133. A klassi kulud
Meie klassi kulud nende kolme aasta jooksul.
Tabeli ja diagrammide autor: Kalle Johannes Reinmets ja Rando TÔnso
04.11.2017
Meie klassi kulud nende kolme aasta jooksul.
Tabeli ja diagrammide autor: Kalle Johannes Reinmets ja Rando TÔnso
04.11.2017
10.-13. juunil sai ellu viidud 133a&b ĂŒhisreis Venemaale Peterburi linna. Kahjuks kĂ”ik meist kaasa ei saanud tulla, seega meie delegatsioon oli esindatud vaid osalises koosseisus. Kaasas olid ka Ă”petajad Tiia Luuk, Heli Ahuna, Natalja Sinjukina, Karin Kundla ning giid Kati ja bussijuht Toivo.
Startisime Tallinnast 10. juuni lĂ”unal peale aktust. Kati tegi meile kohe sujuvama ja meeldivama reisi nimel selgeks mĂ”ned reeglid, mida piiriĂŒletusel silmas pidada. Kuusalust vĂ”tsime peale ka Hr MĂ€rtsoni. Aseri Olerexis tegime peatuse, sirutasime jalgu, kinnitasime keha ja valmistusime tuulegeneraatorite seltsis meid eesootavaks piiriĂŒletuseks. Viimane vĂ”ttis kĂŒll paar tundi aega, kuid ĂŒldjoones lĂ€bisime selle edukalt. Suurim vĂ€ljakutse oli edukalt alistatud ning vĂ€lja teenitud puhkus vĂ”is lĂ”puks alata! Schoolâs out for summer, schoolâs out forever. Vene hing asus end meis vaikselt sisse seadma, kui meist möödusid venekeelsed reklaamplakatid ning ĐŽĐ°ÌŃĐ°âd LÀÀne-Ingerimaal.
Paar tundi, mis meil veel sĂ”ita jĂ€id, möödusid Kati pĂ”neva jutu saatel ĂŒpris kiiresti. Varsti paistsidki juba Peterburi tuled. Me kĂ”ik teame, et Venemaa on suur ja lai ning on olnud veel suurem ja laiemgi, kuid kui olla ise kunagise Leningradi kĂŒlje all ja mĂ”elda, kui tĂŒhine on vahemaa Narva ja Peterburi ning milline on vahemaa Narva ja Vladivastoki vahel, siis tekkis ikka hirm kĂŒll. Mitte mingi konkreetne hirm, vaid pigem aukartus tunde ees, kui hoomamatu see maa on ning kui tĂŒhine on seal ĂŒksikisik (jep) . Muidugi lĂ€ks mĂ”te ka ajast tagasi. MĂ”eldes tĂ”siasjale, et alles 25 aastat tagasi oli siin iga ruutmeetri aadressiks NSV Liit, tekkis palju kĂŒsimusi⊠Kuid Peterburi kui ĂŒks kultuursemaid ja turistirohkemaid Vene linnu oli pĂ€ris lÀÀnelik ja Punasest haigusest edukalt taastunud. Samas eristub Peterburi kindlasti esiteks arhitektuuri poolest – kesklinnas pilvelĂ”hkujaid ning suuri klaashooneid igal sammul ei kohanud. Baroksed ja klassitsistlikud hooned ning vĂ”rdlemisi uued, nĂ”ukaaegsed suurtest tellistest, pikad ja laiad majad Nevski prospektil ja Neeva kaldal Peterburi öistes tuledes jĂ€tsid sĂŒgava mulje, mida vĂ€hemalt mina pole ĂŒheski teises suurlinnas varem tundnud. Teine iseloomulik faktor, mis linnas silma torkas, on kohutav kogus kulda ja karda – polnud ĂŒhtegi hoonet, millel poleks olnud kaunistusi. Kirikuid ja tĂ€htsamate hoonete fassaade ehtisid kohutavas koguses kullatud nikerdised, sambad, kujud ja mosaiigid.
