Eesti keele õpetaja mõjul osalesime koolidevahelisel lugemisvõistlusel, millega osalesime loosis. Kuidagi suutsime loosi peaauhinna võita- ekskursioon Pikka Hermannisse. Meil jagus õnne ka ilmaks, mis oli suurepärane, nii et torni tipust oli näha kogu Tallinnat ja ka kaugemale. Lisaks läksid mere poole lendu ka paar paberlennukit.
Â
Â
Tasuta kommidKesklinn ja vanalinn või pigem Kaisa ja LiisaFotosessioonKopliVeel pildistamist…
Mai lõpupoole läksime pärast hirmuäratava loodusõpetuse tasemetöö tegemist Niguliste kirikusse. Me sellest eriti palju ei oodanud, sest kes siis ikka kirikus poleks käinud. Tuli aga välja, et teemaks olid Nigulistes olevad käigud. Nimelt oli kirik keskajal ka kaitseehitis, mille võlvide kohal olevasse saali said inimesed vaenlaste eest peituda.
Nagu kombeks käib, räägiti meile enne “Surmatantsust”, hauaplaatidest ja hõbedast kujukestest. Kui tavaline osa läbi läksime aga paljulubavatesse käikudesse. Eriti äge oli seista täpselt torni all või võlvide kohal. Meile öeldi, et seal ei tohi hĂĽpata, nii et meie ĂĽlemeelikus veelgi suurenes ja vaikselt prooviti, kas põrand kukub alla või mitte. Muideks, ei kukkunud. Pärast kõige põnevamat osa saigi ekspeditsioon läbi ja meid lasti nädalavahetusele enne suurt ja õudset matemaatika tasemetööd. Vaatame veel kuidas see läheb! Igatahes oli salakäikudes väga uhke tunne ringi liikuda.
21. mail käisime koolist ära filmimuuseumis. Sõitsime pärast kolmandat tundi buss nr viiega Maarjamäele ja kõndisime üle punase vaiba kuni kohale jõudsime. Meid ei tahetud muidugi sisse lasta, kuid meil oli niigi tore olla, sest muuseumi ees oli meie unistuste mänguväljak. Seal olid kiiged, väike tiik, kindlus, batuut, liumägi, laev, muru ja palju karusselle. Meie lemmik oli n-ö rippkarussell (seal tekkis küll palju vigastusi, kuid eks need pulmadeks terveks saavad). Õnneks kutsuti meid veel enne luumurdude tekkimist muuseumisse sisse.
Seal tutvustati meile ajaloolisi filme ja erinevaid tööülesandeid filmi valmimisel. Samuti arutasime enda lemmikute Eesti filmide üle ja rääkisime neile esitatud kriitikast. Lisaks proovisime kostüüme ja tegime lühifilme, hiljem aga kirjutasime etteantud esemete põhjal stsenaariume. Meile meeldis eriti tuba, kus sai end green screen`i abil videotesse või filmidesse tegutsema panna. Eelviimasena arvasime klippide põhjal tuntud filme ja seejärel läksime taas mänguväljakule lustima ja sooja ilma nautima. Meil oli tore olla ja osad said veel ka vene keelest priiks! 🙂
Käisime 7. mail klassiga Muraste rabas matkal. Matk oli suhteliselt ekstreemne, sest kevad on juba käes ja pinnas oli parajalt märg.
See matk oli huvitav, sest rabas polnud ühtegi laudrada ega jalgteed ning kokkuvõttes liikusimegi ainult mööda soostunud maad. Me pidime jalga panema kummikud, sest siis saime astuda üle väikeste kraavide ja ojade. Need, kellel kummikuid ei olnud lõpetasid niiskete sokkide ja märgade jalanõudega. Järgmine kord oleme targemad. Mõned otsustasid ka älvesse hüpata, et vaadata, kas see kannab, kuid vajusid hoopis põlvini sisse. Matka jooksul saime teada rabade tekkest, ajaloost ja praegusest looduslikust olukorrast. Samuti jõime rabavett ja sõime eelmise aasta jõhvikaid. Kõige huvitavam oli see, et kuigi oli alles varakevad nägid mõlemad grupid huulheina. Lisaks saime äriidee: jaapanlastele pilliroo müümine. Viimasest rääkis meile giid.
