145a

7.- 8. märtsil toimus Tallinna Ülikoolis 40. emakeeleolümpiaadi vabariiklik voor, mille üldine teema oli „500 aastat eestikeelset kirjasõna”, kuhu oli kutsutud meie klassist Rebeka Hinno. Reedene päev algas registreerimisega ja järgmise päeva töötubade valimisega. Peale seda liiguti auditooriumi, kus tervitas meid žürii esimees Andra Kütt-Leedis ja haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi. Kohe algaski seal samas auditooriumis lõppvooru I etappi sooritamine. I etapis nõuti nii fakti teadmisi kui ka loovat kirjutamist. Näiteks näidati esimeses ülesandes ekraanil nelja erinevat aabitsat, mille pidi paberil vanuse järgi reastama või pidid tekstist välja võetud sõnad vanas kirjaviisis ümber kirjutama. Loovaks ülesandeks oli mõtiskluse kirjutamine. See tuli kirjutada eesti raamatu tulevikust 100, 200 või 500 aasta pärast. Pärast töö lõpetamist liikusime kõik koos Tallinna Ülikooli kohvikusse, kus saime maitsvat lõunat ja kogusime energiat II etapiks. II etapi ülesanded olid rohkem analüüsivad v. a kaks õige/vale väite ülesannet. Selles etapis tuli näiteks pildi ja teadmiste järgi kirja panna ühismeedia luule eripärad ning võrrelda kahte teksti. Peale töö kirjutamist oli umbes tund aega enne ühist koosolemist, mille viis läbi Tallinna Ülikooli kirjandusklubi ÜDI. Koosviibimine algas kerge õhtusöögi ja üksteise tundma õppimisega. Edasi moodustati grupid, kellega koos hakati pictionary turniiri pidama. Samuti oli palutud raamatu aasta puhul kõigil üks eriline või vana raamat kodust kaasa võtta ning nendega sai nüüd tutvuda. Järgmisel hommikul kohtusime Rahvusraamatukogu ees, et ennast töötubadesse jagada. Mina valisin haruldaste raamatute töötoa. Seal räägiti meile raamatute ajaloost ja lasti mõningaid huvitavamaid raamatuid sirvida. Hiljem sai veel ise raamatukogus veidi ringi käia enne kui suundusime tagasi Tallinna Ülikooli. Seal pidas meile Forseliuse õpilastest kõne Aivar Põldvee ning tehti töödest kokkuvõte. Seal räägiti kõige kergematest ja raskematest ülesannetest igas vanuserühmas ning loeti ette parim mõtisklus. Lõpetati parimate autasustamise ja kringli söömisega. Kokkuvõttes oli väga hariv ja tore kogemus.

Tekst Rebeka Hinno

1. märtsil toimus Tartu Ülikooli peahoones kirjanduseolümpiaadi lõppvoor vanuseastmes 7.-8. klass. Vanematel vanuseklassidel oli lõppvoor päev varem. Eelvooru ülesandeks oli kirjutada enda valikul loetud Eesti kirjanduse teose põhjal arutlev kirjand teemal “Identiteet ja kirjandus”. Mitu meie klassi õpilast võtsid osa sel aastal ning saatsid piirkonnavooru oma kirjandi. Lõppvooru pääses meie klassist Hanna-Britt Laukse, kes oli teinud oma kirjandi Janne Telleri raamatu “Mitte midagi” põhjal. Meie paralleelklassist, 7.b klassist sai lõppvooru lausa neli õpilast, lisaks üks meie kooli 8. klassi õpilane. Kokku oli meie vanuserühma lõppvooru kutsutud õpilasi Reaalkoolist kümme, umbes 70-nest eelvoorus osalejast. Kaasas olid ka õpetajad.  Meiega oli kaasas kirjanduseõpetaja Kristi Koit.

Lõppvoor algas kogunemisega Tartu Ülikooli peahoones ja ajakava tutvustamisega. Samuti tutvustati meile žürii liikmeid, kes olid kõik väga toredad ja toetavad. Esimeseks ülesandeks oli meil varem ettevalmistatud 5-minutiline ettekanne oma loetud raamatust. Samal ajal kui tehti esitlusi pidi tegema märkmeid, et jääks meelde, kes millisest raamatust räägib, mis on selle põhiteemad ning kuidas on see seotud identiteediga. Iga kahe/kolme ettekande vahel oli arutamispaus, millal saime üksteiselt küsimusi küsida segaseks jäänud informatsiooni kohta või lisainfo kohta. Kui ettekanded said kõigil esitatud, asusime teise ülesande juurde ehk kokkuvõtte kirjutamisega kuuldud ettekannete põhjal, abivahendiks võis kasutada varem tehtud märkmeid. See oli üsna raske ülesanne, sest pidime üheksat ettekannet kokku võtma  ainult kümne lausega, aega oli 30 minutit. Peale kahte ülesannet suundusime ülikooli kohvikusse ja saime hea lõuna. Pärast lõunat jalutasime Tartu Rahvusraamatukokku autasustamisele. Tuli uhke esikolmik Reaalkoolile: 1. Emily Kaseväli, 2. Hanna-Britt Laukse ja  3. Anni-Mari Väli. Lisaks sellele sai veel Viktoria Helena Rajapu parima ettekande tiitli. Anti välja ka eriauhindu. Tunnustuse pälvis ka Tallinna Reaalkool, sest osalus olümpiaadil oli nii suur ja tänati ka meie juhendajaid Kristi Koitu ja Reet Varikut. Peale autasustamist saime minna veel põnevale näitusele une teemal, kus saime teha erinevaid ülesandeid ja saime teada, miks on uni  nii oluline. Kokkuvõttes oli see väga lahe kogemus. Sain nii uusi raamatusoovitusi, kui ka uusi sõpru.

Tekst Hanna-Britt Laokse

Pildid Hanna-Britt Laokse