arh137a

Me käisime klassiga vaatamas etendust “Kratt” 18. Veebruaril ja 22. Veebruaril. Enne seda käisime kõik koos vaatamas esitlust “Kuidas mõista balletti”, kus räägiti balleti ajaloost ja ka näidati ette selle ajastu ballette ajastukohastes riietes. Veel räägiti ka seal sellest, mida teatud käte liigutused tähendavad. “Kratt” ise oli minu meelest väga hea ballett väikese Eesti kohta ja seal oli väga ilusti sisse põimitud veidi moderntantsu ja Eesti rahvatantsu. See ei väsitanud ära, vaid oli täpselt parajalt pikk. Ma arvan, et 8. Klass on väga hea aeg inimesi ballettimaailmaga tuttavaks teha ja “Kratt” on selleks väga hea valik. Tantsijad on minu meelest väga head ja kõige rohkem meeldis mulle Kratti äkilisus ja ettearvamatus ja Kuradi suursugusus ja egoism. Muusika ja tantsusammud on balletis väga erinev alates õnnelikust rahvatantsust hirmunud ja kartliku maksamereliste tantsuni. Lõpp tuli minu meelest natuke ootamatult, aga mitte liiga ootamatult, et see halb oleks. Ma soovitan minna “Kratti” vaatama igaühel, kes seda näinud veel pole.

Seitsmendal veebruaril oli päev, kus võis näha kogu koolimaja täis lapsi aastast 1918.
Koolipäeva alustuseks, luges Nikolai Kann (ehk Martin Saar) kõne ja usuõpetaja (ehk Madis Somelar) pani meid laulma laulu “Võta nüüd Issandat, vägevat Kuningat kiita”, mille saateks mängis õpetaja Mart Kuurme. Nii alustati koolipäeva sada aastat tagasi.
Edasi läksime tundidesse, mis olid ainult 35 minutit pikad. Meil oli füüsika, matemaatika, eesti keel ja inglise keel. Kõik tunnid toimusid umbes nii, nagu need olid 100 aastat tagasi. Vahetunnid kestsid hoopiski 20 minutit ja seal toimus alati midagi huvitavat: vahetundides sai osta ajalehepoistelt ajalehe eriväljaannet, sai tantsida koos õpetja Piret Otsaga vanu tantse, võis vaadata neljandal korrusel filmi ning võis minna alla võimlasse Lurichi kombel jõudu näitama. Söögivahetunnis pakuti meile leiba koos määretega ja teed, sest vanasti koolis ei antud sooja toitu.
Peale tunde läksime kõik kiiresti õue, et lugeda iseseisvusmanifesti ja koguneda kokku, et teha suur Eesti 100 pilt.
Päev oli tohutult huvitav ning möödus väga kiiresti.

18. detsembri õhtul toimus Reaalkooli 7.-8. klasside jõulupidu. Me mängisime erinevaid mänge, tantsisime ja laulsime. Näiteks mängisime hularõnga keerutamise mängu: iga klass saatis ühe poisi rõngast keerutama ja ühe tüdruku punkte lugema. Päris palju poisse kukutasid juba esimesel minutil rõnga maha, aga kaks poissi keerutasid nii pikalt, et tahtsime juba mõlemad võitjateks kuulutada. Lõpuks võitis Erki 8.b klassist. Siis valiti välja kuninglik perekond, kes ei pidanud ise midagi tegema ning kuningas sai madalamatele klassidele käske anda. Tantsisime ka seltskonnatantse ja mängisime “Just Dance” tantsumängu.
Siis pidid kõik klassid millegagi esinema. Mõned laulsid või lugesid terve klassiga luuletust, teised aga saatsid vaid paar inimest lavale. Meie klassi poisid Marken, Hannes ja Aleks esitasid laulu “Knocking on the Heaven´s Door”.
Kui ühine pidu läbi sai, siis läksime oma klassiruumi, et kinke jagada. Aleks oli jõuluvana. Tegime Kahootis viktoriini ja peale seda lasime lihtsalt muusikat.

