137a

Tsiteerides 2013. aastal Ylvise poolt esitatud laulu „Rebane“: „Mida ütleb rebane?“, jõudis ka meil õppeaasta kolmandal nädalal kätte rebaste nädal ehk rets. Rebased said ristitud, kannatades mitmeid tuleproove, nendeks näiteks orienteerumine, mängud staadionil, viktoriin ja muidugi ka ristimistseremoonia. Meie klassi grupid olid keskendunud järgmistele filmidele: „Mehed mustas“, „Kellavärgiga apelsin“, „Monty püüton“ ja „Shrek“.

Rebaste nädal on olnud meil koolis juba pikk traditsioon, kuid osad ütleksid, et isegi liiga pikk. 137.a pakub lõpetada senine nädal ja asendada see päris rebaste nädalaga, mille vältel kool laiendaks õpilaste teadmiseid rebastest. Kuigi rebaste populatsioonid ei ole hetkel ohus, ei tea me kunagi, kuidas see võib homseks muutuda. Juhtkond peaks tagama igale gümnasistile rebaste nädalaks ühe rebase (vulpes vulpes), õpilase soovil rohkem.

A vörös róka a rókák legismertebb és egyúttal a Vulpes nem legnagyobb termetű faja. A valódi kutyaformáktól külsőleg a napvilágon tojásdad alakú pupillája, lapos szembolti íve és aránylag kicsiny felső tépőfogai különböztetik meg; életmódja többnyire magányos, míg a kutyáké inkább csapatos.

Meie kooli kolmas ajarännak leidis aset 15. septembril, mil rändasime ajas 30 aastat tagasi, aastasse 1991. Ajastukohases värvikirevas rõivastuses läksime Toompeale lipuheiskamist vaatama; seejärel liikusime Hirveparki, kus kuulasime Hirvepargi miitingul esitatud kõnet.

Selle päeva koolitundides vaatasime videoülevaateid eri aastate arengutest Eestis, mille olid valmistanud gümnaasiumiklassid. Õpetajad andsid ülevaate oma 1980ndate aastate ja 1990ndate alguse kogemustest, millest värvikaim oli Toomas Reimanni mälestuskogum Nõukogude ajateenistusest.

Vahetundides sai osta Reaali Poisi eriväljaannet nimega Reaali Hääl, mis sisaldas muuhulgas ajaloolisi väljalõikeid Reaali Poisi vanematest numbritest.

Päev lõppes Balti keti moodustamisega ja kontserdiga kooli staadionil, kus esines Ivo Linna.

Mõned päevad pärast kooliaasta algust pidime end heasse vormi ajama. Selle tarvis toimus meil Pirital spordipäev, kus kogu koolipere, alates 5. klassist, orienteerus. Kontrollpunktide läbimiseks oli aega üks tund; osad jooksid, osad kõndisid. Spordipäev suutis ka kõige suuremate progejate sisemise sportlase välja tuua, et rada edukalt läbida. Kuigi päev möödus kiiresti, andis see kooliaastale tugeva alguse.

Pärast pikki aastaid ootamist jõudis ka meile kätte aeg, mil saime end abiturientideks kutsuda. Arusaam, et me oleme kooli vanim klass tuli arvatavasti kõigile ootamatult, mistõttu kutsus juhtkond augusti viimasel päeval kogu lennu staadionile, et kooliaasta sisse juhatada.

Oma esimesele koolipäevale tagasi mõeldes tuleb kindlasti paljudel meelde väike elevus ning hirm uue suure koolimaja ees. Esimese klassi õpilaste hirmu leevendamiseks usaldati meile aktusel ülesanne tutvustada neile erinevaid klasse ning oluliste ruumide (näiteks tualeti) asukohta. Kui esimene koolikell oli kõlanud, sai koolijütsidega külastatud füüsika ja keemia tunde, et uued realistid saaksid olulised teemad ikka varakult selgeks. Pärast mütside pähe panekut said värsked koolilapsed sündmuse meenutamiseks meilt kaardi.