133a

7. aprillil toimus Reaalkoolis teaduspäev, mille raames oli õpilastel võimalik käia kuulamas erinevaid loenguid täiesti erinevatest valdkondadest.

Meie klassil oli esimene esineja Inga Zaitseva-Pärnate, kes kõneles hüdrograafiast. Kuigi ma ei ole just see kõige suurem geograafiahuviline, siis sellegi poolest oli see teema põnev ja eriti huvitav oli kuulda just seda, et hüdrograafia erialal võib pikki perioode järjest eksootilistes paikades  viibida. Teise loengu teema oli „Õigus tõele – mida see tähendav ajaloohariduse mõistes” ja sellest rääkis meile Mariann Rikka. Tema rääkis meile oma ülikooli lõputöödest ja sellest, et miks ta otsustas uurida inimõiguste rikkumist ajaloos. See loeng oli minu jaoks tõeliselt põnev ja samas ka ääretult oluline, kuna nagu Uku ka klassis ütles „Ajalugu kipub ennast kordama”.

Kolmandaks tunniks kogunesid 10.a ja b auditooriumisse, kus meile tuli rääkima elektriäri edukusest Raine Pajo. Ja rääkimise all ma mõtlen seda, et ta tegi kõigile ~20 küsimusest koosneva töö, mille vastused seletas pärast ilusti lahti. Informatsiooni tuli väga palju, kuid tegelikult oli põnev ja hariv kogemus. Parimatele vastajatele jagati ka pisikesi auhindu.

Viimaseks oli kõigil võimalus ise valida, millisele loengule nad minna tahavad. Kuigi ma programmeerimist ei õpi, otsustasin valida Dan Bogdanovi loengu, kus ta rääkis Cyberneticast ja millega see firma tegeleb. Loeng oli väga huvitav, esineja ise valdas väga hästi teemat ja see tekitas uudishimu aina juurde. Bogdanov rääkis meile pikemalt X-teest(xd) ja ka seadmest, mis suudaks töödelda andmeid nii, et see ise otseselt ei näe. Cybernetica oli esimene maailmas, kes sellise seadeldise praktiliselt ka valmis ehitasid. Loengu tegi hulgaliselt paremaks ka Rao Zvorovski, kes küsis igasuguseid küsimusi, mis imestasid isegi esinejat.

Kokkuvõttes oli väga hariv ja huvitav loengutepäev ning loodan, et selliseid tuleb Reaalis kindlasti veel.

autor: Oliver Porkma

Viimases osas käsitlen pikemalt meie poolfinaali mängu, sest see jääb meie ainsaks siin.

Igatahes poolfinaalide päev algas 10C-12C thrilleriga, kus mängust puudu ei jäänud viimase minuti väravad ja penaltid. Pärast põnevat penaltiseeriat pääses edasi finaali 10C. Kahjuks enamus publikust otsustas lahkuda, sest 10A-11C mäng pidavat olema ülejooks. Siiamaani vaid võite tunnistanud 11C alustas mängu päris halvasti ja me saime kohe initsatiivi kätte, vastased alahindasid meid kõvasti. See lõppes sellega, et Oliveri hea sööt leidis Markuse, kes rahulikult palli väravasse suunas ja meid 1:0 ette viis. 11C oli väga frustreeritud ning meie väga nautisime hetke. Vastastiim oli iga minutiga aina mängus tagasi ning raiskasid neid võimalusi nagu Suits raiskab raha. Lõpuks siiski saadi oma tahtmine enne poolaja vilet, kui vastaste superstaar Holst virutas vasakuga latist sisse. 1:1. Sama tulemusega ka poolaeg lõppes ning läksime pausile enesekindlalt, sest  11C väristas väga korralikult. Teine poolaeg algas jällegist meie kaitsmisega, nii olime ka mängule vastu läinud, kuid üks pikk pall Aaronilt ja Markus väikse käest tõmbamisega oli jällegist üks-ühele olukorras. Meie tiimi kapten seekordki ei väristanud ning jooksis lihtsalt väravavahist mööda ja lõi tühja. 2:1. Tiimina olime väga ekstaasis ja enesekindlad, meie klassikaaslased olid õnnelikud, kõik oli minemas suurepäraselt. Panime veel kaitsvama taktika, mis alguses näis toimivat, kuid vastaste eelis pikkuses tõi neile ka teenitud tasu, kui väravaesises segaduses superstaar Holst viigistas mänguseisu. Normaalaja lõpus oli meil veel hea koha pealt karistuslöök, kuid Markus virutas selle müüri. Mängu normaalaeg lõppes seisuga 2:2 ning ees ootas 2×5 minutit lisaaega. Oli näha mõlemas tiimis väsimust ning esimesed viis minutit möödusid 11C domineerisime all. Viimased 5 minutit on algamas, unistame juba penaltitest, kuid kahjuks toodi kohe maa peale meid tagasi, kui munga soenguga mees Rainer Kelk paneb käärlöökidega meile taha risti. Käsipalliga tegelev mees ei uskunud ise ka, et see pall sisse kukkus. See oli viimane nael meie kirstu, sest see oli väga valus värav ja sellega sai meie kokkukukkumine alguse. Me enam väga mingeid võimalusi ei tekitanud ning 11C lõi ka teenitult oma neljdanda värava. Tuli peagi ka päästev lõpuvile. Väga-väga valus kaotus poolfinaalis, aga 2:4 kaotus oli tõsiasi.