Meile väga meeldis see õppekäik, sest see oli piisavalt ekstreemne ning giid oli väga huvitava jutuga. Vahelduseks oli tore, umbsete kooliseinte vahelt ära, vabasse loodusesse minna.
2. mail reisisime ajas 150 aastat tagasi, aastasse 1869, millal toimus esimene üldlaulupidu. Sellel päeval toimusid meil temaatilised tunnid ja hiljem ka simman ning rongkäik.
Tulime kooli teiseks tunniks ning suundusime aulasse ĂĽhislaulmisele, kus lausime Vene keisririigi selleaegset hĂĽmni – “Jumal keisrit kaitse sa”. Seejärel toimus meie klassil matemaatikatund, kus me lahendasime murdekeeles nuputamisĂĽlesandeid ja kontrollisime neid. Peale seda oli meil klassijuhatajatund, seal tegime viktoriini. Kõige viimasena oli meil liikumise tund, kus tantsisime rahvatantse.
Seejärel suundusime vihmasele staadionile ja tegime grupipildi ning hakkasime liikuma Kalevi halli. Kõndisime sinna rongkäigus ja lehvitasime uhkelt omatehtud Tori lippe (loosi käigus sai meie klass teemaks Tori kihelkonna). Lõpuks jõudsime läbi lompide Kalevi halli, kus algas laulupidu.
Alguses pidasid kõnesid selle aja tuntud isikud ja tegelased, kes olid ka vastavalt kostümeeritud. Siis laulsime mõned laulud ja kuulasime, kuidas poistekoor laulis. Peale seda hakkas simman ja paljud läksid koju. Ülejäänud tantsisid vanu rahvatantse ja nautisid muusikat.
PS! Me jäime ka mõnele pildile ajalehtede koostatud galeriides, vaata, kas tunned meid ära!
Känguru hüppas taas Reaali. Enamus meie klassi õpilasi osalesid sellel juba kuuendat korda järjest! Nüüd on saabunud ka tulemused. Sel aastal võime tulemuste üle eriti uhked olla, sest tervelt 6 meie klassi õpilast mahtusid TOP 50 listi. Ülesanded olid seekord suhteliselt keskpärase raskusastmega ning sisse olid pandud ka mõned, millega tuli hiljem ka lapsevanematel oma hallid ajurakud tööle panna, et lahendust välja mõelda. Tore on näha, et koguni 3/4 klassist oli taas nõus osalema, sest kogemustega tulevad ka tulemused. Vale on öelda, et ülesannete lahendamise ajal masendus peale ei tulnud, aga tulemusi nähes läks tuju kohe paremaks!
Täpselt samal reedel, peale kliimaketi meeleavaldusaktsiooni jooksime ruttu kooli, et õigeks ajaks kontserdile jõuda. Nimelt oli Reaalkooli kĂĽlla tulnud Jekaterinburgi Riikliku ooperi- ja balletiteatri koor, kes osales Tallinnas laulukonkursil ning otsustasid ka meid oma lauluga rõõmustama tulla. Eeskava oli väga huvitav ja mitmekĂĽlgne, laule kuulates tekkis värviline kujutluspilt silme ette ning leidsidki ennast sealt, kuhu kujutlusvõime vili end kandis. Laule oli erinevaid nii klassikalisi kui ka kaasaegseid kooriteoseid. Meie klassi arvates sarnanesid mõned laulud muusikatunnis kuulatud A. Mellnäsi “Agleptaga”. Lugudele olid tehtud väga muusikalised ning ägedad liikumised, mis olid ka hästi sĂĽnkroonitud. Esitusest oli näha, et on nähtud palju vaeva hea asja eest. Tavaliselt seda ausalt öelda ei saa, aga see oli lausa põnev. Kindlasti saime selle koolitunni väga kultuurselt ja huvitavalt veedetud!
