Arhiveeritud - kategooria: ‘11. kl’

MitmekĂŒlgne ja huvitav

14. detsembril olid meil klassijuhataja tunnis kĂŒlas AS Ehitustrusti ehitusinsener Riho KĂ”iv ja Tartu Ülikooli tudeng Carolina BergĆĄtein. See tĂ€hendab, et jĂ€tkus meie erinevate ametite tutvustamise saaga juhuks, kui keegi on huvitatud ehitusinseneri vĂ”i modelli tööst.

Esimesena kĂ”neles Riho, kes avas meile oma töökohustuste tutvustamise kĂ”rvalt ka oma viit Ă”pinguaastat Tallinna TehnikaĂŒlikoolis. Esimesed kaks aastat ĂŒldaineid andis tugeva pĂ”hja alla, nii et pĂ€rast teist vĂ”i kolmandat aastat ei mĂ”jutanud enam eelnevad kogemused vĂ”i nende puudumine. KĂ”ige keerulisem aine tema jaoks oli mehhaanika. Riho andis ka nĂ€punĂ€iteid ja tegi tĂ€helepanekuid, kuidas ĂŒlikoolis ellu jÀÀda:

1) ÕppejĂ”ud suhtuvad alguses tudengitesse vĂ€ga ĂŒleolevalt. Ei tohi Ă€ra ehmatada ja kartma hakata, kuid peab teadma oma kohta hierarhia pĂŒramiidis.

2) Kui oma rĂŒhmatundi ei saa minna, siis vĂ”id minna teise. RĂŒhmatundidest saab lihtsalt vajalikud andmed, kogu töö tuleb ikka kodus Ă€ra teha.

3) Harjutustundides peab alati kĂ€ima! Need on ĂŒks kord nĂ€dalas.

4) Ülikoolis Ă”ppides saab sĂ€ttida endale ise sobiva tunniplaani ning nihutada koormust nĂ€dalas mingile pĂ€evale rohkem ja mingile vĂ€hem.

5) Ise tuleb olla jÀrjel oma koduste töödega, sest paigas on ainult lÔppkuupÀev. Kedagi ei huvita sinu töö protsess ja millal sa seda teed, kuid tÀhtaegadest tuleb kinni pidada.

6) Igas aines on kaks kontrolltööd, kui neid hÀsti teha, siis on vÔimalik eksamist pÀÀseda.

Riho tĂ”sisema jutujĂ€rje vĂ”ttis ĂŒle Carolina. Tema kenast vĂ€limusest vĂ”is kohe oletada, et tegemist on modelliga. Nii oligi. Nimelt on ta töötanud enam kui 10 aastat sellel erialal, alustades juba vĂ€ga noores eas ja saades kohe vĂ€ga edukaks. Modellitöö pĂ€rast jĂ€ttis ta kunagi isegi kooli pooleli, ent lĂ€ks lĂ”puks siiski tagasi ja Ă”pib hetkel Tartu Ülikoolis erialal “Ökoloogia ja elustiku kaitse”. Carolina jutu kandvaks mĂ”tteks oli, et kunagi ei tohi karta oma unistuste poole pĂŒĂŒelda ja igast vĂ”imalusest tuleb kinni haarata. Tal oli kaasas ka portfolio oma moefotodega ja neid oli kĂ”igil pĂ”nev vaadata.

Laura & Victoria

11.02.2017

Peaaegu Somelar…mitte pĂ€ris

Ühel kaunil detsembri teisipĂ€eva varahommikul kĂ€is meil kĂŒlas Madis Somelari abikaasa Ă”de, Berit Brant, et rÀÀkida sellest, mida tema elus teeb. Ta polnud ĂŒks nendest, kes teadis tĂ€pselt mida teha tahab ( paljud meie seast), kuid nĂŒĂŒdseks on ta leidnud enda elu kutsumuse. Meil on lootust, kallid kaaskannatajad! Nimelt töötab ta hetkel Pauligis Baltikumi turundusjuhina. Ülikoolis oli Berit Ă”ppinud reklaami ja imagoloogiat. LĂ€htudes tema vĂ€rvikatest kirjeldustest Ă”ppejĂ”ud Linnar PriimĂ€est tundub tegemist olevat vĂ€ga nĂ”udlik ja temperamentse inimesega. Eksamid, kus peab terve Ă”piku sĂ”na sĂ”nalt pĂ€he Ă”ppima, tundusid see moment isegi hullemad kui Ă”petaja Kangro tööd. Jehuu! Ülikool, siit me tuleme! Kuid Berit tĂ”estas, et ka kĂ”ige raskematest situatsioonidest on vĂ”imalik vĂ€lja tulla vĂ”itjana. Pidagem seda meeles (ka UT kirjutamisel).