See aasta pidime siis leppima kolmanda kohaga, sest otsustasime 12Cga seda kohta jääda sõbralikult jagama ning mitte välja mängida seda mängu. Isiklikult jään selle kohaga väga rahule, sest esimene aasta koos ning algus ei olnud paljulubav. Kuid tänane mäng oli ma arvan, et meie parim, kuid vahel tuleb ka selliseid mänge kaotada. Tänud kõigile, kes vaatasid ja moraalselt toetasid.

autor: Markus Mikko

Video

Neljas mäng toimus meil eelmise aasta võitja ja selle aasta teise suurfavoriidi 11Cga. Kahjuks olid meie read väga hõredad, erinevatel põhjustel oli meil päris mitu põhimeest puudu ja seetõttu oli ka tiimis superman Del. Igatahes alustasime isegi hästi, Markuse löögi tõrjus ainult väravavaht, kuid pärast head algust meie mäng lagunes täielikult ja vastaste superstaar Holst tegi oma töö ära, viies vastased 1:0 ette. Meie mäng ei tahtnud kuidagi toimida ja seega võtsime kiirelt ka veel 2 tükki välja. Poolaeg lõppes seisul 0:3. Teisel poolajal tuli sarnaselt Carmelile 11c poolelt väljakule Lisete Tammeveski, kes kõmmutas kohe siukse kuuli meile väravasse ka. 0:4. Pehmelt öeldes oli tegu juba rapega, sest väravaid aina tuli. Olime peagi 0:6 juba maas, kuid siis toimus midagi imelist – mängu ilusaim liigutus jääb meile vähemalt. Aaron tuli ja tõmbas rainbow flickiga(googelda) vastasest üle ja publik rõkkas. Kahjuks see jäi peaaegu, et ainsaks ilusaks liigutuseks sellest mängust ja lõpuks kaotasime 0:7. Kaua õnneks kurb olla vaja polnud, sest järgnevate päevadega kogusime tabelisse 9 võidupunkti, sest saime erinevatelt klassidelt loobumisvõidud. Nendeks olid 11A,12A ja 12B. Isiklikult arvan, et neid kõiki oleksime ka võitnud, arvestades seda, kuidas me viimased mängud mänginud olime.