I Ă”htu. Peterburi ÀÀrest kesklinna poole sĂ”ites möödusid meist alguses kĂŒll hruĆĄtĆĄovkad, kuid arhitektuuri vĂ”imsus kasvas eksponentsiaalselt. Suuremate prospektide lĂ”ikumispaikades olid ringteede keskel suurejoonelised ausambad. Narva triumfikaar, Suure isamaasĂ”ja kangelaste mĂ€lestusmĂ€rk ja muud ajaloolised ausambad. LĂ”puks jĂ”udsime hotelli, Ă”igemini hostelisse, mis asus Nevski prospekti vahetus lĂ€heduses. Nimeks oli sel vĂ”rdlemisi odaval noortepĂ€rasel majutuspaigal Graffiti L Hostel. Iga korruse peale oli ĂŒhine WC ja duĆĄiruum. VĂ”rdlemisi kitsad neljased toad olid osa Peterburi seiklusest. Hostel oli mĂ”nes mĂ”ttes nagu elu allikas – ĂŒks vĂ€hestest kohtadest, kus oli tĂ€iesti korralik WiFi. 4G puudus, 3G oli katkendlk ja kallis ning WiFit leidus vaid kohvikutes. See oli kokkuvĂ”ttes siiski positiivne, sest niivisi sai kultuurile ja reisielamustele keskenduda. Selleks ajaks, kui olime ennast hostelis sisse seadnud, andis endast mĂ€rku tĂŒhi kĂ”ht. Suurem osa meie seltskonnast suundus KFCâsse, kuid meie tuba otsustas nautida Pizza Hutâi tooteid. Tegime ka kiire pĂ”ike keldripoodi, et mekkida Vene kalja. Ăhtut aitas mööda saata meie seltskonnal Kauri poolt kaasa vĂ”etud tore kaardimĂ€ng (aitĂ€h!).
II pĂ€ev – Igal pĂ€eval einestasime ingerisoomlaste luterliku kiriku keldris. Enese Ă€ramajandamiseks olid kiriku eest hoolitsevad sĂ”bralikud баÌбŃŃĐșĐ°âd sisse seadnud toitlustuse. Esimesel hommikul olid menĂŒĂŒs ÀÀrmiselt maitsev tatar, vorstijupp, vĂ”ileib ning kohv. Toitev hommikusöök tarbitud, suundusime tagasi bussi, et asuda pikemale linnaekskursioonile. Kati rÀÀkis meile pikalt ja pĂ”hjalikult nii mĂ€lestusmĂ€rkide ja ausammaste kui ka kirikute ja muuseumite ajaloost ja olemusest. Kahjuks kĂ”ik faktid meelde ei jÀÀnud â liiga palju kultuuri on ajul korraga raske vastu vĂ”tta. Meie teele jĂ€id nii Vaskratsanik, Iisaku katedraal, Talvepalee ning paljud teised kuulsad objektid. Peatuse tegime eestlaste Peterburi Jaani kirikus, kus parasjagu kĂ€is eesootava kontserdi proov. JĂ€rgmine peatus ootas meid Neeva jĂ”e ÀÀres, kus sai silitada kuldse sfinksi pead ja tiibu. See pidavat tooma Ă”nne ja eduka karjÀÀri, kui Ă”igesti tegutseda.
Kellaaeg oli selleks hetkeks juba lĂ€henemas 12le, mis tĂ€hendas, et on aeg minna Peeter-Pauli kindlusesse keskpĂ€evapauku kuulama. Meid hoiatati, et see on valjem, kui oodata vĂ”ib ning Kati mainis, et selle ajal on kĂ€test kukkunud mitmed fotoaparaadid ja mobiiltelefonid. Kahurist kĂ”last tĂ”esti vĂ”rdlemisi vali kĂ€rgatus, kuid see polnud midagi kohutavat. Saime ka umbes pool tundi vaba aega, et kindluses ringi jalutada. Hoovis ĂŒles seatud turistilĂ”ksud (loe: suveniiriputkad) said ka meie grupi arvelt rikkamaks â kes ostis 600rubl eest (ca 8,1⏠meie visiidi ajal) CCCP sĂŒmboolikaga Punaarme talvemĂŒtsi, kes kĂŒlmkapimagneti, kes praktilisi klaasist suveniire.
SeejĂ€rel sĂ”idutati meid ХпаŃĐ° ĐœĐ° ĐŃĐŸĐČĐž kiriku juurde ja anti neli tundi vaba aega linnaga lĂ€hemalt tutvumiseks. Kokku pidime saama suure raamatupoe Dom Knigi juures. KĂ”igepealt otsisime söögikoha, sest lĂ”una oli kĂ€tte jĂ”udnud ning tatrast saadud jĂ”ud ja jaks oli raugemas. Mina isiklikult proovisin kogu reisi vĂ€ltel sĂŒĂŒa vĂ”imalikult palju Vene rahvustoite Sellest tingituna proovisin bliine kalamarjaga. Peale einet sĂ”itsime Lea juhtimisel metrooga Starbucksâi juurde. SĂ”itsime kĂŒll vales suunas ja pidime lĂ€bi vihma tagasi kĂ”ndima, kuid soe kohv neutraliseeris kĂ”ik vihmast tingitud kannatused, kui just eksikombel frappuccinoât ei vĂ”tnud (ikka juhtub!).