Praegu tundub Beritil elus vĂ€ga hĂ€sti minevat – ta ka reisib palju. On nĂ€ha, et ta on vĂ€ga pĂŒhendunud sellesse, mida ta teeb, kuid leidsime end mĂ”ttelt, et millal siis eraelusse panustada? Sellega vĂ”ikski lĂ”petada meie jutu, kallid kaaslased. Soovime, et igaĂŒks teist leiaks elus selle, mida ta teeb suure rÔÔmuga ja samas ei unusta Ă€ra tasakaalu töö, suhete ja puhkuse vahel.

Au revoir!

Hedvig & Johanna

11.02.2017

133.c grupiteraapia

7. detsembril kĂ€is meil juba teist korda kĂŒlas psĂŒhholoog Tuuli Vellama, kellega me veetsime koos kaks viimast koolitundi. PĂ”hjus, miks ta tuli juba teist korda, on see, et esimene kord meile tohutult meeldis. Siin kohal palun mitte teha ennatlikke jĂ€reldusi meie klassi vaimse tervise kohta. Tuuli lihtsalt Ă”petas meile erinevaid mĂ€nge, enda ja teiste paremaks mĂ”istmiseks ning andis hĂ€id soovitusi seoses raskete koolipĂ€evade ning ebamugavate olukordadega toime tulemiseks. Lisaks mĂ”nusale koosviibimisele oli see ka hea vĂ”imalus klassiĂŒhtsuse tĂ”stmiseks.

Robin

11.02.2017

LĂŒhidalt ja kandiliselt EV Peaministrist

2. detsembril kĂ€is Tallinna Reaalkoolis rÀÀkimas Eesti Vabariigi peaminister JĂŒri Ratas. Kuulama olid tulnud paljud gĂŒmnaasiumi Ă”pilased, 133.c vÀÀrikas esindus nende hulgas. Ta rÀÀkis oma noorusest, unistustest, poliitikast ja eetikast. Saime teada, et JĂŒri Ratasel oli vĂ”imalus Ă”ppida Tallinna Reaalkoolis, kuid ta otsustas jÀÀda NĂ”mmele. KĂ”igil soovijatel oli vĂ”imalus peaministrile esitada kĂŒsimusi, millele tĂ€nu pressi kohal mitte viibimisele sai ĂŒsnagi ausad ja otsekohesed vastused.

Jan, Joonas & Toivo

11.02.2017

See mees, kes teeb kÔik sarjad Eesti telekanalites

Meie lennule kĂ€is kĂ”nelemas Martin Algus – Eesti stsenarist, nĂ€itleja ja nĂ€itekirjanik. Samuti tegeleb ta vÔÔrkeelsete stsenaariumite tĂ”lkimisega. Õpetaja Kristi Koit organiseeris ta meie kooli kĂ”nelema. Ta rÀÀkis oma eluloost ja kuidas ta jĂ”udis sinna, kus ta praegu on. Ta Ă”ppis Viljandis nĂ€itlejaks ja Ă”pingute kĂ€igus mĂ”istis, et stenaariumid ise on vahest ehk isegi pĂ”nevamad kui nĂ€itlemine. Nii alustas ta nĂ€identite tĂ”lkimisega ja nĂŒĂŒd kirjutab neid ise. Samuti rÀÀkis ta riskide vĂ”tmisest.
Martin Alguse kirjutatud/tĂ”lgitud teosed eesti telekanalites on “Ühikarotis”, “Ment”, “Kalevipojad”, “Padjaklubi” ja palju muud. Tema esituse lĂ”ppedes kĂŒsisime pĂ”nevaid kĂŒsimusi ja saime veel pĂ”nevamaid vastuseid :))
VĂ€ga tore ja huvitav oli 😀

