Ekskursioon politseijaoskonnas ehk täiesti tavaline reede

Mõni aeg tagasi tuli meie klassijuhatajalt meilile kiri ebamäärase algusega: “Politseilt tuli selline ettepanek…” Esialgu kĂĽsimusi tekitavast sõnumist selgus, et tegemist oli kutsega Pelgulinna politseijaoskonda kĂĽlastada. Klass näitas huvi ĂĽles ning panime paika kuupäeva. Selleks osutus ĂĽks kĂĽlm ja lörtsine reede õhtu. Trotsides halba ilma, seadsime klassiga sammud bussipeatuse poole samal ajal, kui meie klassijuhataja sai nautida autoomaniku mugavusi.

Kitsas ooteruumis võttis meid vastu noorsoopolitseinik, kes tutuvustas meile jaoskonnahoonet. Alustasime tuuri ülekuulamisruumides, mis esialgu olid vaid suletud uste taga ja mugavad võrreldes hilisematega, mis olid rauduste ja trellide taga ning põrandale naelutatud toolidega. Sealt liikusime edasi mööda pikki koridore arestimajja ning saime siseneda selle kõledatesse ruumidesse. Järgmisena tutvusime politseiautodega, kuhu mõnedel, sealhulgas meie klassijuhatajal, ka sisse istuda lubati, kes rooli, kes trellide taha.

Viimaseks juhatas politseinik meid loengusaali, kus ta vestis oma lugu politseinikuks saamisest. Lõpuks hakkas see veidi meenutama värbamiskatset, öeldes, et politseijaoskonnas on alati tööd pakkuda. Lõpetuseks pani ta meile südamele, et tegeleksime noores eas eelkõige enda arendamisega, selle asemel, et enne 25ndat eluaastat kuritarvitada alkoholi, tubakat ja kanepit.Viimane tekitas klassi seas arutelu, kas pärast 25 aastaseks saamist on need tegevused lubatud. Vaatamata halvale ilmale ja reede hilistele õhtutundidele, oli tegemist huvitava tuuriga, mida juhtis meeldiv politseinik. Loodetavasti jääb see külastuskäik meie klassi jaoks siiski ühekordseks kogemuseks.

Käes-express viimas Seppa ja õpetaja Sinjukinat… noh… kuhu ise tahate?

Sten ja Rainer proovisid, mis tunne on trellide taga istuda ning Sten pidi tõdema, et lobisemiseks hea koht nagu iga teinegi

Koertel on häbikoonus, politseinikud peavad halva töö tulemusena sellisega nädala aega liiklushuligaane püüdma

Sepp tundmas ennast igati koduselt ja turvaliselt + ees istudes ei ole ohtu, et sĂĽda läheb pahaks ja oksendada tahaks…

Lisas: slaav 11.12.2017 21:05

Robotex ehk üks väga vahva ja igati kordaläinud nädalavahetus

24-26. novembril toimus Eesti suurim tehnoloogia- ja robootikasündmus Robotex. Üritus toimus koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga, seega olid eksponeerimisele kutsutud ka meie tootearenduse kursuse raames tehtud mänguasjad. Algse plaani järgi pidi iga päev kohal olema igast tiimist vähemalt 2 inimest, kes inimestele enda toodet tutvustaks. Reedel kohale jõudes aga avastasime, et meile oli eraldatud ainult väga väike ala (kaks lauda TTÜ tsooni nurgas), kuhu korraga oleks mahtunud max 5 inimest. Seepärast tegime plaani ümber nii, et need 5 inimest, kes laua juures seisavad, tutvustavad ka teiste tiimide tooteid.