Meie põhihooaja viimane mäng oli huvitava 11B vastu. Mäng algas üsna rahulikult, mõlemal tiimil oli värava ees segadust, aga sellist kindlat olukorda ei tekkinud kuni kuskil 7-8 minutit oli mängitud ja 11B leidis hea sööduga värava ees pika Suuroru, kes rahulikult 0:1 meie kahjuks ära vormistas. Kohe peale palli uuesti mängu panemist virutas Markus keskväljakult peale, kuid tema löök tõrjuti üle otsajoone väravavahi poolt. Saime nurgalöögi, mille Oliver kiirelt lahti mängis Markusele, kes leidis Marteni ning viimane tegi paar ilusat liigutust ja tõmbas kaks meest kohvile ära. Lõpetus oli samuti meistriklassist, kui mees lõi üles ristnurka ära viigistades seisu 1:1le. Enne poolaja lõppu juba rollid vahetusid, kui Egert leiab äärelt Marteni, kelle hea sööt leiab Markuse, kes siis lööb 2:1 kindlalt ära. Poolajal oleme veel eduseisus. Teine poolaeg algas jällegi üsna teravalt, kui mõlemal tiimil oli väikeseid võimalusi, kuid sarnaselt esimesele poolajale midagi 100 protsendilist nagu polnud. Armutu võitlus, luhtunud võimalused ja mängu nautimine olid mõningad märksõnad sellest mängust, sest peagi kõlas lõpuvile ja olime teeninud mänguliselt oma esimese võidu. Olime kaotuseseeria lõpetanud. Kindlustasime ka edasipääsu poolfinaali, kus siis kohtume suhteliselt kindlalt 11Cga uuesti, kuid seekord on uus päev ja äkki tuleb meil asi paremini välja.

Siin lõpus tahaksin tänada meie ägedaid inimesi, kes kasvõi korra on meid kuskilt koolimaja aknast või möödaminnes vaadanud, sest Teie ees on see mäng palju toredam ning mõnusam. Samuti see tekitab tahtmist rohkem pingutada. Suur-suur respekt ja tänusõnad kõigile. Loodame, et finaalides on meid juba rohkem 🙂

Autor: Markus Mikko

2016. aasta kevadel toimub iga-aastane klassidevaheline jalgpall ning see on meie klassi jaoks esimene kord seal osaleda. Isiklikult olen oodanud seda põhikoolist saati, sest see on üsna äge ja põnev minu jaoks. Igatahes meie tiim on siis selline: Kapten – Markus, Egert, Siim O., Margus, Oliver, Aaron ja Marten. Esimene mäng oli 10bga – paberi peal peaksime neid võitma, aga tiimis kahjuks keegi pikka aega polnud palli mänginud. Algas mäng, kõik ootame võitu ning alguski on paljulubav – teeme paar teravat rünnakut. Kuid sinnamaani jääb asi samaks, poolaeg 0:0. Väsimus vaikselt tuleb peale ja me pole enam sama aktiivsed, kui alguses. Olime löönud päris mitu korda väravaraamidesse ning vaikselt läksime närvi. See aitas kaasa väiksele peataolekule, millest ka 10b lööb värava ära ning peagi lõpeb ka mäng. Pidime lahkuma pettumuse ning 0:1 kaotusega.

Teine mäng toimus meil paar nädalt hiljem, kui esimene ja seetõttu oli aega oma vigu parandada. Mõned käisid jooksmas, mõned valmistusid lihtsamalt. Sellest mängust lisandusid tiimiga ka Carmel ja Rene. Igatahes vastane oli kõva, eelmise aasta teine koht – 12c. Seekord alustasime kaitsvamalt ja tegime ka korralikult soojaks ära. Kahjuks alguses löödi kohe kaugelt meile üks ära ja olime koheselt tagaajaja rollis. Paar minutit möödus ja pärast Oliveri suurepärast kaitsetööd lõi Markus siis viigivärava ikkagi ära. Olime kaitsvam pool ning mäng oli päris lahtine, s.t et mõlemil olid omad võimalused, aga poolajani rohkem väravaid ei löödud. 1:1. Rääkisime asjad läbi ning kaitse tugitala Siim võttis väikse puhkepausi, kahjuks see oli pisut halb, sest kohe esimest rünnakust 12c karistas meie peataoleku ära ja tuli 1:2. Klassikaaslaste ergutuste toel oli Markusel mitu head võimalust, millest lõi ühe latti ja mõned veel kahjuks mööda, kuid lõpuks puhtalt tahtejõu pealt Siim, kes oli vahepeal mängu tulnud, tegi hea vaheltlõike ning väravaesises olukorras lõpuks palli ka võrku lõi. 2:2. Lõpus oli veel Carmelil hea võimalus võit ära tuua, kuid kahjuks puude läks pikaks ja mäng lõppes tulemusega 2:2, millega kindlasti mõlemad rahul olid.