Kogunesime kokkulepitud kellaajal Dom Knigi ees ning seejĂ€rel jalutasime Katiga parveekskursioonide lĂ€htepaiga poole. Kui me peale vĂ€sitavat ĂŒle 20min pikkust ootamist lĂ”puks jĂ€ise tuule eest sooja laeva varju saime, oli kergendus suur. MĂ”ned ekstreemsemate tingimuste armastajad otsustasid jÀÀda parve vĂ€litekile, et nautida Neevalt ja selle kanalitelt Peterburi linna ilu ja vĂ”lu natukene karmimates oludes, kui seda pakkus laeva sisemus. Imekombel ei jÀÀnud keegi meist haigeks. Ăhtul tutvustas Kati meile kohalikku suuremat kaubanduskeskust, mis asus meie hosteli vahetus lĂ€heduses. Selles keskuses sĂ”ime ka Ă”htuâsöökiâ, sel korral KFCâs ja Burger Kingâis, tutvusime Adidase firmapoe hindadega (6000rubl triibudresside eest) ning sooritasime sisseoste.
III pĂ€ev – Teisel kohalolekupĂ€eval saime hommikul sĂŒĂŒa ilmselt kĂ”igi ĂŒllatuseks pastat. NĂŒĂŒd ootas meid ees kĂŒlastus maailmakuulsasse Talvepaleesse. Meie ekskursioonigrupp jagati kaheks. Mina sattusin sellesse gruppi, kes esialgu ErmitaaĆŸi kĂŒlastas. KĂ”igepealt pidime pool tundi vĂ€ljas ootama, kuni lĂ”puks oma giidiga kohtusime (mitte Katiga). SeejĂ€rel kulus veel pool tundi riietehoius ja grupiga sissepÀÀsu juurde liikumiseks. Kunsti me vĂ€ga nautida ei saanud, sest muusem oli inimesi pungil tĂ€is. LĂ€bi raskuste nĂ€gime siiski ka mĂ”nda kuulsamat maali. Talvepalees kohtasime ka meisterlikku ahritektuuri ja muidugi ka loendamatuid kullatud kaunistusi. Buss tĂ”i teise poole grupist ErmitaaĆŸi ning meie esimene grupp suundus Katiga Iisaku katedraali ja Vaskratsanikku imetlema. Kolmetunnine kultuurilaks seljataga, anti meile jĂ€llegi natuke aega hinge tĂ”mmata. PĂ€rastlĂ”unal kĂŒlastasime Petrokovskaja Akvatoriaât, kus saime tutvuda Peterburi ajalooga lĂ€bi suurejoonelise 18. sajandi Peterburi linna maketi. Hiljem sĂ”itsime Kati juhtimisel metrooga pĂ€ris mitu peatust kesklinnast eemale ĂŒhe kaubanduskeskuse juurde, kus saime kĂŒlastada suuremat sorti toidupoodi. Tuleb vĂ€lja, et Vene kompvekid on ÀÀrmiselt maitsvad, samuti ka Vene kali.
IV pĂ€ev – Kohe hommikul pakkisime oma kohvrid ning peale hommikusööki, mis koosnes seekord kartulisalatist, supist ning veel ĂŒhest-teisest, suundusime vĂ€ljasĂ”idule Kroonlinna. Teel olles rÀÀkis Kati meile Kroonlinna ajaloost, sinna viiva tee tĂ”ttu tekkinud keskkonnaprobleemidest ning ka tee peale jÀÀvatest objektidest, ka Vladimir VladimirovitĆĄ Putini âsisseĂ”nnistatudâ spordikompleksist. Korraks peatusime Lydia Koidula viimase elupaiga juures, mille all oli nĂŒĂŒd vorstipood ilusa sildiga âĐșĐŸĐ»Đ±Đ°ŃĐ°â. Samuti sai peatus tehtud Peeter Suure kuju juures, mis asus vĂ”rdlemisi kena rannapromenaadi ÀÀres. Tuulise ilma tĂ”ttu seal kahjuks vĂ€ga kaua olla ei kannatanud.
Viimaks möödusime ka kuulsast Kroonlinna nullist, mida me kĂŒll lĂ€hemalt ei inspekteerinud, ja jĂ”udsime Kroonlinna katedraali juurde, mille ees pĂ”les igavene tuli. Peatusime seal pool tundi ning kĂ€isime ka katedraalis sees. Pean tĂ”dema, et minus see erilist vaimustust ei tekitanud, sest mulle tundus see nagu iga teine katedraal vĂ”i kirik, mida kĂŒlastanud olime. Kroonlinna vĂ”rdlemisi kitsastel tĂ€navatel bussiga manööverdades möödusime ka ĂŒhest vanast tehasest, mille fassaadil ilutses punane viisnurk NSVL sĂŒmboolikaga. See oli ka ainuke kord, kui seda ka Venemaa reisi jooksul nĂ€gime (v.a. suveniiridel).