Ăśldiselt koosnes meie päev lihtsalt laua ääres passimisest, kuna meie prototĂĽĂĽbid ei pakkunud publikule nii palju huvi kui kõrvallaudades olevad virtuaalreaalsusprillid ja muud tehnoloogiamasinad. Siiski käidi aeg-alalt meidki uudistamas. Kõige rohkem mängiti kuuenda tiimi magnetkonstruktsiooniga, mida oli võimalik erinevateks kujunditeks kokku panna ning huvi pakkus ka kaheksanda tiimi robustse välimusega mänguasi nimega “Seinast läbi”. Paljud inimesed aga ei hoolinud ĂĽldse meie toodetest, vaid tahtsid ainult TTĂś õhupalle, mida meie juures täis puhuti. Võib-olla põhjustas selle nähtuse Normani megaõhupall, mis koosnes mitmest kokkuseotud õhupallist ning ulatus laeni.

Lisaks oli ilmselt probleemiks ka asjaolu, et need kaks lauda olid ĂĽsna kõrged ning meie mänguasjade sihtgrupp – lapsed – lihtsalt ei näinud, mida me neile reklaamida tahame.

Tegelikult oli Robotex väga vahva ĂĽritus, mis koondas palju intelligentseid inimesi, kelle näol sai nii mõnigi endale uusi kontakte. Peale selle said klassivennad aimu sellest, millised näevad nad välja, kui TTĂś-sse õppima lähevad – reaalselt kõik noormehed, kes tehnikaĂĽlikooli boksis viibisid, nägid ĂĽhte nägu välja, isegi prillimudel oli kõigil sama.

Ahjaa, vihje järgmise aasta osalejatele, tooge tasuta kraami, eriti kleepse oma putkasse, Karlil sai pärast kolmandat tiiru ümber messikeskuse kõikvõimalikud kleepsud juba kogutud.

Tuleb välja, et Oliver meenutab Eddie Murphy-t

Norman pĂĽĂĽdis UFO-laevaga minema lennata

Laupäeva hommik oli raske…

… aga siis avastas Karl igasugust tasuta nänni

Nagu näha, siis meil oli nii palju põnevat tegemist (muide neid magnetkuule oli ülikeeruline enda tahte järgi kokku panna, nii et palun väärtustage mu pingutusi)

Radik püüdis õhupalliga minema lennata

Meil oli väga põnev vol 2


Magnetprintsess Maarja featuring Tõnso käsi


Magnetkrooni saab väga vabalt ka kaelakeena kasutada! Ostke kohe, helistades numbrile 55-ärgevaligetehnosuunda-91 ja saage kauba peale ka see kaunis modell. Vajab toimist iga poole tunni tagant, joota tihemini.

Lisas: slaav 10.12.2017 16:39

Eesti dekadentlik kunst ja Saksamaa metsikud ehk põhimõtteliselt on KUMU teine kodu juba

Tänasel kaunil päeval võtsime pärast kirjandusetunde oma kõik pambud kaasa ning seadsime sammud juba väga tuttava maja – KUMU – poole. Seekord oli luubi all kaks näitust: “Kurja lillede laped. Eesti dekadentlik kunst” ja “Saksamaa metsikud. Die BrĂĽcke ja Der Blaue Reiteri ekspressionistid“. Kaks tundi möödusid kiire… okei, mõõduka tempoga, asja tegi põnevaks see, et saime ise interaktiivselt kunsti analĂĽĂĽsida ja ka luua, selmet lihtsalt kõiki neid fantastilisi töid vaadata.

Esimesena kĂĽlastasime näitust “Kurja lillede laped. Eesti dekadentlik kunst”, mis jagunes omaette väikseteks saalideks, millest igaĂĽks kandis teatud peateemat. Kuna tegemist on väga sĂĽgava ja kohati raske teemaga, siis jagunesime gruppideks ning igal rĂĽhmal oli ĂĽlesanne ĂĽhe saali töid analĂĽĂĽsida läbi luule. Kuigi reede õhtu jaoks oli antud ĂĽlesanne ĂĽsna väsitav, oli siiski ĂĽsna huvitav uurida erinevate teoste loomise mõtet ja oletada, mida võisid tunda kunstikud mingit tööd maalides.

