kahjuks küll ilma trummi põrinata, saime me teise koha. Anti diplomid, auhind ja tehti pilti. Kui glamuur lõppes, korjati asjad kokku ja meisterkokkade köögist sai oli taas kord tavaline söökla.

Vastust oma kĂĽsimusele otsides, möödus meie väike retk kokakunsti maailmas,ilma seiklusteta. Seda salatit teha on lapsemäng, sellega saaks hakkama isegi seitsmendikud… Võib olla?

Mihkel

Kes soovib, võib ise veenduda, sest see on me salati retsept:

Salat viigimarjade ja kitsejuustuga

Toiduained (kahele) :

  • 1 peotäis rukolat
  • 100 g kitsepiima toorjuustu
  • 100 g lambapiima hallitusjuustu
  • 4 viigimarja
  • 4 viilu head toorsinki n. prosciuttot, Parma või Serrano sinki
  • 1 tl vedelat mett ja sorts sidrunimahla
  • musta pipart

Valmistamine:

  1. Lao salat taldrikule.
  2. Lõika viigimarjad ülevalt alla ja risti peaaegu läbi. Seejärel pigista neid altpoolt nii, et viljaliha nähtavale ilmuks ning aseta taldrikule.
  3. Viska viigimarjade vahele sinki, lamba- ja kitsejuustu ning tilguta peale sidrunimahlast ja meest kokkusegatud kastet. Puista peale musta pipart.

Lisas: 137a 30.03.2018 12:06

Taani päev

28. märtsil saime järjekordselt koolitööst puhkust. Tähistasime Taani päeva põnevate tegevustega.
Kolmanda tunni ajal tuli meile külla üks Taanimaalt pärit sõjaväelane, kes töötab praegu Eestis. Ta õpetas meile taanikeelseid sõnu ja lauseid, näiteks kuidas öelda, kui vana sa oled, või kuidas küsida restoranis toitu. Taanlastel on ka mõned tähed, mida ei kasutata kusagil mujal maailmas. Need on sarnased meie täpitähtedele, aga on ikka omapärased.
Viienda tunni ajal tegime taaniteemalist Kahooti. Alustamisele kulus palju aega, sest programmi oli sisse häkitud. Mängu tegijad proovisid seda lahendada, aga roboteid lisati kogu aeg juurde. Lõpuks oli seal 800 mängijat.
Teiseks oli raske internetiga ühendada, sest kõik kolm paralleelklassi võtsid mängust korraga osa. Tormi oli vahepeal teisel kohal (või isegi esimesel, sest esimene oli tõenäoliselt robot), aga lõpus jäi kahjuks neljandale kohale.
Kahootist sai palju uut infot Taani kohta, kõige huvitavam oli minu jaoks see, kui palju taanlased jalgrattaid armastavad. Sain teada, et Taanis on iga inimese kohta keskmiselt üks ratas ja autosid on peaaegu kolm korda vähem kui rattaid.

Emma

 

Lisas: lend137a 28.03.2018 17:44

Jalutuskäik kalmistul ja botaanikaaias

Kaheksandal märtsil sõitsime bussiga terminalist Metsakalmistu peatusesse ning meile tuli seal vastu õpetaja Heli Ahuna, kes viis meid Metsakalmistule. Me käisime seal ringi ning peatusime mitmete tuntud Eestlaste haudadel ning õpetaja rääkis meile natukene nende inimeste saavutustest ja elust. Olime kalmistul umbes tund aega ja tundsime, kuidas karge ilm meid vaikselt külmetas, aga peagi läksime sooja botaanikaaeda. Botaanikaaias jaotati klass kaheks ning meile tehti kasvuhoonetes väike ringkäik ja tutvustati mõnda põnevamat taime ning räägiti nendest lähemalt.