SeejĂ€rel ootas ees vĂ€ljasĂ”idu kĂ”ige pĂ”nevam osa. VĂ”tsime suuna Peterhofi poole. Ilm oli selleks ajaks Ă”nneks selginenud – vihma enam ei kallanud! Pean tĂ”dema, et olud olid kolmetunniseks jalutuskĂ€iguks Peterhofi vĂ”luvas pargis kaunite purskkaevude vahel ideaalilĂ€hedased. Kuigi pargis ringi vaatamiseks oli aega pea kolm tundi, jĂ€i suurem osa sellegi poolest nĂ€gematta. Pargi ilu on pĂ€ris raske kirjeldada, selle töö teevad loodetavasti pildid minu eest Ă€ra. Nii palju vĂ”in öelda, et marmorist, kullatud detailidest ja kujukestest pargis juba puudust ei tulnud. Huvitav nĂ€htus, mida pargis kohtasin, oli liigsĂ”bralik Sciurus vulgaris, ehk harilik orav. KĂŒlastajate poolt Ă€rahellitatud oravapoisid olid koguni nii julged, et ronisid mööda inimeste pĂŒksisÀÀri ĂŒles-alla ja jĂ€rgnesid pahaaimamatutele turistidele. Sama lugu oli ka partide, kajakate ja linnukestega, kuid nemad siiski inimesi nii palju ei ahistanud, kui oravad. Peale pikka jalutuskĂ€iku maitsesin veel viimast korda kohalikke pannkooke ja oligi aeg tagasi bussi minna.
LĂ”unasöök neljandal pĂ€eval oli omaette seiklus. Nimelt einestasime ööklubis! Toidu ĂŒle kurta ei saa, tĂŒhi kĂ”ht oli oma töö teinud. Meie kuninglik lĂ”una algas kartulisalatiga, millele jĂ€rgnes supp, ĂŒpriski suur praad ning lĂ”puks veel magustoiduks muffinid, joogiks oli Ă”unamahl. NĂ€gin, et mĂ”ned kaaslased piirdusid juba supiga. TĂ€iesti mĂ”istetav. KĂ”hud tĂ€is, jĂ€tsime Peterhofiga hĂŒvasti ning asusime teele tagasi Eestimaa poole.
– – – Fast forward Eesti piirini, sest kĂ”ik magasid ning midagi erilist ei toimunud – – –
PiiriĂŒletus lĂ€ks sel korral palju kiiremini, kui Venemaale minnes. Siinkohal ei levita ma rassiviha ega mingisugust vaenu idanaabrite suhtes, kuid vĂ”rreldes Venepoolse passikontrolliga oli Eesti poolel kĂ”ik palju kiirem ja paremini organiseeritud. Tere jĂ€lle, Eesti! Ning tagasi me olimegi. Telia mobiilioperaator meie nutifone koheselt ĂŒle ei vĂ”tnud. VĂ”imsate Vene antennide levi ulatus ikka mitukĂŒmmend kilomeetrit Eesti peale. JĂ€llegi peatusime Aseri Olerexis, et jalgu sirutada ja keha kinnitada. Paari tunnikese pĂ€rast paistsidki LasnamĂ€e paneelmajad. VĂ”rreldes Vene paneelmajadega on LasnamĂ€e omad tĂ€itsa kĂ”lblikud meie linnapilti. LĂ”pppeatus oli jĂ€llegi Solarise vastas. JĂ€tsime ĂŒksteisega suveks hĂŒvasti ning see hetk oligi kĂ€es â suve alguse lĂ”pp oli jĂ”udnud oma viimsesse faasi ehk suvevaheaeg oli hoo sisse saanud.
KokkuvĂ”ttes lĂ€ks meie kollektiivne reis korda ning vĂ”in kinnitada, et kĂ”igil on juba jĂ€rgmise reisi ootus hinges. Enne seda aga kiire pĂ”ige 11. klassi, kirjutame kokku ĂŒhe uurimistöö ja lĂ€heme uuesti ilma peale.
Selline oli meie reis Venemaale, selline oli meie lÔpp 10. klassile. TÀitsa tore oli. NÀgudeni!
autor: Siim Kaukver
06.09.2016
LaupĂ€eva, 4. juuni hommikul toimus Tallinna Reaalkoolis esimest korda heategevuslaat, millest saadud raha lĂ€ks uue tiibklaveri ostuks. Laada idee oli selgelt vĂ”etud VHK-st, kus on sellist ĂŒritust korraldatud juba aastaid.