Näitusel “Saksamaa metsikud. Die BrĂĽcke ja Der Blaue Reiteri ekspressionistid“ saime rohkem ise ringi käia ning töid uurida. Seejärel suundusime ĂĽhte (meie klassi jaoks) pisikesse tuppa, kus igal ĂĽhel oli ĂĽlesanne kujundada varasemalt Jakobi poolt hakitud linale aukude lappeks tĂĽkid. Lisaks ĂĽksteise kunstioskuse võrdlemisele saime teada, et meie klassi ruumikasutusoskus on puudulik: kõikide lapid ei tahtnud kuidagi ĂĽhele linale ära mahtuda, mistõttu pidime osa töödest teisele poole triikima (ja seda tegime ka tagurpidi…).

Vaatamata hilisele ajale oli meie kĂĽlastus äärmiselt huvitav, mitmekĂĽlgne ja kaasahaarav. Edasi näitab vaid aeg, kas kogu saadud infost midagi ka kahe kõrva vahele jäi või jooksis kõik mööda kĂĽlge otsemaid maha…

Iseenesest pole ju paha mõte koolile selline lift kinkida

PĂĽhendusega Lemmele

Anette ja Mona ilmselgelt üliõnnelikud ja elevil. Ja siis on Laura..

19. sajandi teisel poole Euroopa vallutasid mäss ja pessimism, anarhia ja hĂĽsteeria koos lõppemise meeleoludega, millele viitab ka sõna “dekadents”, mille teemalist näitust vaatasime. Aga siin on pildid sellest näitusest vikerkaare värvidena (vist ikkagi jooksis mööda kĂĽlgi maha kogu see teave…):

 

Sten väsis ära…

Kes aias, kes aias… ehk Joosep väsis ära

Me näeme välja, nagu oleks käsil midagi olulist ja ägedat, eks?

Teil on õigus, tegime tõesti suurepärast kunsti

Anette tegi selfi ka


Keegi peab õpetama Sepale ja Tõnsole, kuidas toole kasutada

#ad

 

Lisas: slaav 08.12.2017 21:31

Mis?Kus?Millal? ehk meil on kĂĽlalisesineja

Seekordse postituse võtab ĂĽle meie aukĂĽlaline, 133B e-resident, kes hetkel viibib kaugel-kaugel eemal neuraalse regulatsiooni Kahoot-ist ja ajaloo suulisest eksamist (appi!). Take it away…:

 

Paraguay. Pooled eurooplased ei ole sellisest riigist ilmselt varem midagi kuulnud. Teisest poolest enamikul pole õrna aimugi, kus selline veidrus asuda võiks… Ja siis on Reaalkooli 12.b klass, kellest mmm… ma ütleks/loodaks, et 80% teavad vähemalt, et Paraguay on riik Lõuna-Ameerikas. Ja ilmselt on nüüdseks juba kõik klassi liikmed märganud, et liitunud on kaks uut tüdrukut, kuid klassinimekiri on pikem vaid ühe rea võrra. No aitab küll nüüd vihjetest, kes sai aru, see sai, kes ei saanud, see ei saanud.

Mis? Vahetusaasta pärast Reaalkooli 11. klassi, mis on ilmselgelt lihtsalt üks suur puhkus, kui kõik uurimistööd ja GMO-katsed tehtud said.

Kus? Paraguay… nagu дaaaaa, oleks võinud esimesest lõigust juba aimata. Riik, kus ei ole mägesid, lund, merd, mõni üksik jõeke vahel juhtub ette. Aga täpsemalt linn nimega Concepción, mis eestlaste suus tuntud ka kui Surmalinn (ehk mina nimetan seda nii… ei ole siiani näinud ja ei looda ka näha mitte ühtegi eestlast selles kahtlases kohas), sest keskmise eestlasena on minu jaoks normaalne kuum temperatuur 22-23 kraadi… suvi Concepciónis tähendab vähemalt 50 kraadi…

