Arhiveeritud - kuu 07.2018

Sööremaa reis

Iga hea asi vajab ilusat algust! Nii on see ka suvevaheajaga!

8. juuni Ă”htul alustasime oma imelist ja seiklusrohket 10. klassi lĂ”pureisi ööbimisega meie armsas neljakorruselises neoklassitsistlikus ja lameda kelpkatusega koolimajas. Enamik meist nautis koolimaja oma kĂ”ikide hĂŒvedega terve öö, magamine oli teisejĂ€rguline. Usun, et meie kĂ”igi jaoks oli öö koolis vahva seiklus, mis niipea meil meelest ei lĂ€he!

LaupĂ€eva hommikut alustasime kĂ”ik kenasti ,,vĂ€ljapuhanuna” ning entusiastlikult meelestatud meie eelseisvaks seikluseks. Alustasime sĂ”itu ja vĂ”tsime suuna Virtsu poole. Praami peal saime sĂŒĂŒa hommikust, nautida hommikukohvi ja osaleda sotsiaalses interaktsioonis klassivendade ja -Ă”dedega.

JĂ”udnud Muhumaale, kĂŒlastasime Muhu pagareid ja mekkisime imehead Muhumaa leiba, mis lausa sulas suus ja kĂ”hu mĂ”nusalt tĂ€itis. Seal ootas meid ka armas giid Ülo Roos, kes ilmselgelt Saaremaad nagu oma peopesa tundis ja meile ka neid teadmisi edasi anda pĂŒĂŒdis. Üloga liikusime Muhumaal ringi, kĂŒlastasime Juhan Smuuli sĂŒnnitalu ja sealt lĂ€bi sĂ”ites juba kohustuslikuks kujunenud Laasu talu, kus vaatasime jaanalinde ja teisi vahvaid loomakesi.

SeejĂ€rel liikusime edasi tuulikuparki, kus saime teha ilusaid pilte ja nautida imelist ilma. KeskpĂ€eva paiku ĂŒletasime VĂ€ikese vĂ€ina tammi ja jĂ”udsime Orissaarele lĂ”unat sööma, toitu oli palju ja see maitses hĂ€sti.

PĂ€rast korralikku kĂ”hutĂ€it suundusime Maasilinna varemeid vaatama, saime jalutada varemete vahel ja tunda ennast ajaloost ĂŒmbritsetuna. KĂ€isime ka Karja kirikus, aga seejĂ€rel vaatsime oma silmaga ĂŒle vaid neli tuhat aastat tagasi Saaremaale langenud Kaali meteoriidikraatri, saime ka kraatri pĂ”hjas olevat vett katsuda ja natukene ilusas metsas jalutada.

Õhtuks jĂ”udsime MĂ€ndjala kĂ€mpingusse, mis oma suursugususega meid kedagi ei jahmatanud, aga noh vĂ€hemalt jĂ€ime kĂ”ik ellu ja ega magamine kohustuslik ei olnud. Õhtu möödus kenasti, paljud nautisid toredat seltskonda lĂ”kke ĂŒmber, vĂ€rviti Kenneri juukseid, kĂ€idi ujumas ja oli ka neid unetuid, kes ei nĂ€inud magamiseks pĂ”hjust ja otsustasid öösel, kui nĂ”rgemad meie seast juba kenasti pĂ”hku olid heitnud, Saaremaal ringi matkata.

Hommikuks olid aga kĂ”ik terved ja minekuvalmis. SĂ”ime ja jĂ€tsime kĂ€mpinguga hĂŒvasti, sĂ”itsime lĂ€bi Salme, kĂŒlastasime ajaloolisi objekte ja meie giidi poolt rajatud ilusat dendroparki, kus oli palju erinevaid puid ning neil kĂ”igil oli oma eriline lugu. SeejĂ€rel vĂ”tsime suuna Kuressaare poole. Tuvusime linnusega ja saime nautida vĂ€ikest, rahulikku ja imeilusat Kuressaaret. Kella 16 paiku vĂ€ljus meie praam Kuivastust ja algas meeleolukas tee tagasi Tallinna, kus saime magada, laulda ja nautida meie armsate klassikaaslaste seltskonda.

Kindlasti tuleb tĂ€nada Anu ja Martinit, kes meiega olles Saaremaa reisi ĂŒle elasid. AitĂ€h Ülo Roosile, kes meile Saaremaad tutvustas! AitĂ€h bussijuhile, kes meid puusse ega kraavi ei lennutanud ja kes suutis rooli keerata olenemata mĂŒrast ja lĂ€rmist, mis bussi tagumisest osast kostus.