Meie klass laada korraldamisest vĂ€ga arvukalt osa ei vĂ”tnud, kuid meiepoolne panus null ka ei olnud. Aktiivselt toimetas ringi Georg, kes tassis laudu ja tegi veel muid asju. Mina ja Kristofer tegime kooli ees vedela lĂ€mmastikuga jÀÀtist, mis osutus ostujĂ”u kohatisest hĂ”redusest olenemata ĂŒllatavalt edukaks. Siinkohal ei saa mĂ€rkimata jĂ€tta Siim Kaukverit, kes tuli meile mitu korda appi mĂŒĂŒma kui oli vaja korraks Ă€ra kĂ€ia. Minu teada viimane meie klassi esindaja oli vabalava publiku lemmik MĂ€rtson, kes esines aulas jĂ€rjekordse viiulilooga. ĂlejÀÀnud kohalviibijatest klassikaaslased olid laadal tarbija rollis, aga selliste inimeste kohalolu ongi just see, mis teeb ĂŒhe laada edukaks.
KokkuvĂ”ttes möödus esimene heategevuslaat ĂŒsnagi hĂ€sti. Arenguruumi kindlasti igas valdkonnas on, aga tulevikus teeme paremini.
autor: Adrian Kirikal
08.06.2016
7. aprillil toimus Reaalkoolis teaduspÀev, mille raames oli Ôpilastel vÔimalik kÀia kuulamas erinevaid loenguid tÀiesti erinevatest valdkondadest.
Meie klassil oli esimene esineja Inga Zaitseva-PĂ€rnate, kes kĂ”neles hĂŒdrograafiast. Kuigi ma ei ole just see kĂ”ige suurem geograafiahuviline, siis sellegi poolest oli see teema pĂ”nev ja eriti huvitav oli kuulda just seda, et hĂŒdrograafia erialal vĂ”ib pikki perioode jĂ€rjest eksootilistes paikades viibida. Teise loengu teema oli âĂigus tĂ”ele â mida see tĂ€hendav ajaloohariduse mĂ”istesâ ja sellest rÀÀkis meile Mariann Rikka. Tema rÀÀkis meile oma ĂŒlikooli lĂ”putöödest ja sellest, et miks ta otsustas uurida inimĂ”iguste rikkumist ajaloos. See loeng oli minu jaoks tĂ”eliselt pĂ”nev ja samas ka ÀÀretult oluline, kuna nagu Uku ka klassis ĂŒtles âAjalugu kipub ennast kordamaâ.
Kolmandaks tunniks kogunesid 10.a ja b auditooriumisse, kus meile tuli rÀÀkima elektriĂ€ri edukusest Raine Pajo. Ja rÀÀkimise all ma mĂ”tlen seda, et ta tegi kĂ”igile ~20 kĂŒsimusest koosneva töö, mille vastused seletas pĂ€rast ilusti lahti. Informatsiooni tuli vĂ€ga palju, kuid tegelikult oli pĂ”nev ja hariv kogemus. Parimatele vastajatele jagati ka pisikesi auhindu.
Viimaseks oli kĂ”igil vĂ”imalus ise valida, millisele loengule nad minna tahavad. Kuigi ma programmeerimist ei Ă”pi, otsustasin valida Dan Bogdanovi loengu, kus ta rÀÀkis Cyberneticast ja millega see firma tegeleb. Loeng oli vĂ€ga huvitav, esineja ise valdas vĂ€ga hĂ€sti teemat ja see tekitas uudishimu aina juurde. Bogdanov rÀÀkis meile pikemalt X-teest(xd) ja ka seadmest, mis suudaks töödelda andmeid nii, et see ise otseselt ei nĂ€e. Cybernetica oli esimene maailmas, kes sellise seadeldise praktiliselt ka valmis ehitasid. Loengu tegi hulgaliselt paremaks ka Rao Zvorovski, kes kĂŒsis igasuguseid kĂŒsimusi, mis imestasid isegi esinejat.
KokkuvÔttes oli vÀga hariv ja huvitav loengutepÀev ning loodan, et selliseid tuleb Reaalis kindlasti veel.
autor: Oliver Porkma
29.05.2016
Viimases osas kÀsitlen pikemalt meie poolfinaali mÀngu, sest see jÀÀb meie ainsaks siin.
