Liigutav lõpukella kõne
Austatud koolijuht, lugupeetud õpetajad, head sõbrad, kallid abituriendid, toredad koolikaaslased. Kuna nii mõnelgi hakkab pisar silma tulema, kui veel juba ei ole, siis proovin vältida täielikku matusemeeleolu teket. Täna on ikkagi rõõmus päev!
Kuus aastat tagasi siia koolimajja astudes tundusid koridorid kõhedad ja õpetajad hirmsad, tänaseks on koridorid saanud koduseks ja osad õpetajad natukene vähem hirmsaks. Koolikaaslane, kui ka sina leidsid end vahel olukorrast, kus pildi pealt päris kuut mullatüüpi ei eristanud või olid Vatseli laevas koristaja, vahel pidid ehk leppima isegi aerupaadiga, siis ära muretse. Nüüdseks tead sa vähemalt täpselt, mida sa EI oska. Looduslik valik on küll teinud oma töö, kuid võime uhkusega öelda, et enamus meist ei jäänud kiirrongist maha!
Kallid rebased! Teie septembrikuus kahvatutesse ja sisutühjade pilkudega nägudesse hakkab vaikselt värvi tekkima. Ei saa salata, õpetajatel on ka palju tööd ees. Ärge siiski unustage, et vahel võib olla suurem väärtus kooliellu panustamisel ja mälestuse tekitamisel, kui füüsika kontrolltööks õppimisel. Vabandust, füüsikud! Rebsud, te olete meid üllatanud. Nii oma tubliduse ja pealehakkamisega, aga ka kirjeldamatute asjadega. Jääte meile kõigest hoolimata alati kalliks!
138.lend! Kuidas uurimistööga läheb? Kui aus olla, oli 11. klass päris nigel. Terve aasta UT juhendit lugeda, 100 muu asja pärast pabistada ja mõelda: ,,Oleks ma vaid paaritu lend…’’ Selle viimase võrra oli meil muidugi lihtsam. Anname teile üle teatepulga hoida õpilaste vaim ja au kõrgel, tundides, väljaspool kooli ja õpilasesinduses. Aga sorry, Põšnost paremat REKi presidenti muidugi ei ole ega tule.
Kallid abituriendid! Pärast kolme aastat teiega avastan ma ikka veel uusi nägusid. Kes veel ei tea, siis tere, mina olen Andreas.
A-klass. Tundub et täna on teid siia klassivõrra rohkem kogunenud kui spordivõistlustele. Millal te klassisärgid valmis saate? Vaatamata sandaalidele ja sokkidele, olete te ikkagi suuresti panustanud kõikidesse tegemistesse ja üritustesse meie ühiselt veedetud aja vältel. Aitäh Mirja, et oled kasvatanud sellest omapärasest seltskonnast oma emaarmastuse ja karmi käega peaaegu normaalsed indiviidid.
C-klass – teie suhtestatistika on fenomenaalne. Hetkel ei ole vist gümnaasiumis ühtegi nii kokkuhoidvat klassi. Selle kolme aasta jooksul pole ma inseneeria tundide kohta mitte midagi kuulnud, nii et ma pole ikka päriselt veendunud, et selline suund olemas on. Vähemalt on teie õhtud Some arvestustega sisustatud. Kui mõni reede vabaks jäi ja te midagi korraldasite, siis tegite seda suurelt. Näeme küünis! Villu, aitäh, et oled andnud neile vabaduse ja vastutuse ise suureks kasvada. Nad kukkusid täitsa lahedalt välja.
B-klass: skeemide klass, saunaklass, klass, kes keskendub kõigele muule peale õppimise. Ma ei hakka teid pikemalt iseloomustama – te teate, millised te olete. Meenutagem parem neid ühiselt veedetud hetki: kelgumägi kurkal, Team Generato ja teised, kardinapuu Riias, bowlingud, Saša kadunud kulm, grillimised klassijuhatajatega, Airbnb-d pärast klassireise, Armini 13 sünnipäeva, valimispostrid ja veel kümned sama toredad mälestused. Suur-suur kummardus ka Theale, et ta meid kolm aastat kantseldanud on ja Meelisele ning Erikule, et meil kunagi tuju halb ei oleks. 137.b, ma ei oska sõnadesse panna, kui tore teiega olnud on. Meil on 62 päeva, et sama auruga edasi panna, naudiskleme!
Õpetajad – meil on söögivahetund! Meie gümnaasiumiaastad koos pole olnud lihtsad. Kümnenda klassi alguses saime vaevu tuttavaks, kui juba algas distantsõpe, kus te pidite igapäevaselt ekraanivahendusel vaime välja kutsuma. On äärmiselt kahju, et nii palju tunde ära jäi. Sellegipoolest saite te meile ääretult kalliks. Kuigi me suutsime nii mõnegi õpetaja endast välja ajada, näiteks meie grammatikateadmiste või pigem nende puudumise peale ütles Anu Kell, (tsiteerin) :,,Te viite mind enesetapu äärele.” Siis sellest kõigest hoolimata olite te alati pühendunud, vastutulelikud ja päriselt tahtsite meile parimat, seetõttu peame teid kõiki südamest tänama. Te kasvatasite meid inimesteks, AITÄH!
Abituriendid, võtkem viimast nendest alles jäänud hetkedest siin arhitekt Max Hoeppeneri ja insener Carl Jacobi loodud kolmekorruselises lameda kelpkatusega historitsistlikus hoones.
Musid, kallid ja edu teile eksamitel. Oli tore!
– Andreas K. ja Hanna
© 2024, 137b