Reedel, 15.detsembril läksime klassiga Peeter I majamuuseumisse Kadriorgu. Peale üleriiete ära panemist, tutvusime giidiga ja läksime eesruumi. Seal oli palju maale ning me otsisime neilt maalidelt Peetrit ja tema abikaasat Katariina I. Giid rääkis, et Peeter I oli väga pikk mees, nimelt oli ta üle kahe meetri pikk. Järgmisena palus ta meil minna alla keldrisse, seal jagas ta meile töölehed ja näitas meile lühifilmi selle maja ajaloost. Peale filmi lubas ta meil täita töölehti ning selle filmi põhjal said töölehed täidetud. Seejärel läksime tagasi üles ja vaatasime üht sõjamaalingut, mis oli ühe rootslase poolt tehtud. Seal maalil oli kujutatud venelaste kaotust Narva lahingus. Edasi läksime elutuppa, kus oli palju peegleid selleks, et küünlavalgust peegeldada. Saime teada, et Peeter õppis laevade ja laevamakettide ehitamist ja see oli üks põhjustest, miks ta Eestis käis, siin on sadam ja meri. Elutoas oli ka kohtukull ja sekretärkapp ning suur laud, kus arutleti sõjast. Kui sõjast said asjad arutletud, hakkasid nad suitsetama. Selle aja arstid arvasid, et suitsetamine puhastab kopse. Peale elutuba läksime magamistuppa. Esimesena vaatasime nende voodit, mis oli üllatavalt lühike. Väidetavalt oli Peeter maganud seal istuli. Voodis oli ka söepann, mis soojendas voodit ja tegi sealse temperatuuri 2-3 kraadi soojemaks. Seal oli ka suur tool Peetrile ja kosmeetika kapp Katariiale. Saime teada, et Katariina on pärit Lätist või Tartust. Läksime tagasi elutuppa vaatama suurt kaminat ilma korstna ja luugita. Nimelt toimus kütmine köögist, mis oli väga pisike ja ilmatu suure pliidiga. Lõpetuseks kontrollisime üle töölehed ja läksime koju.

Täna oli eriline päev rõõmustamiseks. Täna oli kooli saja kolmekümne kuues sünnipäev! Hea tuju oli veel kindlasti ka selle pärast, et me saime viimastest tundidest vabaks. See aasta panime panused kõrgele ning tegime sünnipäevaks 3 kooki.
Imehead šokolaadikooki tegi kokk Emma, purukoogi meistrid olid Linda, Anett, Liisi, Jakob ja Tormi. Viimase uhke tordi tegid Mihkel ja Kert-Henri. Kõik koogid sulasid suus ning kooli sünnipäev sai uhkelt peetud!

Täna sai jälle üks võit koolile toodud, kuid mitte isegi üks vaid lausa kolm. Toimus siis kindral Johan Laidoneri olümpiateatejooks, mis võttis aset juba 18- ndat korda Viimsi mõisa pargis, kindral Laidoneri kodu õuel.

Kuna taas kord oli tarvis kooli lipp kõrgel hoida, ning mulle pakuti võimalust selleks, olin ma muidugi mõista rõõmuga nõus, olema osa põhikooli meeskonnast.

Kui koolis asjad joonde aetud, tuli võtta ette bussisõit Viimsi poole. Jõudnud mõisa õuele, pandi paika plaan ja järjekorrad. Mina sattusin ankrumeheks. Seejärel läksime rajaga tutvuma, mis tundus tegelikult üsna hirmutavalt pikk.

Tegu on ringteatejooksuga, mis tähendab, et pool tiimi on poolel ringil ja teine pool tiimist teisel pool vastas. Läbitav distants oli 8x750m. Enne starti toimus ka rivistus, sooviti edu kõigile võistkondadele ning pärast hoidis meele kergena puhkpilliorkester.

Natukese aja pärast kõlas stardipauk ning tihe rebimine võis alata. Vahepeal ilmus kohale Ondis, kes andis oma panuse edusoovide ja ergutushüüetega. Kõik kohapeal viibijad said maitsta sõdurisuppi ja kringlit.

Autasustamise ajaks võeti rivistus, kõigil uhkusega koolimütsid peas. Meie seast võitsid esimesed kohad gümnaasiumi tüdrukud ja gümnaasiumi poisid ning põhikooli poisid
Poodiumile sammusime kõik reaalikatele kohaselt Pudi reas. Teist korda järjest suutsid gümnaasiumi poisid tuua ära ka suure rändkarika, mis läheb kõige kiiremale meeskonnale.

Medalid kaelas ja karikad käes läksid kõik oma teed tagasi.