Millal? NĂĽĂĽd praegu ehk (nĂĽĂĽd tuleb hoolikalt lugeda, sest ega ma ise ka ei saa väga aru, mis siia kokku jurasin) Eesti suve keskosast Paraguay talve algusesse, elasin ĂĽle 25-kraadise talve, hetkel ripub hing niidiga kaelas selle 45-kraadise kevade tõttu, oma matuseid planeerin ilmselt jaanuari lõppu, kus oodata võib 50-kraadiseid päevi ja naasen ĂĽkskord Paraguay sĂĽgisest Eesti suve algusesse… okei, põhimõtteliselt  juuli 2017 kuni juuni 2018 😊

Kes? No seesama ikka, kes sai aru ja kes ei saanud… Kui veel vihjeid vaja, siis üks küllaltki segane eestlane, kelle lemmiktegevused on (mägi)suusatamine, purjetamine ja lumeinglite tegemine (leiad sarnasusi riigikirjeldusega lõigust „Kus?“).

Miks? Sest ilmselgelt, kui inimene armastab lund ja hapukoort ja saab suurepäraselt läbi oma sõprade, klassikaaslaste, pere ja isegi tüütute õdede-vendadega, siis peaks ta ju kolima aastaks seitsmetunnise ajavahega ja 30. laiuskraadil asuvasse kõrbe-riiki. Obviously.

Millega? 30 tundi lennukis..

Kellega? Ăśksi kolmanda eestlasena btw.

Kuidas? Eks oli raske, aga leppisin, et suudan elada aasta aega ilma sõprade ja hapukooreta. Ja olen avastanud nii palju asju, miks Eesti on lihtsalt super elada, mida peaksin järgmine kord kaasa võtma, kui sellise retke ette võtan. Näiteks: Eesti ei tule suvakad inimesed sind esimese asjana musitama (MY PERSONAL BUBBLE!!!!), sinep maitseb kohutavalt (“Põltsamaa –  ehtne ja hea” on jumala tõsi), SAI (ĂĽks olulisemaid põhjuseid, miks juba väga Eestisse tagasi igatsen: kõik, mida hommikuks pakutakse, on paberi maitsega ja kui ĂĽkskord osteti mulle ekstra pan negro (MUST leib), siis see ei näinud välja isegi mitte nagu sepik, vaid pigem nagu heledapoolne saib…), kuumus (nagu halloo, kust ma selle jõulutunde peaks saama 45-kraadises leitsakus), igatsen vett (joodavat kaanivett ja merd mõlemat) ja vabadust (kohtuda selliste sõpradega, kellega tahan, kasutada bussi, omada enda koduvõtit, osta endale ise sĂĽĂĽa või riideid, magada hommikuti kauem, kui kĂĽmneni jne jne) ja kõige rohkem tunnen puudust ikkagi hapukoorest…

Milleks? „One day I want to be this cool granny in her rocking chair, that can tell funny, crazy and unbelievable stories of her life the whole school holiday.“

Mispärast? No tegeliku peamine põhjus on Reaalkooli üheteistkümnenda klassi koormus, kevadeks olin täiesti leppinud oma töökohaga McDonald’s-is ja stripparid saavad ju ka ikkagi mingit raha…

Kas? Jah, Johanna, jah.

XXXX

Maakera ahjupooluselt <3

 

PS: käesolev postitus on osa Lemme Tonsiveri tulevase blogi pressituurist, mille käigus kutsub ta kõiki inimesi lugema veel avamata jutukesi sellest täiesti pöörasest seiklusest, mille lõppvaatuseks on (loodetavasti) tagasitulek Eestisse.

Paraguay jõulutraditsiooniks tundub olevat deemonnukkudega mängimine…

Teate neid SOS abipakke, mida saadetakse arengumaadesse? Tundub, et Lemme SOS paki elupäästev osa on Taukari plaat

Esiplaanil kaks suvalist kuju, tagaplaanil ĂĽks liiga optimistlik eestlane

Täitsa nagu istuks Poisi kõrval ja teeks klassikaaslastega pilti, ainult et kõik on kuidagi liiga naerusuised

Oma vabast ajast käib Lemme LA-s oma raadiosaadet nimega “Hapukoor on elu” tegemas. Ăśtleksin, et kuulake kõik teda iga neljapäev, aga raadiosagedused vist nii ei toimi…

Lisas: slaav 07.12.2017 18:48

Soome 100 ehk täna ajaloos…

Moi!

