Bioloogia tund loomaaias

5. juunil külastas kogu 137. lend Tallinna Loomaaeda. Kuidas kellelegi, aga nii mõnegi jaoks oli see esimene kord peale karantiini, kus sai jälle näha oma lennu- ja klassikaaslasi ilma arvutiekraani vahenduseta.

Oma nägu pidime õpetajale näitama hommikul kella kümne kuni õhtul poole kuue vahel. Saime mitu lehekülge küsimusi, millele vastuste otsimiseks kulus umbkaudu kolm tundi.

Mõistagi nägime palju huvitavaid ja ilusaid loomi ning linde.

Kui jalad ära väsisid, üritasime traktoristilt küüti saada.

Tegime koostööd.                   Käisime jääkaru koopas.

Õnneks meil ilmaga vedas ning aeg lendas loomade ja lindude keskel üsna kiiresti. Kes soovis, pikendas oma loomaaia külastust mõnusa jäätisepausi või piknikuga. Oli väga tore ning meeleolukas hommikupoolik/pärastlõuna.

-Mona

Nagu öeldakse – Issanda loomaaed on suur ja kirju. Samuti oli kirju 137. lennu seltskond, kes 5. juunil loomaaeda lasti. Et meil seal igav ei hakkaks, oli õpetaja Veskimets meile ette valmistanud harivad töölehed. Kõige pettumustvalmistavam oli fakt, et veelindude söögiautomaadid ei töötanud. Päeva võit oli ahvipuur ja jäätis. Kõige huvitavama bioloogilise kogemuse osalisteks saime, kui Sudaani maasarvik ĂĽritas meile hiiri söögiks pakkuda. Linnu toidukäitleja tervisetõendi puudumise tõttu pidime pakkumise tagasi lĂĽkkama. Nagu öeldakse, tasuta lõunaid siin maailmas ei ole. Olen kindel, et jätsime loomadele sĂĽgava mulje.

-Linda

Kommenteerimine on keelatud.