Autor: Gregor Pihlak

Teet: Klassireisist vÔib kindlasti esile tuua Saaremaa keskkonna: meeldiv rahvas, rohelised metsad, kaunid rannad, lummav pankrannik ning huvitavad naturaalsed struktuurid. Juba saarele saabudes oli koheselt tunda, et eesootav vaatepilt tuleb maagiline. Lisaks andis esteetilisust juurde pÀike, mis lÔi helkima viimsegi viljapea ja valgustas ka pimedaimad metsatukad. Ka kÔik inimesed, kellega suheldud sai, olid hÀsti sÔbralikud ja toredad ning tegid reisi veelgi nauditavamaks.

Tobias: KĂ”ige meeldejÀÀvam hetk klassireisist oli vast see, kui puhkekohas ujuma suundusin. Algul oli vees paar inimest, kuid aja jooksul saabus ĂŒllatavalt palju inimesi vette, mida mitmed pidasid ĂŒsnagi jahedaks. Pigem oli raskem veest vĂ€ljumine, kuna tuul oli kĂŒlmavĂ”itu.

Kirke: MĂ€ndjalale, meie ööbimispaika jĂ”udsime suhteliselt hilja. Kohe lĂ€ks lahti grillimine ja ka kĂ”ik sÀÀsed said Ă€ra toidetud. Ka Kenner lĂ€bis “StiilipĂ€eviku” ja sai endale suvised blondid kiharad. Kahjuks ta ema oli vĂ€ga kuri (lubas isegi koduaresti ta panna) ja juba ĂŒlejĂ€rgmisel pĂ€eval oli ta tagasi oma igava pruuni tooniga. Aga mees pidas sĂ”na! Õhtul/öösel grilliti, mĂ€ngiti kaarte, jalutati rannas ja aeti niisama juttu. Paljud meist leidsid meie kĂ”igi suure lemmiku Martin Saarega ĂŒhiseid ja intrigeerivaid jututeemasid ja juttu jĂ€tkus lausa kella kolmeni öösel. Ja kui veel kriitikat öelda, siis meie kalli klassijuhataja Anu arvates olid MĂ€ndjala majutustingimused alla nulli ja kindlasti ĂŒle 3/5 see koht ei saaks. SĂ”brale ei soovitaks.

Sandra: Klassieksursiooni meeldejÀÀvaim osa oli minu jaoks ööbimine koolis. HĂ”ivasime koos Kairiti, Maria ja Laimaga kĂ”igile armsa koduklassi 305, kus igaĂŒks endale magamiseks sobiliku koha leidis. Õhtu (öö) jooksul lasime arvutist head muusikat, mĂ€ngisime kaarte ning meenutasime möödunud kooliaastat. Sai ka aulas klaverit mĂ€ngitud ning lauldud, mis oli juba isemoodi kogemus. Ootasime Kairitiga pikisilmi ka pĂ€ikesetĂ”usu, mis peale 4 pidi olema, kuid Estonia ‘ebasobiva’ asukoha tĂ”ttu jĂ€i see meil nĂ€gemata.

Astra: KĂ”ige meeldejÀÀvam hetk klassireisist oli see, kui pĂ€rast sĂ”itu ĂŒle VĂ€ikese vĂ€ina peeti buss jĂ€lle teepervel kinni ja öeldi, et lĂ€heme tammi vaatama. Just Ă€rganuna olin pisut unine ja arvasin, et lĂ€heme vastĂŒlesĂ”idetud tammi kaugusest vaatama. Suur oli minu ĂŒllatus, kui peatusime hoopis keset staadioni suure tamme juures. NĂŒĂŒd oskan une pealt öelda, mis oli 2015. aasta Euroopa aasta puu.

Paul: Bussis oli unine olemine, kuid tarka juttu sai aetud. LĂ”ppkokkuvĂ”ttes olid meil ju kaitseinglid Saar ja Kell kaasas. Meri oli imeline ja mĂ”ned julgesid sinna isegi ujuma minna. Ütleks, et hommikul oli raske, kuna arvestuste nĂ€dalal ja koolis ei saanud korralikult magada, kuid samas ĂŒks hommikune suplus, mida Nicolas motiveeris mind tegema, Ă€ratas vĂ€ga hĂ€sti ĂŒles.

10. b on nĂŒĂŒd Saaremaa vallutanud ning veel suuremad vallutused ootavad meid alles ees!

Pildid: Ôp Anu Kell, Sandra Tammaru, Maria JÔesoo, Gregor Pihlak, Sander Veskioja

03.07.2018

Ülevaade meditsiinisuuna 1. lennu anatoomiakursusest

NĂŒĂŒd, mil 135. b-l on esimene Ă”ppeaasta Reaali gĂŒmnaasiumis ĂŒleelatud, on aeg taas teha vĂ€ike kokkuvĂ”te meie tegemistest meditsiini suunatundides.