Täna, 6. detsembril täitub meie armsalt põhjanaabril Soomel sada aastat sünnist. Otsustasime seda tähistada nimekirjaga viiekümnest(100 jaoks oleme me veel liiga väiksed) asjast, mis selle maa meie jaoks eriliseks teevad:

  1. Nokia – me vist ei pea põhjendama, miks need Soomes leiutatud telliski… vabandust, telefonid nii armsad on
  2. Angry Birds – põhikooli igavad matemaatikatunnid said kenasti sisustatud
  3. Soome hĂĽmn – just tänu Soome helilooja Sibeliusele saame spordivõistluste autasustamiste ajal rohkem kordi uhked olla, kui võibolla ise võitnud oleksime
  4. Finnair – ĂĽhendab meid reaalselt kogu ĂĽlejäänud maailmaga alates aastast 1924(!-meie ka ei teadnud, et nii kaua juba…)
  5. Soome televisioon – ĂĽhendas meie vanemaid reaalselt kogu ĂĽlejäänud maailmaga, tänu millele ei kasvanud meist punased koopaelanikud
  6. Üks hästi tore v-tähega roppsõna, mis täiesti ebasoomlaslikult aitab väga hästi teatud emotsioone väljendada
  7. Dingo – lugu “Autiotalo” on endiselt hitt meie sĂĽdames
  8. Lapimaa – ebareaalselt maagiline talvevõlumaa
  9. Jõuluvana – globaliseerumise perspektiivist vaadatuna elab taat kĂĽll täiesti ebasoodsas kohas, Finnair pakub kĂĽll kauglende, aga no lihtsam oleks äkki kogu seda kingikaadervärki kuskilt Frankfurtist või isegi Dubaist juhtida?
  10. Muumid – kas keegi on kunagi mõelnud sellele, kui imelikud need olendid tegelikult on? Ja mis värk nende lukustamata ustega on?
  11. Urr – aitäh, soomlased, kõikide nende õudusunenägude eest!
  12. Muumimaa – väärib eraldi märkimist, sest nii mitmelgi meist on esimesed “päris mängumaa” mälestused just sealt. Säh sulle, Lottemaa, Soome did it first
  13. Tuhat järve – neid kaadreid ei saa vist piltidesse ega sõnadesse panna, sest Soome järve peal või ääres istudes tekib mingi maagiline tunne, mida kirjeldada ei ole võimalik
  14. Mökkid – ei ole järvi ilma mökkita: suvel on neis palav, talvel kĂĽlm, kogu aeg on kitsas, aga siiski on nii armsad need väiksed uberikud
  15. Linnanmäki Helsinkis – kelle jaoks lõbus, kelle jaoks õudne, aga sa pole Helsinkis korralikult käinud, kui see lõbustuspark on kĂĽlastamata
  16. Vantaa Ikea – sa pole eestlasena Soomes korralikult käinud, kui pole oma ĂĽhepäevasel laevareisil tihedasse ajakavasse mahutanud selle Ikea poe kĂĽlastust
  17. Himos – viimastel aastatel kĂĽll mitte enam parimas vormis suusakuurort on siiski lähim Alpidele, mis saadaval on
  18. Fazer – täitsa lõpp, kui head šokolaadid (aga te pole paremad kui Kalev:)
  19. Pingviinide paraad – täna naerame teie kodanike totakaid kleite, 24. veebruaril on teil võimalik meile tagasi teha
  20. Karjala pirukad – endiselt ei saa täpselt aru, misasjad need on, aga jube maitsvad on
  21. Tupla
  22. Tutti Frutti
  23. Geisha kommid
  24. Salmiakki
  25. Dumle kommid – meie hambaarstid ilmselt sellega nõus ei oleks
  26. Marianne kommid
  27. Need leivakausikesed, kuhu on jube hea kartulisalatit sisse toppida
  28. Muumide kĂĽpsised
  29. Jenkki näts – nostalgia ka vanematele:)
  30. Jaffa – see on tegelikult päris õudne jook, aga kas Coca-Cola on mingi maitsenauding?
  31. Taffeli krõpsud – kui algklassieas hakkas taskuraha otsa saama, aga tahtsid väga krõpsu, siis Taffelit ikka sai. Muidu ei kõlvanud…
  32. Kõiksugused lagritsakommid – midagi pidid ju meie vanemad sööma… kuigi muld oleks vist ka parem alternatiiv olnud
  33. Saun – soomlasega sauna minek on ikka paras enesetapp
  34. Soome kelk – kellele traspordivahend, kellele vajadusel mõrvarelv
  35. Tuulegeneraatorid – täitsa Soome leiutis!
  36. Olkiluoto tuumajaam – tervitused õpetaja Piret Karule
  37. Helkurid – see väike leiutis päästab aastas tuhandeid elusid
  38. Naistekandmine – hahaa, me oleme teist paremad!
  39. “Kalevala” – kust mujalt sai Kreutzwald inspirtsiooni meie oma “Kalevipoja” kirjutamiseks? Thanks a lot, nii tore on lugeda seda
  40. Soome laev – sinu Soome reisi kõige põnevamad kaks tundi
  41. Soome laeva karaokebaar – me kõik ju oskame laulda, eks?
  42. Soome laeva toidupood – Toblerone ja liiga suured pakid komme – iga lapsevanema unistus
  43. Soome laeva parfĂĽmeeriapood – kas sulle meeldib see jumestuskreem? Osta see laevalt kohe poole kallimalt!
  44. Soome laeva slotimängud – kui su ema lubab sul ĂĽks kord kangi tõmmata, rikkudes sellega räigelt seadust. Aga see on Soome laeval, nii et see ei loe
  45. Soome laevalt autoga mahasõit – “no issand jumal, kas me liigume ka ĂĽldse või??” Sinust kaks autot eespool pĂĽĂĽab Pekka, käsipidur sees, oma alkoholi täis Škodat kohapealt liikuma saada
  46. Kimi Räikkonen – soomlased, hoidke seda rahvuslikku aaret

