Klasside vaheline jalgpall 3. Osa
Viimases osas käsitlen pikemalt meie poolfinaali mängu, sest see jääb meie ainsaks siin.
Igatahes poolfinaalide päev algas 10C-12C thrilleriga, kus mängust puudu ei jäänud viimase minuti väravad ja penaltid. Pärast põnevat penaltiseeriat pääses edasi finaali 10C. Kahjuks enamus publikust otsustas lahkuda, sest 10A-11C mäng pidavat olema ĂĽlejooks. Siiamaani vaid võite tunnistanud 11C alustas mängu päris halvasti ja me saime kohe initsatiivi kätte, vastased alahindasid meid kõvasti. See lõppes sellega, et Oliveri hea sööt leidis Markuse, kes rahulikult palli väravasse suunas ja meid 1:0 ette viis. 11C oli väga frustreeritud ning meie väga nautisime hetke. Vastastiim oli iga minutiga aina mängus tagasi ning raiskasid neid võimalusi nagu Suits raiskab raha. Lõpuks siiski saadi oma tahtmine enne poolaja vilet, kui vastaste superstaar Holst virutas vasakuga latist sisse. 1:1. Sama tulemusega ka poolaeg lõppes ning läksime pausile enesekindlalt, sest 11C väristas väga korralikult. Teine poolaeg algas jällegist meie kaitsmisega, nii olime ka mängule vastu läinud, kuid ĂĽks pikk pall Aaronilt ja Markus väikse käest tõmbamisega oli jällegist ĂĽks-ĂĽhele olukorras. Meie tiimi kapten seekordki ei väristanud ning jooksis lihtsalt väravavahist mööda ja lõi tĂĽhja. 2:1. Tiimina olime väga ekstaasis ja enesekindlad, meie klassikaaslased olid õnnelikud, kõik oli minemas suurepäraselt. Panime veel kaitsvama taktika, mis alguses näis toimivat, kuid vastaste eelis pikkuses tõi neile ka teenitud tasu, kui väravaesises segaduses superstaar Holst viigistas mänguseisu. Normaalaja lõpus oli meil veel hea koha pealt karistuslöök, kuid Markus virutas selle mĂĽĂĽri. Mängu normaalaeg lõppes seisuga 2:2 ning ees ootas 2×5 minutit lisaaega. Oli näha mõlemas tiimis väsimust ning esimesed viis minutit möödusid 11C domineerisime all. Viimased 5 minutit on algamas, unistame juba penaltitest, kuid kahjuks toodi kohe maa peale meid tagasi, kui munga soenguga mees Rainer Kelk paneb käärlöökidega meile taha risti. Käsipalliga tegelev mees ei uskunud ise ka, et see pall sisse kukkus. See oli viimane nael meie kirstu, sest see oli väga valus värav ja sellega sai meie kokkukukkumine alguse. Me enam väga mingeid võimalusi ei tekitanud ning 11C lõi ka teenitult oma neljdanda värava. Tuli peagi ka päästev lõpuvile. Väga-väga valus kaotus poolfinaalis, aga 2:4 kaotus oli tõsiasi.
See aasta pidime siis leppima kolmanda kohaga, sest otsustasime 12Cga seda kohta jääda sõbralikult jagama ning mitte välja mängida seda mängu. Isiklikult jään selle kohaga väga rahule, sest esimene aasta koos ning algus ei olnud paljulubav. Kuid tänane mäng oli ma arvan, et meie parim, kuid vahel tuleb ka selliseid mänge kaotada. Tänud kõigile, kes vaatasid ja moraalselt toetasid.
autor: Markus Mikko