Mihkel

15. septembril seadsid kõik oma sammud Kalevi staadioni poole. Hommik algas poiste jalgpallivõistlusega ning peale seda toimus klassidevaheline pendelteatejooks, kus osalesid 10 meie klassi kõige kiiremat jooksjat.
Seejärel löödi poisid ja tüdrukud lahku. Tüdrukud said proovida kätt palliviskes, 60 meetri jooksus ja 400 meetri jooksus, poisid aga 60 meetri jooksus ja 800 meetri jooksus. Meie klassist läks eriti hästi Mihklil, kes saavutas 800 meetri jooksus 7-9. klasside arvestuses esikoha.
Kuigi nii mõnedki lahkusid spordipäevalt välja väänatud jalaga, oli terve klass rahul sellega, et sai veeta päeva koolist eemal.
Lõppude lõpuks sai ikka nii nagu alati – sport võitis!

Oli käes kevad ning läksime klassireisile Lätti. Sõit Lätti oli pikk ning ootusrikas. Esimene peatus oli Ikla piiripunkti juures, kus on väike söögikoht, et keha kinnitada. Järgmine meeldejääv koht oli Tarzani seikluspark, mis oli superlahe, sest peale ronimise oli kolme pileti eest võimalik ka sõita Tirooli trossisõidurajal ja siis sõita alla ülikiirel kelgurajal. Edasi läksime Turaida lossi, kus saime külastada piiskop Alberti elutuba. Kui me lõpuks Riiga jõudsime, läksime Liidosse einetama ning pärast jõudsime ka hotelli. Järgmisel päeval läksime Riia vanalinna jalutama. Meile anti ka kolmkümmend minutit, et ise omapäi ringi käia ja avastada. Viimaseks läksime automuuseumisse, mis oli väga huvitav ning teistsugune. Meie giid oli väga tore ning ta rääkis osavalt kõikidest müütidest ja lugudest.
Meie klassireis Riiga oli põnev ja tegevuste rohke.

7. juunil toimus meil Harku metsas loodusõppepäev.
Olime neljastes gruppides. Me käisime kindlates punktides, kus olid loodusega seotud ülesanded, näiteks kaardi joonistamine, vee voolukiiruse mõõtmine ning selgrootute määramine. Tee peal pidime me korjama taimi ja kivimeid, mida me viimases punktis näitasime ja määrasime.

Saime ka uusi asju teada, näiteks uurisime vee Ph taset ning õppisime mõned uued taimed ja selgrootud.

Päev oli väsitav aga lõbus 🙂

Kui mina ja Kert olime õpetaja Egle Pihlapile öelnud, et sooviksime osaleda Kokapoiste konkursil, ei jäänud muud üle kui välja valida retsept. Me valisime maailmakuulsa Banofee-piruka.
Laupäeval siis otsustasime iseseisvalt pirukat tegema hakata. Kõik sujus hästi, kuni saime teada, et Campi kohvi ei ole kusagilt saada. Oma lollusest mõtlesime, et kui erinev saab kohvisiirup pulbrist olla. Nii panimegi õhukesse vahukoorekihti teelusika täie kohvipulbrit. Pärast piruka külmikus seismist, tõstsime mõlemad endile tüki oma loomingust, aga peale selle lõpetamist, pidi piimaga kohvi maitse alla neelama. Tagatipuks kooki külmkappi tagasi pannes, libises too aluse pealt maha põrandale. Kraamimist jätkus terveks õhtuks.
Pühapäeval saime uuesti kokku, et parandada oma vigu. Seekord olime Kerdi köögis ning meid abistas Kerdi ema. Esimese asjana tegime valmis kohvisiirupi, edasi kulges töö juba libedamalt ja mõninga aja pärast oligi pirukas valmis. Kõrvale serveerisime kohvi ning magustoit maitses penikoorma jagu hõrgumalt kui laupäevane.
Konkursile minnes jagati kõigile lauad ja meie saime laua number 15. Valmistamise ajaks oli määratud 30 minutit. Kodus olime ettevalmistanud põhja ja karamelli ning seal valmistasime vahukoore ja kaunistused. Kui 30-st minutist jätkus, et valmistada kook, siis koristamisega pidi kiiremini ühele poole saama. Esitlus oli tunde järgi harju keskmine. Kook maitses arvatavasti ka kaasvõistlejatele ja pealtvaatajatele, seda näitas tolle kiire ära söömine. Pärast selgus, et roog oli hea ka žürii arvates ja meie pirukale anti 3. koht.​
Mihkel

Retsept: BANOFFEE