Johann

11.02.2017

Kuidas keemia kontrolltööd mitte teha

NeljapĂ€eval, 17. novembril lĂ€ksin hommikul kooli asemel Solarise keskusesse. Mitte lihtsalt hĂ€ngima, vaid ikka eesmĂ€rgiga – nimelt toimus Nordea kontserdimajas noortekonverents “Lahe koolipĂ€ev 2016 – Kuidas vĂ”tta vastutust?”. Selles osalemine tĂ€hendas, et keemia kontrolltööd ma tol pĂ€eval tegema ei pidanud – juba see oli ĂŒsna lahe.

Niisiis astusin heatujuliselt uksest sisse (umbes 1300 noore hulka igalt poolt ĂŒle Eesti) ja pressisin end kontserdisaali istuma, et esimest kĂ”nelejat kuulata – selleks oli ĂŒllataval kombel staar-astroloog Igor Mang, kes oli pidanud vajalikuks oma koer lavale kaasa vĂ”tta. Igor rÀÀkis umbes 20 minutit sellest, kui suurepĂ€rased inimesed on veevalajad, kusjuures kutsus ta needki rahva seast lavale, et neid Ă”nnitleda. Nojah.

Edasi esinesid aasta noortebĂ€nd The Notes (vĂ€ga mĂ”nus), doktorant-maailmarĂ€ndur Maarika Traat ja ERR’i nĂ”ukogu esimees Agu Uudelepp. Üldiselt rÀÀkis iga kĂŒlalisesineja oma vastavast huvialast ja kogemusest ning andis sealjuures oma parima, et vastata noorusliku moderaatori (jutujuhi) kummaliselt sĂ”nastatud kĂŒsimustele – tema ĂŒlesanne oli vestlust just vastutuse vĂ”tmise teemale juhtida. PĂ€rast kohvipausi kĂ”neles skandaalne Riina Raudsik (vaid tema pĂ€rast ei tulnud konverentsile Eiki Nestor) tervisliku eluviisi olemusest ja tĂ€htsusest. See oli tĂ€itsa mĂ”istlik jutt – tuleb magada, tuleb sĂŒĂŒa, tuleb sporti teha.

Mainima peab kindlasti ka MĂ€rt Avandit, kelle rÀÀkimisest kahjuks suurt vĂ€lja ei tulnud, kuigi ta oma parima andis – noor publik lĂ€ks iga sĂ”na peale tĂ€iesti pöördesse ja lasi MĂ€rdil pikalt oodata kuni tema hÀÀlt jĂ€lle kuulda oli. Kahjuks pean jĂ€lle vĂ€lja tooma moderaatori ebakompetentsuse, aga mis seal ikka – MĂ€rt oli tĂ€itsa tore. Muuseas manitses ta noori mitte alkoholist muredele lahendusi otsima ja rÀÀkis vÀÀrtustest, mille oli kodust kaasa saanud – neist ĂŒks oli alati selg sirgena hoida. Konverentsil tunnustati ettevĂ”tlikke ja tublisid noori inimesi ning esinesid Daniel Levi ja Curly Strings.

Sebastian Raudsepp

30.11.2016

How To: Start-up ettevÔtlus

KolmapĂ€evastes majandustundides kĂ€is meile rÀÀkimas start-up firmadest Anna-Greta Tsahkna. Ise töötab ta start-up firmas Timbeter, mis on rakendus, millega saab telefoni abil mÔÔta palkide mÔÔmeid vaid paari minutiga. Ta kĂ”neles, kuidas ta ise start-up firmadeni jĂ”udis ja kuidas ĂŒldse sellised firmad toimivad: kust tuleb firma ĂŒlalhoidmiseks raha, millega tegelevad töötajad, mis on selliste firmade tulevik. Ta jagas ka mĂ”ningaid mĂ”tteteri tulevastele ettevĂ”tjatele, mis kĂ”lavad jĂ€rgmiselt:

‱ TĂ€htsam on inimesed, kellega koos töötad kui idee, mida ĂŒritad teostada.

‱ Ükski idee ei ole halb seni, kuni leiad inimesed, kellele see toode/teenus meeldib.