    Tsitaat “Jätke mind rahule, ma tean mida teen” on soomlastele nii hingelähedane, et noored võtsid selle koos oma pusadega möödunud kevade LIYLS konverentsile USA-s kaasa

  47. Pauligi kohv – teatud hetkedel ikka päris elupäästja teine
  48. Valio – “Kas sa poest piima, Alma piima tõid?”
  49. Jenka – https://drive.google.com/file/d/0B5qN-r_5p6BJNVhUZmlVSTlqemJuUlJwMDAtUndSMkljcHJr/view?usp=sharing
  50. Kõik need vaprad soomlased, kes tõttasid meile appi meie iseseisvust kaitsma

Meie, noored, et unusta seda kunagi. Lubame hoida edasi neid õde-venda sidemeid kallite kaasmaalastega. Kes läheb Soome omandama suurepärast haridust, kes läheb ehitajaks, kes Ikeasse… igaĂĽhel meist on miski, mis hoiab sidemeid Soomega tugevamana, kui omaenda naabriga.

Kiitos, Suomi, hyvää itsenäisyyspäivää!

Lisas: slaav 06.12.2017 18:19

Nõukogude aja Eesti kunst KUMU-s ehk me saime hiigelliftiga sõita

  1. novembril külastasime KUMU näitust Nõukogude Eesti kunstist. Siin mõned pildid ja paar lauset meie külastusest.

