jutu kirjutas Mia Mirjam

Sõbranädal algas neljapäeval. Selle päeva kostüümi teema oli
kübarad ja kaabud. See oli väga tore, sest lahe oli näha paljusid
kaabude ja kübaratega.
Reedel oli südamete päev, toimus sõbrapäevakaartide konkurss ja näitus, mis meeldis paljudele, sest väga ilus avokaadoga kaart
võitis.
Esmaspäeva teema oli pehme ja roosa.
Teisipäeva teema oli sokid, sallid, mütsid. Lahe oli see, et paljud
kasutasid sokke, salle ja mütse lõbusal ja erilisel viisil.
Kolmapäev oli sõbranädala viimane päev. Selle päeva teema oli
rahvusmustrid ja oli näha tüdrukutel triibulisi rahvusseelikuid.
Ma juba ootan järgmise aasta sõbranädalat, sest see toob kooliellu palju rõõmu ja sära.

Jutu kirjutas Hardi

Meie käisime klassiga 11 veebruaril Valgehobusemäel suusatamas. See oli selle talve
kõige külmem talvepäev. Alguses kogunesime staadioni juures ja võtsime õunad. Peale seda
läksime bussi peale. Bussiga sõitsime umbes tund aega. Tee peal rääkisime palju juttu. Kui
kohale jõudsime läksime bussist välja. Kuna paljudel polnud suuski pidid nad suusad
laenutama. Kõige esimesena läksime murdmaad sõitma. Lapsed kellel olid enda suusad
kaasas said kohe rajale minna.
Minul olid ka enda suusad kaasas ja sain koos Jensi, Hanna-Britti, Markuse, Milana ja
Ottiga suusatamist alustada. Lõpus liitus meiega ka Koit. Me sõitsime kokku 3 km. Mõned
lapsed sõitsid ka 5 km, nemad keerasid kogemata valele rajale.
Peale murdmaa sõitu läksime lõunat sööma. Seal sai süüa pastat ja salatit. Peale
sööki oli valida kas minna tuubitama või mäesuuskadega sõitma. Kuna ma olin juba ennem
tuubitanud valisin mäesuusatamise. Kui olime oma ala ära valinud läksime koos teiste
mäesuusatajatega suusatama. Väga paljud lapsed polnud mäe suusatamist veel proovinud
ning treener pidi meid natuke õpetama.
Lõpuks läksime õhtuoodet sööma milleks oli kohupiimapirukas. Peale seda oli vaba
aeg millal võisid teha mida tahad. Päeva lõpus sõitsime tagasi kooli ja rääkisime oma uutest
kogemustest.
Ma arvan, et meie suusapäev oli väga tore ja jäi kõigile hästi meelde. Kõikidel oli
ükskõik sellest, et õues oli nii külm ja kellegil meist ei hakanud tegelikult külm sest tegime
palju sporti.

Loo kirjutas Linda

Mardipäev ja kadripäev. Tulime kooli mardi või kadri riietes. Meie klass oli juba eelmine päev kadri ja mardi maskid valmis teinud. Esimese tunni ajal läksime alla saali, et kuulata, kuidas 2. klass meile kadri ja mardi ajaloost räägib. Saime palju teada. Näiteks, et mardipäev on nime saanud püha Martini järgi, kes andis lumes külmetavale kerjusele enda pool mantlit.

Kadripäevast saime teada, et Kadripäev on nime saanud Aleksandria püha Katariina mälestuspäeva järgi. Kui olime ajaloo ära kuulanud, tegi 2. klass meil selle peale viktoriini.

Pärast seda laulis 2. klass meile kadrilaulu ja meie neile mardilaulu. Pärast laulmist tantsisime kaera jaani, me lähme rukist lõikama ja siis lahedat uut tantsu, mida meile kohapeal muusikaõpetaja õpetas. Nii saigi mardipäeva ja kadripäeva üritus läbi ja me läksime edasi tavalise koolipäevaga. Mardipäeva ja kadripäeva riietes.

