145a

Jutu kirjutas Hardi

Meie käisime klassiga 11 veebruaril Valgehobusemäel suusatamas. See oli selle talve
kõige külmem talvepäev. Alguses kogunesime staadioni juures ja võtsime õunad. Peale seda
läksime bussi peale. Bussiga sõitsime umbes tund aega. Tee peal rääkisime palju juttu. Kui
kohale jõudsime läksime bussist välja. Kuna paljudel polnud suuski pidid nad suusad
laenutama. Kõige esimesena läksime murdmaad sõitma. Lapsed kellel olid enda suusad
kaasas said kohe rajale minna.
Minul olid ka enda suusad kaasas ja sain koos Jensi, Hanna-Britti, Markuse, Milana ja
Ottiga suusatamist alustada. Lõpus liitus meiega ka Koit. Me sõitsime kokku 3 km. Mõned
lapsed sõitsid ka 5 km, nemad keerasid kogemata valele rajale.
Peale murdmaa sõitu läksime lõunat sööma. Seal sai süüa pastat ja salatit. Peale
sööki oli valida kas minna tuubitama või mäesuuskadega sõitma. Kuna ma olin juba ennem
tuubitanud valisin mäesuusatamise. Kui olime oma ala ära valinud läksime koos teiste
mäesuusatajatega suusatama. Väga paljud lapsed polnud mäe suusatamist veel proovinud
ning treener pidi meid natuke õpetama.
Lõpuks läksime õhtuoodet sööma milleks oli kohupiimapirukas. Peale seda oli vaba
aeg millal võisid teha mida tahad. Päeva lõpus sõitsime tagasi kooli ja rääkisime oma uutest
kogemustest.
Ma arvan, et meie suusapäev oli väga tore ja jäi kõigile hästi meelde. Kõikidel oli
ükskõik sellest, et õues oli nii külm ja kellegil meist ei hakanud tegelikult külm sest tegime
palju sporti.

Loo kirjutas Albert

Me käisime klassiga Sõjamuuseumis. Me läksime sinna kahe bussiga, vahepeal kohtasime B-klassi. Siis jõudsime kohale ja meile tehti seal ekskursioon.

Üks Laidoneri sõber “varastas” Venemaa käest tema olulised medalid ja andis need üle USAle. Muuseum sai pärast iseseisvumist ja natukest aega omale need medalid (kui muuseum avati).

Näidati kuulipildujaid, kust saab tulistada 20-30 km kaugusele. Näidati relvi, seal oli mõõku, automaate, revolvereid (püsse) ja muid relvi. Siis saime veel teada, et sama pere vennad võisid sõdida erinevatel pooltel. Meile näidati Laidoneri ja varasemate sõjavägede ülemjuhatajate portreesi. Me saime teada, et Laidoneri poeg suri lasketiirus nende maja all, aga keegi ei tea, kas meelega või kogemata.

Laidoneri naine (poolakas) Maria Kruzewska sugulased said lapse. Maria ja Laidoner võtsid ta kasulapseks, kuid tema suri rongi peal loomavagunis.

Laidoner suri vangilaagris, tema naine Kruzewska asutas Siberis muusikakooli enne kui lahkus.

Viktoriin oli väga huvitav ja kõik said lõpus šokolaadi.

AS Varrak korraldab 7 -12 aastastele lastele joonistusvõistluse.

Iga päev, esmaspäevast reedeni avaldatakse internetis uus peatükk  J. K. Rowlingu raamatust „Ickabog“ ja soovitused, mida joonistada.

Täpsem info https://ickabogilood.ee/joonistusvoistlus/ või AS Varrak kodulehel „Uudised“ all.

Ekraanitõmmised on tehtud putukaid ja laste õiguste konventsiooni tutvustavatest tundidest.

Kuna muuseumisse nahkhiirte näitust uudistama minna ei saanud, siis uurisime neid ise. Tegime ühistöö nahkhiirtest nii, et igaüks pidi leidma ja kirjutama nende kohta ühe lause, teiste omi korrata ei tohtinud. Enamik uuris ja tegi tööd hoolikalt, kuid leidus ka neid, kel polnud viitsimist teiste kirjutatut läbi lugeda ning lisati juba korduvat teksti või siis kopeeritud lõik internetist.

Tegime ka nahkhiiri – sai valida voltimise või WC paberirullist meisterdamise vahel. Mõni agaram tegi mõlemad. Kokku sai neist tore kollaaž.

Need on meie öise eluviisiga käsitiivalised. Leia üles põhja-, pargi-, kääbus-, hõbenahkhiir või pruun-suurkõrv või euroopa laikõrv või habe-, tõmmu- vee- või tiigilendlane. Neid kõiki on Eestis nähtud.

Eesti Koolispordi Liidu korraldusel toimus 7. märtsil Raplas võimlemisfestival, kus meie 2. kl õpilaste kava tunnistati esikoha vääriliseks. Tublisid lapsi juhendas õp Thea Turulinn. Suur AITÄH talle!

Jutu kirjutas Elin

Päev algas umbes pooletunnise bussisõiduga. Kohale jõudes saime ära anda oma annetused, mina andsin kaerahelbeid ja riisi. Sain teada, et Toidupanka läheb vaja selleks, et need, kes ei saa ise toitu osta, saavad kindlal viisil toitu kätte. Saime panna ise toitu korvidesse.
Toidupanka viiakse rohkem toitu, mis ei lähe kergesti halvaks, kuid võib ka viia muid asju.

Jutu kirjutas Arabella Roost

Jalutuskäik toidupanka oli pikk, aga lõbus. Kohale jõudes räägiti meile, mida toidupangas tehakse. Toidupank aitab vaeseid peresid, kellel ei jagu raha toidu ostimiseks. Me andsime ka oma annetuse. Annetus pidi olema säiliv toiduaine. Seal oli kaks poolt: ühel pool olid inimeste toodud asjad ja teisel pool olid poodidest
toodud toidud. Me sorteerisime toite. Me võtsime paaridesse ja panime igasse ostukorvi täpselt sama palju erinevaid toite ja lõpuks panime need ka kilekottidesse.
Mulle meeldis seal, sest seal saime palju huvitavat teada ja teisi inimesi aidata.

Jutu kirjutas Mia

Käisime Antarktika näitusel. Oli väga tore ja põnev. Saime teada et esimene inimene kes käis Antarktikas oli Bellinghausen ta oli saarlane. Antarktikas on lumi kuni 3km sügavune. Praegu toimub Antarktikas Eesti ja Norra ekspeditsioon.

Jutu kirjutas Jens

Käisime klassiga Keskraamatukogus kus toimus Nukitsa konkurss. Raamatukogus oli tädi, kes rääkis võistlusest. Iga laps sai anda hääle oma lemmikraamatule. Täitsime lehe oma lemmikraamatu kohta. See raamat mis võidab selle autor saab auhinna. Mulle meeldis seal palju raamatuid. Eriti meeldis raamat Tont ja facebook. Oli tore päev raamatukogus. Tulevikus soovin võibolla ise ka mõne sarnase raamatu kirjutada nagu Andrus Kivirähk.