Kolmandas mängus oli vastaseks suurfavoriit 10C, kus enamus mängivad või mängisid eesti tipptasemel. Meie jaoks oli see lihtsalt au peale mäng ja derby. Igatahes mäng algas katastroofiliselt, kui tugevam võttis kohe oma ja lõi 7-8 minutiga kolm vastuseta väravat. Kuid me nii lihtsalt alla ei anna ja juba järgmisel rünnakul virutas Markus ristnurka ja seis oli 1:3. Tegime mõned vahetused ja need tasusid ära, kui pärast marteni super vaheltlõiget lõi Markus 2:3. Kohe tuli ka poolaja vile. HT 2:3. Teisel poolajal läks 10c kaitsvamaks, kuid sellest saime meie ainult võimalusi juurde. Markuse löögi võttis kahjuks väravavaht ära ja paari minuti pärast lõi sama mees ka korra latti. 3:3 oli nii lähedal, aga samas ka kaugel. Väsimusest tegime kaks lolli viga lõpus ja tugevam võttis siiski oma, kui lõi veel 2 tükki. Lõppskoor 2:5 kindlasti ei näita tegelikku mängupilti, aga siiski tugevam jäi peale.

Autor: Markus Mikko

Kolmapäeval, 27. aprillil orienteerusime Järve metsas. Start oli Järve bussipeatuse ligidal ning rada oli 2.8 km pikk. Meie klassi parim oli Margus, kes pani ka kogu ürituse lendudevahelises arvestuses kinni. Tüdrukutest oli lennus parim Epp. Ehk siis võimsa kaksikvõidu 10. klasside orienteerumises võttis 10.A klass. Muidugi oli palju ka niisama kõndijaid ja fotograafe.

Autor: Rene Lumiste

Radames on pidanud pikkemat aega kodunt ära olema, ning kuna Aida oli mitmesugustel ülekuulamisetel siis, ei pannud keegi Radamese korteri uksi kinni ja seal võimutsesid liivahunnikud. Huligaanid olid pool majapidamist maha lammutanud ja televiisori kaasa viinud.

Radames pidas end vahepeal eeskujulikult ülal ja seetõttu saavad Aida ja Amonasro nautida üsna suurt liikumisvabadust. Amonasro leiab Aida Radamese korterist ja veenab Aidat, et see veenaks Radamest, et too vahetaks pooli. Aida nõustub läbi pisarate, väga dramaatiline.

Saabub Radames ja Amonasro poeb liivhunniku taha peitu. Aida laulab Radamesele oma koduigatsusest ja armukadedusest. Nad otsustavad koos põgeneda ja hakata vaikset elu elama. Tekkib väike vaidlus, nimelt tahab Radames varjata end Sahharas, aga Aida tahab minna  oma kallisse Etioopiasse. Radames eelistab Sahharat isamaalistel põhjustel, nagu ka Aida eelistab Etioopiat.

Nad otsustavad lõpuks Etioopiasse minna ja Radames ütleb, et kõige parem tee on seal, kus ta pidi järgmisel päeval sõjakäigu tegema (ma tean, et see ei tundu eriti loogiline, aga elab üle). Amonarso kargab liivahunniku tagant välja ja paljastab oma identiteedi.

Kuningas ja ülempreester ilmuvad üllatavalt kiiresti välja, tehakse haarang, Radames arreteeritakse, Amonarso ja Aida põgenevad. Amonarso saadakse kätte ja tapetakse.

Amonarso on surnud, ning ma tunnen end kohustatuna selle vaese mehe elule tagasi vaatama. Siis kui sõda oli juba lootusetuks muutunud, lavastas Amonarso oma surma ja sõitis Egiptusesse, et organiseerida sealt ülestõus, otsida üles Aida ja meelitada Radames oma poolele. Pantvangi langemine oli Amonarso geniaalne manööver, mis võimaldas tal olla sündmuste keskmes. Paraku avastati varsti kellega tegu oli. Amonarsol lasti edasi tegutseda selleks, et ta meelitaks Radamese riigireetmisele.