Loo kirjutas Anni

Esimesena andsid tundi Nele ja Linda. Nad tegid tunni animest. Saime teada, et anime on tehtud Jaapanis ja seda, et animel on umbes 7500 episoodi. Lisaks animele proovisime öelda oma nime Jaapani keeles. Tuli väga lahedaid nimesid. Vaatasime ka klippi animest. See oli väga lahe ja omamoodi. Lõppu tuli kahoot. Järgmisena andsid tundi Mia ja Rebeka. Nemad rääkisid kliima soojenemisest. Saime palju uut teada. Ja nagu me kõik teame, siis on inimesed süüdi kliima soojenemises. Et kliima soojenemist vähendad, peaksime vähem autodega sõitma, vähem riideid ostma ja me kindlasti ei tohiks reostada loodust. Lõppu tuli ka kahoot. Kolmandana andis tundi William. Tema rääkis Napoleon Bonaparte`ist. Saime ka Williami tunnist väga palju teada, näiteks Napoleon Bonaparte sündis 1769 Korsika saarel ja suri 51 aastaselt St.Helena saarel. Ta tõi Euroopasse demokraatia. Tund lõppes jälle kahootiga. Viimaseks andsid tundi Elin ja Hanna-Britt. Nemad olid valinud salapärase teema millest rääkida ehk mustkunst. Kõige huvitavam asi, millest nad rääkisid oli see, et Harry Houdini kuulsaim trikk oli suure asja ära kaotamine. Veel oli nende tunnis tore see, et nad tegid ise ka kaks trikki. Esimene trikk oli kõige tavalisem ehk kaardi arvamine. Klassi ette kutsuti üks vabatahtlik ja ta valis kaardi, näitas seda kõigile välja arvatud sellele, kes kaarti püüdis ära arvata. See trikk õnnestus. Teine trikk oli selline, et pandi lauale tagurpidi kaardid ja jälle kutsuti üks vabatahtlik. See, kes trikki tegi, ütles vabatahtlikule, et koputa näiteks poti viiele, siis pandi kaart õigetpidi ja oligi poti viis ja nii edasi kõikide kaartidega. Ka see trikk õnnestus. See oli ainuke tund, kuhu lõppu kahooti ei tulnud. Kuna õpetaja oli ka viimast tundi pealt vaadanud ja kuulanud, siis tuli tal soov teha üks trikk. Tema proovis ära arvata kellegi kaarti. Kahjuks ei tulnud see välja, õpetaja peab veel harjutama. Selline oligi meie reedene päev.

Loo koostas Arabella Roost

Meie koolis toimus õpetajate päev. Esimesed kaks tundi tegid meile abiturendid. Esimese
tunni andsid meile 12.a õpilased. Nad rääkisid kosmosest, mustast august ja planeetidest.
Saime teada, et musta augu teaduslik nimi on TON 618 . Teise tunni õpetajad olid ka 12.a
klassist. Nemad andsid meile tundi happelistest ja aluselistest keemilistest reaktsioonidest.
Me saime teada, et näiteks Coca-Cola on üsna happeline aga torusiil on väga aluseline.
Pärast 12.a tunde jõime smuutit ja sõime kommi. Mulle väga meeldis väga õpetajate päev.

Loo kirjutas William

Meile tuli bioloogia õpetaja rääkima seentest. Kuid mitte tavalistest vaid hallitus,
parasiit ja puu seentest. Saime teada kes leiutas pentitsiilini ja palju muud
põnevat. Nende seas Erinevate seente nimetused nagu majavamm. Sain teada et
seene teadus on Mükoloogia ja Eestis on 4000-5000 liiki seeni ja et Yungi
tähendab seen.
Minu meelest oli tund väga huvitav ja bioloogia õpetajat ma tänan selle eest.

Me käisime klassiga vanalinnas seenenäitusel. Seenenäitus toimub Eesti Loodusmuuseumis. Seal oli väga tore. Me nägime väga toredaid seeni ja ühte väga suurt MURUMUNA. See oli tohutult suur. Seal oli palju mürgiseid seeni nagu näiteks punane kärbseseen, valgekärbseseen. Kõikidel seentel olid juures märgid, et kas nad on söödavad, mürgised, tapvad või neid peab enne söömist kupatama. Ma sain teada, et tindiseentest saadi vanasti tinti kirjutamiseks. Lõppkokkuvõtteks oli käik väga tore ja kasulik.

Loo kirjutas Albert

Me käisime klassiga Sõjamuuseumis. Me läksime sinna kahe bussiga, vahepeal kohtasime B-klassi. Siis jõudsime kohale ja meile tehti seal ekskursioon.

Üks Laidoneri sõber “varastas” Venemaa käest tema olulised medalid ja andis need üle USAle. Muuseum sai pärast iseseisvumist ja natukest aega omale need medalid (kui muuseum avati).

Näidati kuulipildujaid, kust saab tulistada 20-30 km kaugusele. Näidati relvi, seal oli mõõku, automaate, revolvereid (püsse) ja muid relvi. Siis saime veel teada, et sama pere vennad võisid sõdida erinevatel pooltel. Meile näidati Laidoneri ja varasemate sõjavägede ülemjuhatajate portreesi. Me saime teada, et Laidoneri poeg suri lasketiirus nende maja all, aga keegi ei tea, kas meelega või kogemata.

Laidoneri naine (poolakas) Maria Kruzewska sugulased said lapse. Maria ja Laidoner võtsid ta kasulapseks, kuid tema suri rongi peal loomavagunis.

Laidoner suri vangilaagris, tema naine Kruzewska asutas Siberis muusikakooli enne kui lahkus.

Viktoriin oli väga huvitav ja kõik said lõpus šokolaadi.

AS Varrak korraldab 7 -12 aastastele lastele joonistusvõistluse.

Iga päev, esmaspäevast reedeni avaldatakse internetis uus peatükk  J. K. Rowlingu raamatust „Ickabog“ ja soovitused, mida joonistada.

Täpsem info https://ickabogilood.ee/joonistusvoistlus/ või AS Varrak kodulehel „Uudised“ all.