Igatahes poolfinaalide pĂ€ev algas 10C-12C thrilleriga, kus mĂ€ngust puudu ei jÀÀnud viimase minuti vĂ€ravad ja penaltid. PĂ€rast pĂ”nevat penaltiseeriat pÀÀses edasi finaali 10C. Kahjuks enamus publikust otsustas lahkuda, sest 10A-11C mĂ€ng pidavat olema ĂŒlejooks. Siiamaani vaid vĂ”ite tunnistanud 11C alustas mĂ€ngu pĂ€ris halvasti ja me saime kohe initsatiivi kĂ€tte, vastased alahindasid meid kĂ”vasti. See lĂ”ppes sellega, et Oliveri hea sööt leidis Markuse, kes rahulikult palli vĂ€ravasse suunas ja meid 1:0 ette viis. 11C oli vĂ€ga frustreeritud ning meie vĂ€ga nautisime hetke. Vastastiim oli iga minutiga aina mĂ€ngus tagasi ning raiskasid neid vĂ”imalusi nagu Suits raiskab raha. LĂ”puks siiski saadi oma tahtmine enne poolaja vilet, kui vastaste superstaar Holst virutas vasakuga latist sisse. 1:1. Sama tulemusega ka poolaeg lĂ”ppes ning lĂ€ksime pausile enesekindlalt, sest 11C vĂ€ristas vĂ€ga korralikult. Teine poolaeg algas jĂ€llegist meie kaitsmisega, nii olime ka mĂ€ngule vastu lĂ€inud, kuid ĂŒks pikk pall Aaronilt ja Markus vĂ€ikse kĂ€est tĂ”mbamisega oli jĂ€llegist ĂŒks-ĂŒhele olukorras. Meie tiimi kapten seekordki ei vĂ€ristanud ning jooksis lihtsalt vĂ€ravavahist mööda ja lĂ”i tĂŒhja. 2:1. Tiimina olime vĂ€ga ekstaasis ja enesekindlad, meie klassikaaslased olid Ă”nnelikud, kĂ”ik oli minemas suurepĂ€raselt. Panime veel kaitsvama taktika, mis alguses nĂ€is toimivat, kuid vastaste eelis pikkuses tĂ”i neile ka teenitud tasu, kui vĂ€ravaesises segaduses superstaar Holst viigistas mĂ€nguseisu. Normaalaja lĂ”pus oli meil veel hea koha pealt karistuslöök, kuid Markus virutas selle mĂŒĂŒri. MĂ€ngu normaalaeg lĂ”ppes seisuga 2:2 ning ees ootas 2×5 minutit lisaaega. Oli nĂ€ha mĂ”lemas tiimis vĂ€simust ning esimesed viis minutit möödusid 11C domineerisime all. Viimased 5 minutit on algamas, unistame juba penaltitest, kuid kahjuks toodi kohe maa peale meid tagasi, kui munga soenguga mees Rainer Kelk paneb kÀÀrlöökidega meile taha risti. KĂ€sipalliga tegelev mees ei uskunud ise ka, et see pall sisse kukkus. See oli viimane nael meie kirstu, sest see oli vĂ€ga valus vĂ€rav ja sellega sai meie kokkukukkumine alguse. Me enam vĂ€ga mingeid vĂ”imalusi ei tekitanud ning 11C lĂ”i ka teenitult oma neljdanda vĂ€rava. Tuli peagi ka pÀÀstev lĂ”puvile. VĂ€ga-vĂ€ga valus kaotus poolfinaalis, aga 2:4 kaotus oli tĂ”siasi.
See aasta pidime siis leppima kolmanda kohaga, sest otsustasime 12Cga seda kohta jÀÀda sÔbralikult jagama ning mitte vÀlja mÀngida seda mÀngu. Isiklikult jÀÀn selle kohaga vÀga rahule, sest esimene aasta koos ning algus ei olnud paljulubav. Kuid tÀnane mÀng oli ma arvan, et meie parim, kuid vahel tuleb ka selliseid mÀnge kaotada. TÀnud kÔigile, kes vaatasid ja moraalselt toetasid.
autor: Markus Mikko
29.05.2016
Neljas mĂ€ng toimus meil eelmise aasta vĂ”itja ja selle aasta teise suurfavoriidi 11Cga. Kahjuks olid meie read vĂ€ga hĂ”redad, erinevatel pĂ”hjustel oli meil pĂ€ris mitu pĂ”himeest puudu ja seetĂ”ttu oli ka tiimis superman Del. Igatahes alustasime isegi hĂ€sti, Markuse löögi tĂ”rjus ainult vĂ€ravavaht, kuid pĂ€rast head algust meie mĂ€ng lagunes tĂ€ielikult ja vastaste superstaar Holst tegi oma töö Ă€ra, viies vastased 1:0 ette. Meie mĂ€ng ei tahtnud kuidagi toimida ja seega vĂ”tsime kiirelt ka veel 2 tĂŒkki vĂ€lja. Poolaeg lĂ”ppes seisul 0:3. Teisel poolajal tuli sarnaselt Carmelile 11c poolelt vĂ€ljakule Lisete Tammeveski, kes kĂ”mmutas kohe siukse kuuli meile vĂ€ravasse ka. 0:4. Pehmelt öeldes oli tegu juba rapega, sest vĂ€ravaid aina tuli. Olime peagi 0:6 juba maas, kuid siis toimus midagi imelist – mĂ€ngu ilusaim liigutus jÀÀb meile vĂ€hemalt. Aaron tuli ja tĂ”mbas rainbow flickiga(googelda) vastasest ĂŒle ja publik rĂ”kkas. Kahjuks see jĂ€i peaaegu, et ainsaks ilusaks liigutuseks sellest mĂ€ngust ja lĂ”puks kaotasime 0:7. Kaua Ă”nneks kurb olla vaja polnud, sest jĂ€rgnevate pĂ€evadega kogusime tabelisse 9 vĂ”idupunkti, sest saime erinevatelt klassidelt loobumisvĂ”idud. Nendeks olid 11A,12A ja 12B. Isiklikult arvan, et neid kĂ”iki oleksime ka vĂ”itnud, arvestades seda, kuidas me viimased mĂ€ngud mĂ€nginud olime.