Lõppuks saavutati 3 eesmärki korraga:

• Radamese kõrvaldamine
• Amonasro kõrvaldamine
• Amonasro jälitamise tulemusena Egiptuses olevate Etiooplaste mässuplaanide teadasaamine

Ei ole teada, kes oli selle suurepärase plaani autor, kuna on raske uskuda, et see oli imelike kalduvustega ülempreester Ramfis. Igatahes tundis Egiptuse kuningatütar Amneris end Radamese saatuse pärast vastutavana. Amneris läks Radamese korterist välja tänava peale hulkuma. Pimedate öötundideni käis ta sihitult ringi.

Radamese kohtumõistmine oli suur sündmus, mis toimus linna keskel olevas palees. Seda kanti üle telekast, raadiost ja tänaval olevatest valjuhäälditest. Radamese kohtumõistmine pidi kõigile näitama, mis juhtub reeturitega.

Ka Amneris kuulis tänaval olevast valjuhääldist Radamese kohtumõistmist. Radames keeldus oma kaitseks midagi ütlemast. Amneris tahtis Radamest kangesti aidata ja ta hüüdis ahastuses oma soovid taeva poole.

Ja talle vastati. Kümnetes helikopterites olevad preestrid vastasid talle. Helikopterid tiirutasid ringiratast ümber Amnerise ja preestrid laulsid kuidas Radames peab surema. Samal ajal kostus valjuhääldist laul kõikvõimsast Ptah-ist.

Radames müüriti kinni ja Amneris ei suutnud midagi teha. Preestrite helikopterid lendasid minema ja Amneris kukkus jõuetusest kokku.

…

Radames ei valanud kohtumõistmise jooksul ühtegi pisarat. Ta sisenes vapralt koos kuninga ja ülempreestriga kujualusesse kambrisse. Kamber oli suur ja sarnanes üllatavalt palju Radamese korteriga. Oli täiesti võimalik, et kujualune kamber oli meelega selline tehtud, et seda saaks kasutada mingiteks psüholoogiliteks manipulatsioonideks, kuna enamus rahvast elas ju riigi ehitatud korterites, mis olid täiest ühesugused.  (Kui arvestada kambri suurust, siis pidi kuju, mis kambri kohal oli, olema vähemalt Estonia teatri kõrgune.)

Uks sulgeti tugevalt ja Radames jäi üksinda. Ei, muidugi ta ei jäänud üksinda, seal oli ka Aida, kes oli ennem sisse roninud. Aida ei olnud võtnud kaasa ei toitu, vett ega isegi tööriistu, millega põgeneda. Oletame et Aidal ei olnud aega ja anname talle andeks.

Ma ei saanud lõpuni aru, kas Aida ja Radames võtsid mürki või surid lihtsalt ära. Igatahes õnnestus Amnerisel mõne aja pärast uks avada ja siis olid mõlemad surnud.

Paneme siinkohal tähele, et Amneris jäi ellu ja et tal võib üht teist tähtsat veel ees olla. Näiteks kroonimine. Amnerisel on olemas eeldused saada heaks valitsejaks ja sündmuste käigus on ta iseloom paranenud.

Kokkuvõtteks

Geniaalse lavastuse tulemusena oli lugu realistlikum ja parem kui originaalis. Realistlikult kujutati kõrgklassi allakäiku, sõda ja inimestele ainuomast kurjust. Kõige parem oli see, et kuna tegevus toimus aastal x > 2070 siis võisid nad sõjas kasutada ükskõik milliseid lahedaid ja mõttetuid relvi nagu näiteks elektromagnethõljuk-soomusrong.

Autor: Rando Tõnso

Alguses nägime, kuidas Radames on oma voodis, ja teda painab see, et tal ei lastud Egiptuse vägesid juhtida. Radames oli tõenäoliselt lootuse kaotanud, jooma hakanud ja ärkas siis hommikul halva enesetundega üles. Sellega muudeti Radames romantilisest kangelasest allaandnud kangelaseks.

Mõne ajapärast tulevad kuningas ja ülempreester isiklikult Radamese korterisse visiidile. Tuleb välja, et eelmine väejuht on väga kiiresti täielikku jama kokku keeranud või koguni hukkunud ja nüüd peab Radames lahinguväljale suunduma. Radamesele antakse natuke aega enda korda seadmiseks, seejärel peab ülempreester kiire missa ja Radames lahkubki.

