Detsember, erinevad lokatsioonid.
Kerime nüüd käpet jõuluaega, sest ütleme nii, et vahepealset aega pigem ei meenutaks. Ainuke asi see, et meiega jättis hüvasti Tass, kes otsustas croissante sööma ja palli taguma minna.  Sellest hoolimata suutsid meie spordipoisid näidata eelneva aasta kossutšempionitele, mis puust see 133c ikka tehtud on (pole oluline, et vastastiimil mängijad reisul olid).
Klassi ja lennu kossutiim feat. treener Õun
Kui kõik peale kossuheitlust vaheajale läksid, siis meie leidsime esmaspäeval end juba taas koolimajast (tõsi küll,vähe inimlikumal kellaajal kui muidu). Üheskoos hõivasime Pärnu mnt. maja* köögi ja valmistasime õhtuks jõuluroogasid, mida kooli aulas nautida võisime (kardulad ja seapekk olid söömise ajaks juba külmad a no õnneks hapukapsas carryb alati ära) Jutustasime jõululugusid, jätsime hüvasti üle ookeani suunduva Vainolaga ning kõige viimasena lihvisime veel järgnevaks õhtuks õpetajate Somelari ja Saare juhendamisel tantsusamme.
Kunagi ei tohi kaotada elegantsust!
Hügieen pole oluline- kook on põhiline
Jõuluballi jaoks aeti selga kõige vägevamad ürbid nii daamidel kui härradel. Keerutati jalga ja oldi omadega mäel. Tuju oli lõbus, aga  tunne oli janune, sest toidulauda valdas pidev joogiklaaside defitsiit.
Mis saaks veel positiivsem olla?
Igati viksid ja viisakad
Silm särab, meel on hea
кофе хочешь?
Ajaveebi reporterkonna õhtu kulminatsioon oli siiski üks klässik kesköine söögiplatsi burks.
*tegemist on suure rohelise hoonega, kus 2013. aastal alustas tegevust Tallinna Kesklinna Põhikool ning mida õpilaste seas oma endise funktsiooni tõttu hellitavalt ka politseimajaks nimetatakse