Meie pĂ”hihooaja viimane mĂ€ng oli huvitava 11B vastu. MĂ€ng algas ĂŒsna rahulikult, mĂ”lemal tiimil oli vĂ€rava ees segadust, aga sellist kindlat olukorda ei tekkinud kuni kuskil 7-8 minutit oli mĂ€ngitud ja 11B leidis hea sööduga vĂ€rava ees pika Suuroru, kes rahulikult 0:1 meie kahjuks Ă€ra vormistas. Kohe peale palli uuesti mĂ€ngu panemist virutas Markus keskvĂ€ljakult peale, kuid tema löök tĂ”rjuti ĂŒle otsajoone vĂ€ravavahi poolt. Saime nurgalöögi, mille Oliver kiirelt lahti mĂ€ngis Markusele, kes leidis Marteni ning viimane tegi paar ilusat liigutust ja tĂ”mbas kaks meest kohvile Ă€ra. LĂ”petus oli samuti meistriklassist, kui mees lĂ”i ĂŒles ristnurka Ă€ra viigistades seisu 1:1le. Enne poolaja lĂ”ppu juba rollid vahetusid, kui Egert leiab ÀÀrelt Marteni, kelle hea sööt leiab Markuse, kes siis lööb 2:1 kindlalt Ă€ra. Poolajal oleme veel eduseisus. Teine poolaeg algas jĂ€llegi ĂŒsna teravalt, kui mĂ”lemal tiimil oli vĂ€ikeseid vĂ”imalusi, kuid sarnaselt esimesele poolajale midagi 100 protsendilist nagu polnud. Armutu vĂ”itlus, luhtunud vĂ”imalused ja mĂ€ngu nautimine olid mĂ”ningad mĂ€rksĂ”nad sellest mĂ€ngust, sest peagi kĂ”las lĂ”puvile ja olime teeninud mĂ€nguliselt oma esimese vĂ”idu. Olime kaotuseseeria lĂ”petanud. Kindlustasime ka edasipÀÀsu poolfinaali, kus siis kohtume suhteliselt kindlalt 11Cga uuesti, kuid seekord on uus pĂ€ev ja Ă€kki tuleb meil asi paremini vĂ€lja.
Siin lĂ”pus tahaksin tĂ€nada meie Ă€gedaid inimesi, kes kasvĂ”i korra on meid kuskilt koolimaja aknast vĂ”i möödaminnes vaadanud, sest Teie ees on see mĂ€ng palju toredam ning mĂ”nusam. Samuti see tekitab tahtmist rohkem pingutada. Suur-suur respekt ja tĂ€nusĂ”nad kĂ”igile. Loodame, et finaalides on meid juba rohkem đ
Autor: Markus Mikko
23.05.2016
2016. aasta kevadel toimub iga-aastane klassidevaheline jalgpall ning see on meie klassi jaoks esimene kord seal osaleda. Isiklikult olen oodanud seda pĂ”hikoolist saati, sest see on ĂŒsna Ă€ge ja pĂ”nev minu jaoks. Igatahes meie tiim on siis selline: Kapten – Markus, Egert, Siim O., Margus, Oliver, Aaron ja Marten. Esimene mĂ€ng oli 10bga – paberi peal peaksime neid vĂ”itma, aga tiimis kahjuks keegi pikka aega polnud palli mĂ€nginud. Algas mĂ€ng, kĂ”ik ootame vĂ”itu ning alguski on paljulubav – teeme paar teravat rĂŒnnakut. Kuid sinnamaani jÀÀb asi samaks, poolaeg 0:0. VĂ€simus vaikselt tuleb peale ja me pole enam sama aktiivsed, kui alguses. Olime löönud pĂ€ris mitu korda vĂ€ravaraamidesse ning vaikselt lĂ€ksime nĂ€rvi. See aitas kaasa vĂ€iksele peataolekule, millest ka 10b lööb vĂ€rava Ă€ra ning peagi lĂ”peb ka mĂ€ng. Pidime lahkuma pettumuse ning 0:1 kaotusega.