Lisas: lend137a 08.03.2018 19:41

“Kratt”

Me käisime klassiga vaatamas etendust “Kratt” 18. Veebruaril ja 22. Veebruaril. Enne seda käisime kõik koos vaatamas esitlust “Kuidas mõista balletti”, kus räägiti balleti ajaloost ja ka näidati ette selle ajastu ballette ajastukohastes riietes. Veel räägiti ka seal sellest, mida teatud käte liigutused tähendavad. “Kratt” ise oli minu meelest väga hea ballett väikese Eesti kohta ja seal oli väga ilusti sisse põimitud veidi moderntantsu ja Eesti rahvatantsu. See ei väsitanud ära, vaid oli täpselt parajalt pikk. Ma arvan, et 8. Klass on väga hea aeg inimesi ballettimaailmaga tuttavaks teha ja “Kratt” on selleks väga hea valik. Tantsijad on minu meelest väga head ja kõige rohkem meeldis mulle Kratti äkilisus ja ettearvamatus ja Kuradi suursugusus ja egoism. Muusika ja tantsusammud on balletis väga erinev alates õnnelikust rahvatantsust hirmunud ja kartliku maksamereliste tantsuni. Lõpp tuli minu meelest natuke ootamatult, aga mitte liiga ootamatult, et see halb oleks. Ma soovitan minna “Kratti” vaatama igaühel, kes seda näinud veel pole.

Lisas: lend137a 18.02.2018 20:06

Ajarännak 100 aastat tagasi

Seitsmendal veebruaril oli päev, kus võis näha kogu koolimaja täis lapsi aastast 1918.
Koolipäeva alustuseks, luges Nikolai Kann (ehk Martin Saar) kõne ja usuõpetaja (ehk Madis Somelar) pani meid laulma laulu “Võta nĂĽĂĽd Issandat, vägevat Kuningat kiita”, mille saateks mängis õpetaja Mart Kuurme. Nii alustati koolipäeva sada aastat tagasi.
Edasi läksime tundidesse, mis olid ainult 35 minutit pikad. Meil oli füüsika, matemaatika, eesti keel ja inglise keel. Kõik tunnid toimusid umbes nii, nagu need olid 100 aastat tagasi. Vahetunnid kestsid hoopiski 20 minutit ja seal toimus alati midagi huvitavat: vahetundides sai osta ajalehepoistelt ajalehe eriväljaannet, sai tantsida koos õpetja Piret Otsaga vanu tantse, võis vaadata neljandal korrusel filmi ning võis minna alla võimlasse Lurichi kombel jõudu näitama. Söögivahetunnis pakuti meile leiba koos määretega ja teed, sest vanasti koolis ei antud sooja toitu.
Peale tunde läksime kõik kiiresti õue, et lugeda iseseisvusmanifesti ja koguneda kokku, et teha suur Eesti 100 pilt.
Päev oli tohutult huvitav ning möödus väga kiiresti.

Lisas: lend137a 07.02.2018 19:10

Jõulupidu

18. detsembri õhtul toimus Reaalkooli 7.-8. klasside jõulupidu. Me mängisime erinevaid mänge, tantsisime ja laulsime. Näiteks mängisime hularõnga keerutamise mängu: iga klass saatis ĂĽhe poisi rõngast keerutama ja ĂĽhe tĂĽdruku punkte lugema. Päris palju poisse kukutasid juba esimesel minutil rõnga maha, aga kaks poissi keerutasid nii pikalt, et tahtsime juba mõlemad võitjateks kuulutada. Lõpuks võitis Erki 8.b klassist. Siis valiti välja kuninglik perekond, kes ei pidanud ise midagi tegema ning kuningas sai madalamatele klassidele käske anda. Tantsisime ka seltskonnatantse ja mängisime “Just Dance” tantsumängu.
Siis pidid kõik klassid millegagi esinema. Mõned laulsid või lugesid terve klassiga luuletust, teised aga saatsid vaid paar inimest lavale. Meie klassi poisid Marken, Hannes ja Aleks esitasid laulu “Knocking on the Heaven´s Door”.
Kui ühine pidu läbi sai, siis läksime oma klassiruumi, et kinke jagada. Aleks oli jõuluvana. Tegime Kahootis viktoriini ja peale seda lasime lihtsalt muusikat.

Lisas: lend137a 24.12.2017 14:18