Uuel aastal juhatasid anatoomiakursuse sisse pedagoog Tiina Talvi sissejuhatavad teooriatunnid. 11. jaanuaril saime ĂŒlevaate kursuse ĂŒlesehitusest ning 18. jaanuaril kuulsime juba tugi- ja liikumiselundkonnast. Anatoomiakursus rajanes tsĂŒklitele, mis koosnesid paarist teooriatunnist, millele jĂ€rgnesid 3-4 praktikatundi ITK-s. Teooriatundide eesmĂ€rk oli Ă”pilased ette valmistada praktikateks samal teemal. VĂ€hekene kuulsime ka eesseisvast potentsiaalsest peavalust – meditsiini Ă”pimapist.

25. jaanuaril ning veebruarikuu 1. ja 8. pĂ€eval saime roteeruda kolme erineva praktikatunni vahel. Nende tundide jooksul valgustati meid pĂ”hiliste teadmistega radioloogilistest uurimismeetoditest, inimese siseehituse patoloogiast ning vererakkudest ja laborivÀÀrtuste kujunemisest. Usun, et nii meile kui ka teistele gruppidele meeldis kĂ”ige enam patoloogia praktika, kus dr Eero Semjonov puhus muhedat (ent asjalikku) juttu ning saime taaskord kĂ€ia kĂŒlmkambris.

Möödusid mĂ”ned segased nĂ€dalad, ent 8. ja 15. mĂ€rtsil saime lĂ”butseda taaskord teooriatundides, kus nautisime hingamis-, seede- ning vereringeelundkondade tudeerimist. Seekord saime tunda oma nahal ka kahte esimest pedagoog Talvi tunnikontrolli, mis esialgu kedagi eriti ei vaimustanud, kuna suur hulk meie seltsimeestest ja -naistest sai kĂ€ia ka jĂ€reltööl. Õnneks said ninakarbikud peagi selgeks ning jĂ€tkasime praktikatundidega ITK-s.

22. ja 29. mĂ€rtsil ning 5. aprillil tutvusime praktikatundides hingamiselundkonna ja sĂŒdameveresoonkonna talitluse ning endoskoopiliste uurimismeetoditega. Muuhulgas pĂ”hjustas vĂ€ikeseid ehmatusi just (gastro-)endoskoopia protseduuri nĂ€gemine (sm Simson pani pildi tasku).

12. ja 19. aprillil tegime veel enne vaheaega Àra viimased teooriatunnid. KÀsitlesime tugi- ja liikumiselundkonda (tÀpsemalt lihastikku) ning meeleelundeid (peamiselt kÔrva ja silma).

3., 10., 17. ja 24. mail kÀisime operatsioonil, tutvusime silma ehituse ja talitlusega, kuulmise ja hÀÀle uurimismeetoditega ning luu- ja lihaskonna funktsioonidega. Kindlasti oli pÔnev viibida tÀies pikkuses operatsioonil ning kontrollida oma silmanÀgemist.

31. mail saabus vaikus enne tormi – toimus viimne kordav teooriatund enne suulist arvestust, mis pidi aset leidma nĂ€dal hiljem. Kiirelt kadusid riiulitelt ka viimased anatoomiaĂ”pikud. Samaks pĂ€evaks esitasime viimaks oma varasema kurikuulsuse minetanud Ă”pimapid.

7. juunil (ja tegelt ka kaheksandal) jĂ”udis torm sadamasse. 33 meditsiiniĂ”pilast said tĂ”mmata pileti kolme ĂŒlesandega ning pĂ€rast lĂŒhikest ettevalmistusaega saabus ka vĂ”imalus vastata. Teadmiste pagas pidi endas hĂ”lmama kĂ”ike hammaste ehitusest suure vereringeni vĂ”i olulisemate liigesteni. Siiski möödus arvestus edukalt ning sai viimaks suvepuhkusele minna. 11. juunil klaarisime viimaseid arveid veel ITK-s ja vahetasime mĂ”tteid möödunud kui tuleva Ă”ppeaasta kohta.

KokkuvĂ”tvalt ollakse jĂ€tkuvalt rahul. Peamistest probleemidest on tehtud jĂ€reldused ning suuresti ongi need tingitud sellest, et tegemist on esimese meditsiinilennuga. NĂŒĂŒd, kus anatoomiateadmised on enam-vĂ€hem kahe kĂ”rva vahele nihutatud, on aga tarvis veidi puhata ja seejĂ€rel vaadata otsa uuele kooliaastale ja seega ka uuele meditsiinikursusele.

Autor: Markus Vaher

03.07.2018