arh137a

Käisime 21. veebruaril suusatamas. Linnas lund polnud, Kõrvemaal oli rohkem lund ja ka rohkem jääd. Päike paistis. Sõita sai 1,5 kilomeetrist rada ja grillida sai ka. Kahju, et snow tube`idega ei saanud lustida – oli tõesti väga libe ja ohtlik. Tore oli veerandi lõpus koolist põgeneda ja klassikaaslastega lustida!
Siin on mõned mõtted, mida tagasisideks kirjutasime:

Väga tore oli! Läheks veel. Kahju, et rajad olid libedad, aga päike paistis ja ilm oli ilus!

Maa oli väga jäine, seepärast oli natuke igavam kui tavaliselt.

Sai suusatada ja grillida. Oli vahva seal neid asju teha. Oleks võinud rohkem lund olla, et tuubitada.

Rada oli libe, aga muu oli äge!

Käisin suuskadega kahest lombist läbi. Kohv oli hea.

Oli tore, et sai koolist loodusesse minna.

Mulle väga ei meeldi suusatada ja uisutada, aga mul oli tore ja sai nalja!

Suusatamine ei olnud hea, sest lund polnud eriti ja see lumi, mis maas oli, oli nagu jää. Ma oleks

tahtnud tuubiga sõita.

Oli väga tore, et saime omas tempos sõita. Paar korda kukkusin ka. Järgmine aasta võiks

mäesuustama minna.

Raske oli liikuda, sest kõik oli jääs, aga mulle meeldis seal peal trikitada. Suusarajad olid väga

mõnusad.

Hea reis oli.

Rada oli hea.

Läheksin hea meelega uuesti.

1. detsembril käisime me Tallinna Linnamuuseumis. Me nägime kuidas elati Tallinnas 15. sajandil ja saime proovida keskaegseid riideid. Meile tutvustati vanu ameteid ja tööriistu ning räägiti kuidas vanasti asjad teisiti olid. Muuseum ise oli kunagise kaupmehe kodu.

Neljapäeval 24.novembril käisid meil külas kaks Rajaleidja karjääriinfo spetsialisti. Me rääkisime õppimismeetoditest ja sellest, miks üldse õppida? Saime teada, et inimestel on kolm erinevat õppimistüüpi: auditiivne, visuaalne ja kinesteetiline. Me mängisime ka mõningaid meeskonnamänge. Saime palju uut teada.

Anett

Meie käisime 09.11.2016 Kumu kunstimuuseumis kunstitundi tegemas. Me nägime eesti kunstnike töid ja täitsime töölehte. Pidime otsima kirjelduse järgi maale ja kirjutama ise kirjelduse, mille järgi teised otsisid kirjeldatud kunstiteost. Seal oli väga palju erinevaid maale ja skulptuure. Meid juhendas praktikant. Muuseumitöötajad olid ka väga sõbralikud ja abivalmid. See oli huvitav ja tore muuseumi külastus.

Cassandra

Käisime 07.10 Palamusel vaatamas kooli, kus õppis Oskar Luts, kes kirjutas raamatu “Kevade”.  Esmalt käisime vanas koolimajas kus meile korraldati vanaaegne koolitund. Istusime pinkides ja saime päris sule ja tindiga kirjutada esimese talve tunnistuse. Me saime ka jalutada ringi vanas koolimajas ja külastada köstri eluruume. Käisime ka praeguse apteegi juures, mis oli varem Oskar Lutsu kodu. Enne ärasõitu kinnitasime keha Köstri Söögitoas. Pärast seda asusuime koduteele.

Aleksander

Esmaspäeval, 29.septembril toimus reaalkooli juubelile pühendatud võimlemispidu “PUM-TÅ IGA-PUM…”. Seal esinesid õpilased, vilistlased ja õpetajad. Võimlemispidu oli suurepäraselt korraldatud ning ka meie lend esines väga hästi! Minu lemmiketteaste oli õpetajate tants, sest see oli kaasahaarav ja lahe!

Reedel, 2. septembril toimus Reaalkooli ja GAGi vaheline korvpallimatš. Võistelsid igast koolist mitu vanuserühma. Reaalkool läks kohe alguses ette ja hiljem enam GAG järgi ei jõudnud. Mulle meeldis kõige rohkem õpetajate võistkond, sest seal oli palju tuttavaid nägusid. Lõpuks võitis Reaalkool seisuga 88:39. See aasta läks tiitel meile, aga viie aasta pärast teeme uue matši.

Indrek

Esimene koolipäev möödus kiirelt, meil kõigil olid seljas pidulikud riided. Kui kooli ette jõudsin ja klassi üritasin minna, siis see oli võimatu, esiuksest aina tuli õpilasi välja. Õnneks jõudsime õigeks ajaks staadionile. Aktusel räägiti juba tuttavat juttu. Pärast seda oli veel klassijuhatajatund, kus rääkisime uuest aastast. Pärast seda saime koju minna.

Nii möödus minu esimene koolipäev.

Marten

9. juunil käisime klassiga Pääsküla rabas orienteerumas ja piknikul. Tuli läbida 5 kontrollpunkti ja otsida vastused küsimustele.
Küsimused olid sellised:
kui suur on keskmine turbakihtide paksus Pääsküla rabas;
mille abil muutub vihmavesi rabas happeliseks;
kirjelda hundinuia;
mis muutub tulekahju tagajärjel rabas;
miks ei jäätu allikad talvel;
mitu parti on tiigil;
milleks kasutas vanarahvas vesioblikat;
milleks kasutati vanasti tupp-villpeade karvu.

Kõige täpsemalt vastasid Inkari Karmel ja Sarah.

Järgnes piknik rabatornis.
Vahva oli. Ussi ei näinud, aga nägime Eestimaa üht orhideeliiki.
Aitäh Indrekule, Tormile ja Mikule, kes vahva hommikupooliku ette valmistasid ja läbi viisid!

Elagu suvi!

Oli huvitav päev.

Sõitu alustasime kell 9 kooli juurest. Kaasas oli ka 6. B klass. Lubatud oli kahekordne buss, aga selle asemel saime siiski ühekordse. Alustasime tõukekelgumatkaga. Samal ajal tehti vahetustega lõbusõitu lumesaaniga. Lõpetasime jalgsimatkaga. Edasi laenutasime suusad. Meil oli suusatreener, kes õpetas põhilisi asju. Saime paar ringi suusatada ja tegime väikese võistluse. Päeva lõpus sai minna kelgutama, pakuti frikadellisuppi, viinereid ja teed. Peale seda asusime kodu poole teele.

Inkari Karmel ja Sarah

Läksime me Kõrvemaale,

suusad alla, jope peale.

Kiirelt sõitsin alla mäest,

kindad lendasid mul käest.

Suusatasin pika maa, vahel kelgutasin ka.

Hiljem tuubitasin kiirelt,

maja ümber tegin tiire.

Päeva lõpus buss viis linna,

kahju oli koju minna.

Emma ja Õnne-Liis

Hommikul kui hämar õues

süda elevil meil põues.

Me Kõrvemaale läheme

ja suusatada tahame.

Lund on palju igal pool.

Ununes meil töö ja kool.

Kelkudega sõitsime

ja mäestki alla laskusime.

Suusad alla panime,

rõõmu sellest tundsime.

Sõime sooja suppi

ja mõned kausid ajasime uppi.

Pärast seda väsind me,

ees meid ootab kodutee.

Liisi ja Anna