Kindral Johan Laidoneri olümpiateatejooks
Täna sai jälle üks võit koolile toodud, kuid mitte isegi üks vaid lausa kolm. Toimus siis kindral Johan Laidoneri olümpiateatejooks, mis võttis aset juba 18- ndat korda Viimsi mõisa pargis, kindral Laidoneri kodu õuel.
Kuna taas kord oli tarvis kooli lipp kõrgel hoida, ning mulle pakuti võimalust selleks, olin ma muidugi mõista rõõmuga nõus, olema osa põhikooli meeskonnast.
Kui koolis asjad joonde aetud, tuli võtta ette bussisõit Viimsi poole. Jõudnud mõisa õuele, pandi paika plaan ja järjekorrad. Mina sattusin ankrumeheks. Seejärel läksime rajaga tutvuma, mis tundus tegelikult üsna hirmutavalt pikk.
Tegu on ringteatejooksuga, mis tähendab, et pool tiimi on poolel ringil ja teine pool tiimist teisel pool vastas. Läbitav distants oli 8x750m. Enne starti toimus ka rivistus, sooviti edu kõigile võistkondadele ning pärast hoidis meele kergena puhkpilliorkester.
Natukese aja pärast kõlas stardipauk ning tihe rebimine võis alata. Vahepeal ilmus kohale Ondis, kes andis oma panuse edusoovide ja ergutushüüetega. Kõik kohapeal viibijad said maitsta sõdurisuppi ja kringlit.
Autasustamise ajaks võeti rivistus, kõigil uhkusega koolimütsid peas. Meie seast võitsid esimesed kohad gümnaasiumi tüdrukud ja gümnaasiumi poisid ning põhikooli poisid
Poodiumile sammusime kõik reaalikatele kohaselt Pudi reas. Teist korda järjest suutsid gümnaasiumi poisid tuua ära ka suure rändkarika, mis läheb kõige kiiremale meeskonnale.
Medalid kaelas ja karikad käes läksid kõik oma teed tagasi.
Mihkel
© 2024, arh137a