Tagasi lapsepõlve radadel
Sel aastal tähistati 19. aprilli Reaalkoolis tutipäevaga. Abituriendid tulid kooli oma vanade mänguasjade ja nii lapselike riietega kui võimalik. Vahetundides käis pidev lust ja lillepidu, kus kohe kindlasti ei pritsitud kalleid koolikaaslaseid, sest see oli ju keelatud tegevus.
Paljud õpilased tulid kooli juba varem ja koolis oldi kauem, sest tol päeval oli ettenähtud vaid kaks matemaatikatundi. Tutipäev algas garderoobist, kuhu juhuslikult kogunes enamik õpilasi, et lapsepõlvemälestusi uuesti läbi elada. Kõigil olid seljas erksad ja nooruslikud outfitid ning kaasas kõige lõbusam tuju, mis nende aastate jooksul gümnaasiumis olnud on. Peale garderoobis olemist, mindi koolimajast välja, et TIK-iga veesõda pidada. Ilmselgelt võitsime meie, sest TIK ei suutnud ühtegi veepüstolit isegi mitte kaasa võtta. Peale edukat sõjavõitu algas matemaatikatund, kus ka omad tilkusid, sest üpris paljud jäid tulevahetuse keskele. Kui matemaatikatund läbi sai, siis suunduti keldrikorrusele sööma. Toolidele seati veelõksud, et võimalikult paljude lennukaaslasate tagumikud oleks hiljem märjad. Söök söödud, hakkas päeva lõbusaim tipphetk! Tekkis tunne, et kuskil keldrikorrusel ei ole turvaline ja iga hetk on võimalus märjaks saada. Ka kõige lähedasemad sõbrad olid sel päeval suurimad vaenlased, kes võisid ootamatul hetkel sind märjaks pritsida. Potsa nägu oli kergelt öeldes šokeeritud, kui ta juhuslikult keldrikorrusele sattus. Hiljem võtsid kõik rätikud kätte ja mopid pihku ning hakkasid enda tekitatud kaost koristama. Kui enamus veest sai kokku pühitud, siis suunduti tagasi Taltsi tundi, kus nüüd olid küll kõik täiesti läbimärjad. Targad võtsid kaasa vahetusriided, lollimad leppisid olukorraga ligunenud riietes. Peale matat mindi jällegi lõbutsema, kuid seekord natuke rahulikumalt. Hiljem viidi läbi lõplik koristus ja koolikaaslased hakkasid sättima kodu ja Mauruse pubi poole, et valmistuda järgneval päeval toimuvaks lõpukellaks.
– Ottomar
© 2024, 137b