Kõik algas sellest, kui 16-aastane Rootsi koolitüdruk Greta Thunberg alustas kliimamuutuste vastu streikimist Rootsis ning 15.märtsil toimus juba ülemaailmne kliimastreik. Umbes 3/4 meie klassist kogunes 12. aprillil koos plakatitega Toompeale kliimastreigile ja kliimaketi aktsioonile. Seal olime kohal ligi kaks tundi ja selle aja jooksul pidasime kõnesid, lõime trumme ja tegime keti Toompealt Raekoja platsile. Meie klassi arvates on igal inimesel kliimamuutuste takistamises oma roll ning alustada tuleks eelkõige tarbimise vähendamisest, taaskasutusest ja õppida säästlikult tarbima, et seda ka teistela teada anda käisime streikimas. Peale kliimastreiki avaldati Õhtulehes ka meist pilte ja väike artikkel (link). Õnneks lubasid kõik meie õpetajad meile selle eelnevalt kooskõlastatud ühekordse puudumise andeks anda. Kõik, kes kliimastreigile tulla ei tahtnud tegid koolis loomingulisi ja arendavaid tegevusi ehk käisid mänguväljakul liumäest alla laskmas ja panid matemaatikas puslesid kokku. Kliimastreik oli ka hariv, sest juttu tuli ka valitsuse keskkonnateemalisest koalitsioonileppe osast ning Ingrid ja Mia-Viktoria õppisid päikeseringi tegema. Lõpuks kui kogu klass oli mitu korda vingunud, et meie klassipoliitik Ingrid ette astuks, läkski Ingrid lavale ja pidas kohapeal koostatud kõne. Ingrid seda ei tunnista, aga kõigi teiste arvates oli kõne fantastiline! Kohal oli palju huvitavaid inimesi, üks neist rääkis meie klassile elu mõttest, rõõmust ja pakkus kuivatatud õunu.
P.S. A-klass, tehke järgi! Kogu klassist oli teil vaid 1 asjalik inimene kohal.
Reedel käisime klassiga teatris vaatamas etendust “ApelsinitĂĽdruk”. Etendus oli tehtud samanimelise raamatu põhjal, mille autor on norrakas Jostein Gaarder. Etendus rääkis ĂĽhest poisist, kes elab oma ema ja kasuisaga ning leiab ĂĽhel päeval kirja oma surnud isalt. Kirjas räägib isa oma kohtumisest ja suhtest salapärase apelsinitĂĽdrukuga. Lõppu me ette ei räägi, kuid ĂĽtleme, et etendus lõppes vähemalt minu jaoks väga suure pöördega.
See etendus oli väikses saalis, aga oleks võinud olla hoopis suures, sest seal oli vähe õhku ja peale kahte tundi oli väga palav. Ootame juba suure huviga järgmist korda, millal jälle teatrisse minna ja tunde ära jätta!
2. aprillil toimus teaduspäev ĂĽhe loodusõpetuse tunni raames. Meile räägiti robootikaprojektist, kus osalevad ka kolm meie klassi poissi – Luka, Uku ja Pärtel. Lisaks on nende tiimis Virus (ehk viirus) veel mõned inimesed teistest klassidest. Meile räägit nende projektist, mängust ja tiimitöö põhiväärtustest. Seejärel saime ise proovida programmeerida sarnase tööpõhimõttega robotit ja toimus ka viktoriin. Tuli välja, et kapsas on parim köögivili kosmoses kasvatamiseks. A- ja b-klassi viktoriin toimus kĂĽll eraldi, kuid saime korraldajalt teada, et meie klassi tĂĽdrukud tegid kõikide aakate tulemused ĂĽle. Oli hariv ja köitev tund ning see avaldas meie silmaringi robootika ja tiimitöö koha pealt!
P.S Virus sõidab mõne aja pärast Ameerikasse First LEGO League võistlusele.