Koolitee lÔpp ehk ohana means family
133. lennu gĂŒmnaasiumiseiklused said 21. juunil lĂ”ppakordi. Vihma, tuult, umbset aulat ja kontsakingade valu trotsides sammusid kĂ”ik 112 tarkusesĂ”durit oma saatusekaaslaste ja kaasviibijate ette, et veel viimast korda oma Ă”petajate kĂ€tt suruda ning lennukaaslastele kummardada (viimast unustas kĂŒll mĂ”nigi Ă€revustuhinas teha ja marssis Ă”nnelikult otse oma tooli poole tagasi). Sarnaselt 133.b klassi tegevusajaga lĂ€ks ka selle ajaveebiga nii, et alguses ei saanud kohe ĂŒldse vedama, kuid pĂ€rast oli keeruline pidama jÀÀda. Tegevusrohkete 3 aasta kokkuvĂ”tteks poetaks ajaveebi toimetus siia mĂ”ningad tĂ€nusĂ”nad:
Suurimad tĂ€nud Anettele, kes oma vĂ€gevate fotograafiaoskustega nende aastate jooksul lisaks Reaali Poisile ka seda veebikeskkonda tabavate piltidega kostitas. Ilma Sinuta ei oleks vist keegi meie klassist kunagi mĂ”istnud, kus, miks ja millal midagi toimub. Mainimata ei saa jĂ€tta, et pakkusid KĂŒbarale kĂ”nede meisterdamisel ja ettekandmisel kĂ”va konkurentsi. AitĂ€h!
Kui Anette teadis öelda, kus, miks ja millal midagi toimub, siis Kristina teadis öelda, mille eest, kui palju ja kuhu nende toimetuste eest maksta tuleb. Ei ole vist tĂŒĂŒtumat ja samal ajal tĂ€nuvÀÀrsemat tööd kui seda on raamatupidamine ja Sa said sellega suurepĂ€rastelt hakkama! AitĂ€h, et sĂ€ilitasid meie vahel vinguvate juutidega rahu ning suutsid kĂ”ikide exceli tabelite ja kummaliste numbrite juures oma pĂ€ikselise oleku sĂ€ilitada.
TĂ€nusĂ”nad neile, kes kĂ”iki mahukaid rĂŒhmatöid ja ettekandeid olid alati valmis lĂ€bi viima, klassile tutvustama ja mitte liiga harva ka vajadusel improviseerima. Ajaveebi toimetus kĂŒll ilmselt unustab nĂŒĂŒd mĂ”ne nime, kuid Teisi-Liis, Ella, Anette, Kristina, Sten, Herodes – kui keegi teadis, et on teiega ĂŒhes rĂŒhmas, siis vĂ”is kĂŒll kergendatult hingata.
Ilma Sepata oleks meie bioloogiatunnid vist piinlikult vaiksed olnud: aitÀh, et Veskimetsaga mingis kummalises vÔÔrkeeles viitsisid rÀÀkida!
Sten, Sa kĂŒll viimasel aastal kooli eriti tihti ei jĂ”udnud, kuid see eest tegid 133.b-le nime (ja ka c-klassile hĂ€bi) nii mitmegi aine olĂŒmpiaadidel ning pisut jĂ”udsid meie lippu ka rahvusringhÀÀlingu eetris kĂ”rgel hoida (Ă€ra muretse, ega me su madalat lendu kunagi Ă€ra ei unusta:). AitĂ€h!
Jana, pinguta, mis sa pingutad, oma pagarimainet Sa veel lÀhiaastatel maha ei raputa. AitÀh magusate elamuste eest!
TĂ€nud meie spordikangelastele – Hero, Roomet, Liina, Helen, KĂ€es + kĂ”ik need usinad klassikaaslased, kes nĂ€dalavahetustel kohustuslikest klassidevahelistest vĂ”istlustest osa vĂ”tsid.
Meie lauluinglid – Maria MĂ€ngel, Teisi-Liis, Margaret Hook, Maarja ja Oliver – tĂ€nu teile kĂ”las sĂŒnnipĂ€evalaulude ajal vĂ€hemalt mĂ”ni viisipidav hÀÀl, aitĂ€h et meile alati aktuste ajal serenaadi laulsite!
Suur tĂ€nu meie armsale klassijuhatajale ja vene keele Ă”petajale Natalja Sinjukinale, kes meid kuidagi nende kolme aasta jooksul Ă€ra kannatas. Tsiteerides Radikut: “йОŃĐ” ДЎДŃŃ, ĐŽĐ°Đ»ŃŃĐ” бŃĐŽĐ”ŃŃ.” – nii ka meie klassiga, aega vĂ”ttis, natukene sai asja ka. AitĂ€h Teile!
Igavesed tÀnusÔnad kÔikidele Ôpetajatele, kes meisse teadmisi puistasid ning Ôpihimu toitsid ja kogu selle vÀgagi raske töö juures huumorimeele sÀilitasid. Reaalkool on pÔhjusega parim, see on just tÀnu teile, armsad Ôpetajad. AitÀh!
Ja last but not least, suur kalli kÔigile neile, kes oma panuse siia 133.b elektroonilisse mÀlestusteraamatusse andsid. Eriline tÀnu Maarjale, Janale ja Ketlinile, kes pidevalt ajaveebi pildimaterjali jagasid ning mÔtteid Ôhku lennutasid ja Teisile, kes seda blogi algselt vedada jaksas. Kindlasti itsitame kunagi, kui totud ja veidrad me olime, kuid avastame iga aasta jaanuari viimasel laupÀeval, et midagi pole muutunud. VilistlaspÀeval kohtume!
LĂ”petuseks mĂ”ned pildid, mis mitte kĂ”ige vingema ajaveebi (ega me kibestunud ei ole…) tihedast postitustelaviinist kĂ”rvale jĂ€id:
Fotoseeria “133.b ei jaksa enam”
Kahe fĂŒĂŒsikatunni vahepeal leiutasid meie fĂŒĂŒsikahuvilised poisid jalgratast.
Lahendus igale YFU-kale, kes end aasta nooremate keskel liiga vanana tunneb: istuge söögivahetunnil 1. klassi jĂŒtside juurde, tunnete end kui uuesti sĂŒndinuna.
Enne eesti keele proovieksamit tavalisest peopessa mahtuvast stressipallist ei piisanud…
Ka matemaatika proovieksamiga seondunud emotsioonid polnud positiivsemad (tervitused Ôp. Kerli Kupitsale)
Kohe, kui 133. lend lĂ”pukellaga koolist vĂ€lja visati, lĂ€ksid kaasĂ”pilased hulluks: keegi proovis ĂŒhel neljapĂ€eva hommikul oma vĂ”ileivakest radiaatoril grillida.
Joosepil on juba noores eas kÔik eeldused ajaloo tegemiseks olemas.
Hoolimata sellest, et keegi polnud veel Maarjale tuult tiibadesse soovinud, pĂŒĂŒdis ta ĂŒhel tusasel koolihommikul oma sulgi sirutada ning kooli aula maandumistingimusi testida.
Pilt, mis vĂ”tab kokku meie kolm aastat. Rohkem sĂ”nu vist polegi vaja…
23.06.2018