Uut moodi perekonnaÔpetus
Kui ma rÀÀkisin eelmisel Ă”ppeaastal Reaali abituriendiga 12. klassis Ă”ppimisest, siis eriti suure reaktsiooni sain sellise omamoodi naljaka Ă”ppeaine nagu perekonnaĂ”petus kohta. âKĂ”ige mĂ”ttetum aine ĂŒldseâ oli pĂ”hiline iseloomustus, mida emotsionaalselt korrutati, et veenda nii ennast kui teisi selle Ă”ppeaine ebavajalikkuses Ă”ppekavas. Miks me raiskame oma aega, et niigi piinlikke ja suures osas kĂ”igile teadaolevaid teemasid klassi ees arutada?? Ănneks vĂ”ttis juhtkond seda halvakspanu kuulda ning asus vĂ€lja töötama hoopis teistsuguse ĂŒlesehitusega perekonnaĂ”petust. Nii olimegi meie esimesed Ă”nnelikud katsejĂ€nesed, kellele meelejĂ€rgi olemiseks kutsuti tundidesse esinema paljusid oma ala eksperte. Nii veetsime me tunni LGBT ĂŒhingu tegevjuht Kristel RannaÀÀrega, kelle jutust selgus, et inimene vĂ”ib seksuaalselt mÀÀratleda ennast kasvĂ”i radiaatorina, mitmeid tunde kooli psĂŒhholoog Kati Pajumaniga, kes valgustas meid paarisuhte komplitseeritusest ning nĂ€itas, et Simpsonite peremudelit vĂ”ib pidada tĂ€iesti normaalseks ja heaks nĂ€iteks meile kĂ”igile. ĂĂ€retult huvitavad olid Tuuli Vellama nĂ€idatud videod ahvidest, kelle peal tehtud eksperimendid aitasid mĂ”ista paremini ema kui kaitsja ja hooldaja vajalikkust lapse elus. Ka C-klass sai suure au osaliseks veeta tund Anu Kellaga, kellega uurisime eesti kirjanduse ja ĂŒhiskonnas toimuva vahelist seost. Ăpetaja oli imestunud, kui igavaid ja masendavaid teoseid me ainult lugenud olime. Noh, eestlaste masendavat elu arvestades tundub pĂ€ris loogiline, kui ka eesti kirjandusklassika on vastavalt samasugune. Madis Somelariga saime tunde rÀÀkida tema lemmiktemal – vÀÀrtustest. Veel kĂ€isid meil esinejad tutvustamas kooselu ja perekonna Ă”iguslikku poolt ning tĂ€napĂ€eva ĂŒhiskonnas Ă€revushĂ€irete ja depressiooni vĂ”imalikke pĂ”hjuseid. Proua direktoriga tuletasime meelde majandustundides Ă”pitut ning ĂŒritasime perekonnana Ă€ra elatuda meile ette antud ressurssidest. MĂ”nikord oligi mĂ”ttekam planeerida perre kolmikuid, mis oleks sisse toonud lisaks ĂŒle kolme tuhande euro toetuseid, et pereisa saaks tegeleda Tallinnas purjetamisega. Eks kĂ”ik ole valikute kĂŒsimus. Loomulikult ei olnud Ene Saar unustanud Siimu tĂ”sist lubadust pidada igakuiselt oma isiklikku eelarvet kulude vĂ€hendamiseks. VĂ”ibolla Ă”nnestub meil sellele teekonnale kunagi kaasa eladaâŠ, aga tundes Siimu, siis vist mitte. Igatahes tundus mulle, et selline lahendus nii laialivalguva teema kiireks avamiseks pakkus pĂ€ris palju toredaid hetki ja meeldejÀÀvaid kĂŒlalisi. Ma ei kujuta ette, kuhu see Ă”ppeaine omadega tulevikus tĂŒĂŒrida vĂ”iks, aga kindlasti saab see olema ka jĂ€rgmiste abiturientide jaoks kui mitte rohkem, siis vĂ€hemalt sama pĂ”nev kogemus.
Laura
06.03.2018