Teine mĂ€ng toimus meil paar nĂ€dalt hiljem, kui esimene ja seetĂ”ttu oli aega oma vigu parandada. MĂ”ned kĂ€isid jooksmas, mĂ”ned valmistusid lihtsamalt. Sellest mĂ€ngust lisandusid tiimiga ka Carmel ja Rene. Igatahes vastane oli kĂ”va, eelmise aasta teine koht – 12c. Seekord alustasime kaitsvamalt ja tegime ka korralikult soojaks Ă€ra. Kahjuks alguses löödi kohe kaugelt meile ĂŒks Ă€ra ja olime koheselt tagaajaja rollis. Paar minutit möödus ja pĂ€rast Oliveri suurepĂ€rast kaitsetööd lĂ”i Markus siis viigivĂ€rava ikkagi Ă€ra. Olime kaitsvam pool ning mĂ€ng oli pĂ€ris lahtine, s.t et mĂ”lemil olid omad vĂ”imalused, aga poolajani rohkem vĂ€ravaid ei löödud. 1:1. RÀÀkisime asjad lĂ€bi ning kaitse tugitala Siim vĂ”ttis vĂ€ikse puhkepausi, kahjuks see oli pisut halb, sest kohe esimest rĂŒnnakust 12c karistas meie peataoleku Ă€ra ja tuli 1:2. Klassikaaslaste ergutuste toel oli Markusel mitu head vĂ”imalust, millest lĂ”i ĂŒhe latti ja mĂ”ned veel kahjuks mööda, kuid lĂ”puks puhtalt tahtejĂ”u pealt Siim, kes oli vahepeal mĂ€ngu tulnud, tegi hea vaheltlĂ”ike ning vĂ€ravaesises olukorras lĂ”puks palli ka vĂ”rku lĂ”i. 2:2. LĂ”pus oli veel Carmelil hea vĂ”imalus vĂ”it Ă€ra tuua, kuid kahjuks puude lĂ€ks pikaks ja mĂ€ng lĂ”ppes tulemusega 2:2, millega kindlasti mĂ”lemad rahul olid.
Kolmandas mĂ€ngus oli vastaseks suurfavoriit 10C, kus enamus mĂ€ngivad vĂ”i mĂ€ngisid eesti tipptasemel. Meie jaoks oli see lihtsalt au peale mĂ€ng ja derby. Igatahes mĂ€ng algas katastroofiliselt, kui tugevam vĂ”ttis kohe oma ja lĂ”i 7-8 minutiga kolm vastuseta vĂ€ravat. Kuid me nii lihtsalt alla ei anna ja juba jĂ€rgmisel rĂŒnnakul virutas Markus ristnurka ja seis oli 1:3. Tegime mĂ”ned vahetused ja need tasusid Ă€ra, kui pĂ€rast marteni super vaheltlĂ”iget lĂ”i Markus 2:3. Kohe tuli ka poolaja vile. HT 2:3. Teisel poolajal lĂ€ks 10c kaitsvamaks, kuid sellest saime meie ainult vĂ”imalusi juurde. Markuse löögi vĂ”ttis kahjuks vĂ€ravavaht Ă€ra ja paari minuti pĂ€rast lĂ”i sama mees ka korra latti. 3:3 oli nii lĂ€hedal, aga samas ka kaugel. VĂ€simusest tegime kaks lolli viga lĂ”pus ja tugevam vĂ”ttis siiski oma, kui lĂ”i veel 2 tĂŒkki. LĂ”ppskoor 2:5 kindlasti ei nĂ€ita tegelikku mĂ€ngupilti, aga siiski tugevam jĂ€i peale.
Autor: Markus Mikko
18.05.2016
KolmapĂ€eval, 27. aprillil orienteerusime JĂ€rve metsas. Start oli JĂ€rve bussipeatuse ligidal ning rada oli 2.8 km pikk. Meie klassi parim oli Margus, kes pani ka kogu ĂŒrituse lendudevahelises arvestuses kinni. TĂŒdrukutest oli lennus parim Epp. Ehk siis vĂ”imsa kaksikvĂ”idu 10. klasside orienteerumises vĂ”ttis 10.A klass. Muidugi oli palju ka niisama kĂ”ndijaid ja fotograafe.
Autor: Rene Lumiste
18.05.2016
© 2024, 133a