‱ LĂ€bikukkumine vĂ”ib tĂ€hendada ka head, sest inimene, kes on lĂ€bi kukkunud, on juba lĂ€bi kogenud seda, mis kaasneb lĂ€bikukkumisega ning oskab seda vĂ€ltida.

‱ Iga “ei” viib lĂ€hedamale “jaa”-le.

dsc_1325

27.11.2016

Kristjan Kaasiku mÔtteterad

Ühel teisipĂ€eva hommikul kĂ€is meile enda elust ja tegemistest rÀÀkimas kitarrist Kristjan Kaasik. Lisaks Ott Leplandi bĂ€ndi kuulumisele on ta ka kitarrikooli Drive it Up juht.  Ta rÀÀkis meile oma teekonnast muusikuks saamisel – Ă”pingutest PĂ€rnus ja Tallinnas G. Otsa muusikakoolis, Muusika- ja Teatriakadeemias, bĂ€ndi ja kitarrikooli tegemistest ning veidi ka oma edasistest plaanidest.  Siiski jĂ€id vast enim kĂ”lama mĂ”ned mĂ”tteterad, mida pĂŒĂŒan siin ka sĂ”nastada:

  • Kui paned endale seatud eesmĂ€rgid kirja, siis on tĂ”enĂ€olisem, et sa need ka saavutad.
  • Valikuid tuleb teha selle pĂ”hjal, mis tundub just antud hetkel Ă”ige ja hea.
  • Kui oled ĂŒhe tee valinud, siis Ă€ra tee endale plaan B-d. Siis sa tead, et sul ei ole muud valikut kui ainult oma teel eesmĂ€rgini liikuda ja sa panustad sellesse maksimaalselt.

 

15085455_1325133320851851_118940046779728113_n

26.11.2016

Üks Ă”nnetu korvpall

19. detsember, laupĂ€ev, gĂŒmnaasiumi tĂŒdrukute korvpall. Kauaoodatud fantastiline suursĂŒndmus. 133.c tĂŒdrukutel oli vĂ”it pĂ”himĂ”tteliselt taskus, sest vĂ€lja oli pandud tĂ”eline raskekahurvĂ€gi keskmise pikkusega 160 cm ning olematu varasema korvpallikogemusega. Kolm mĂ€ngu, kolm enneolematut vĂ”imalust. Kuid halva ilma ja rehvide tĂ”ttu vaid ĂŒks vĂ”it. Milline hĂ€ving!? Milline pĂ”rumine!? Kas see ongi selle vast alanud vĂ”imsa karjÀÀri lĂ”pp? Seda nĂ€itab tulevik.

VĂ”imsad vĂ”istlejad, pooleldi lÀÀnespioonist treener ning kaks truud kaasaelajat, ĂŒks karkudega ja ĂŒks ilma

 

 

 

25.11.2016

MĂ€rgipidu

Teist ja ĂŒhtlasi ka viimast korda vaatasime seda, kuidas taas ĂŒks lend sai rinda mĂ€rgid. Aasta pĂ€rast oleme meie need, kes seisavad kohmetult kaamera ees, kuni meile pika pusimise peale see mĂ€rgike rinda pistetakse. MĂ€rgiaktus on nagu mĂ€rgiaktus ikka – kĂ€ed on pĂ€rast kole valusad ja kibeled kogu aeg minema, sest vaja jĂ”uda koju pesema, riideid vahetama ja nina puuderdama (see viimane kĂ€ib siiski vaid noormeeste kohta), et pĂ”hiosa ajaks tagasi jĂ”uda. Selleks on Ă”htune pralle, kus tuletasime meelde nii kunagi iidsetel aegadel tantsukursustel Ă”pitut kui P.Otsa ringmĂ€nge. Suureks tĂ”mbenumbriks oli ka limbo, kus meie noormehed leidsid enda kutsumuse professionaalsete suusahoidjatena.

Pidulised tantsuhoos

Pidulised tantsuhoos

lÀheblÀheblÀheb

LÀheblÀheblÀheb

Õigel pidulisel on oma mĂ€rjuke ikka hĂ”lma all

Õigel pidulisel on oma mĂ€rjuke ikka hĂ”lma all

Soojendusdressid visati nurka

Soojendusdressid visati nurka

20.11.2016