Radamese äraoleku ajal vaatab Aida Radamese korteri üle, ja kohtub seal Amnerisega. Me saame teada, et Amnerisele meeldib kergemeelse Aida tunnetega manipuleerida. (Ülempreesterile meeldib Aida peksmine rohkem kui tema tunnetega manipuleerimine.)

Igaastaste karnevalipidustuste ajal jõuab linna teade Radamese võidust. Varsti koguneb Radamese korterisse kirev seltskond, kelle seas on ka kuningas ja ülempreester. Koos vaadatakse varem lindistatud Kairos toimunud triumfiparaadi esmaülekannet. Radames jõuab varsti pärast teleprogrammi lõppu koju. Radames ei tundu üldsegi sõjakäigu võidu üle rõõmustavat ja käitub väga imelikult puistates kuninga ette suure kotti liiva.

Radames käitus nii sest:

• Ta oli näinud sõjas palju tapmist
• Ta oli pidanud täitma palju käske vangide võtmise, orjastamise ja hukkamise kohta.
• Aida oli ka põhimõtteliselt vangi/orja seisuses
• Aidale oli tehtud „väga huvitav make up“
• Vaatamatta kõigele sellele pidas kuningas pidu nagu kõik oleks korras
• Radamese korteris toimus ilma tema loata pidu.

Kui Radames on maha rahunenud, siis tänab kuningas Radamest ta teenete eest ja lubab täita ühe Radamese soovi. Radames palub vangide vabastamist ja kuningas nõustub pärast ülempreestriga konsulteerimist. Aida ja ta isa jäätakse vangi, et välistada Etiooplaste ülestõusud.

Kuningas leiab, et Radamesele on vaja veel mingit tasu ja ta paneb Radamese oma tütrega paari. Tulevikus peaks saama Radamesest uus kuningas. Varsti on peoseltskond sunnitud lahkuma, kuna Radamese maja jääb liivatormi kätte ja seal muutub üsna ebamugavaks.

Vaheaeg. Vaheaeg on järelemõtlemise aeg, ja seega teen ma siin väikese vahekokkuvõtte.

Aastal x (kusjuures x > 2070) valitseb egiptuses kuningas, koos tähtsamatest preestritest koosneva nõukoguga. Kuningas ei ole riigiasjadest väga huvitatud ja teda abistab ülempreester, kelle nimi on muide Ramfis, mitte Richelieu. Vaatamata aastate jooksul toimunud arengule on keskklassi elukvaliteet üsna vilets. Linnainimesed elavad riigi poolt ehitahtud majades, mis ei ole liivatormide suhtes vastupidavad. Ja liivatorme tuleb aina tihedamalt ette kuna maaharimine põhjustab lahtise liiva tekket ja seega kõrbestumist.

Rahva kõrgklass peab igal aastal karnevale, ning viimasel ajal on eriti moes erksavärvilised juuksed. Kuninga õukonnas on palju karvaseid ja sulelisi, kes saavad ülejäänud õukonna lõbustamise eest prii ülalpidamise.

Mõne aja eest oli Egiptus alustanud Etioopiaga sõda. Igal sõjal on motiivid:

• Kõrbestumise tõttu tekkinud toiduainete puudus. Etioopia „paksud metsad ja lillelised aasad“ on kindlasti põlluharimiseks väga head.
• Puudus lihttööjõust (Etioopia orjad on hea lahendus)
• Egiptuse kõrgklass ei ole nõus oma elukvaliteeti langetama

Radamese triumfi näidatakse telekas mitu päeva peale toimumist, kuna filmimaterjali tuli enne töödelda (võibolla midagi palju hullemat kui Šotsi olümpiarõngad).

Radames palus vangid vabastada ja tõenäoliselt seda ka mõnel pool tehti. Aidat ja tema isa Amonasrot ei võetud pantvangi selleks, et Etiooplasi kontrolli all hoida. (Keegi ei teadnud siis, et Amonarso oli Eioopia kuningas.) Seda tehti selleks, et Radamest kontrolli all hoida.

Autor: Rando Tõnso