Näituseelsed emotsioonid lifti oodates:

Kuigi arvasime, et ega me ühte lifti küll ära ei mahu, siis seekord eksisime – ruumi jäi üle teisegi grupi jaoks. Võib isegi öelda, et meil oli päris lahedalt ruumi. Meie peale oleks saanud veel teisegi kihi inimesi „laduda“. Kirjade järgi peaks mahtuma antud lifti 122 inimest, tõenäoliselt on see arv ühe kihi kohta, aga mine sa tea. Lifti suurus oli niivõrd hämmastav, et selle üle tehti nalja, võrreldes seda teise maailmasõja aegse gaasikambriga…:

Kui pole saanud varem nii suure liftiga sõita, siis ei teagi kohe, mida teha. Mõned seisid seina äärde ritta nagu algaks mahalaskmine:

Meie ringkäik jätkus peale meeldejäävat liftisõitu kiire ajaloolise ülevaatega nõukogude ajast ning seejärel suundusimegi näitusele. Kohe alguses võtsid meid vastu plakatid, sotsialistlikud plakatid:

Pildil on näha meie giidi, kellele saab jagada ainult kiidusõnu. Ta rääkis väga huvitavalt ning tõi erinevaid paralleele. Lisaks sellele olid temapoolsed kommentaarid väga hästi kooskõlas vastavate teostega. Märkimisväärne on see, et meie klass avaldas arvamust ning vastas vabatahtlikult küsimustele ja küsis ka ise küsimusi. See võib enamusele meie õpetajatest, kui mitte kõigile, väga imestusväärne tunduda – tavaliselt tuleb pooleldi jõuga sõnu meie suust välja tirida, seda tuleb teha eriti neil, kes meile esimest korda tundi annavad.

Järgneval pildil võib näha, et meie klass, 12.b on ilusti lõimunud oma lennukaaslastega – võtsime endaga kaasa ka a-klassi õpilase (kellel tuvastamisega probleeme, siis giid osutab temale):

Giidi mõju oli nii suur, et ühe teose üle algas neljal klassikaaslasel tõsine arutelu:

Meile näidati ka nõukogude aja igapäevaesemeid, sealhulgas arvelauda ja universaalset klaasi, mis „sobib nii piima kui ka viina jaoks“.

Meie külastus oli täpselt ajas ning meeleolukas. Uuesti lähme klassiga KUMU-sse juba 8. detsembril.

Lisas: slaav 04.12.2017 07:51

Hot dog ehk burger ehk võileib?

Tere.

Kui teil on olnud õnnelik lapsepõlv (ja ka täiskasvanupõlv), siis te ilmselt teate, et:

See on burger.

See on hot dog.

Ja see on võileib.

Lihtne, kas pole? Aga võta näpust, ei olegi!

Kõik algas sellega, kui neljapäeval (23.11) kuulsime poisse tulises vaidluses teemal, kas hot dog on võileib. Mõningad vestlusest väljaspool olevad isikud jäid arvamusele, et hot dog on hot dog ning ei kuulu võileivakategooriasse. Siis aga küsis Sten, et kas võileib on burger? Sellele küsimusele püüti veel teravamalt ühist vastust leida, aga kuna kõik olid väsinud, siis andsime (mõneks ajaks) selle teemaga alla.

Järgmisel, Robotexi esimesel päeval (wohoo), kui kooli oli jõudnud 12 õpilast, 15 mandariini, 3 pakki kommi, 3 kohukest ja ĂĽks pakk piparkooke, avasime õpetaja Koidu tunnis selle diskussiooni taas kord. Ăśsna kiirelt jõudsime enam-vähem konsensusele, et hot dog ei ole tõepoolest võileib. Burger-võileib-võileib-burger teemalahendus aga nii lihtsalt ei läinud. Sten väitis, et burger koosneb kahest saiast, mille vahel on pihvisarnane toode. Oponendid aga arvasid, et burger on ikka kitsamalt määratud, sul on burgeri tegemiseks spetsiaalne sai ja seda sama kotletilaadset asja mĂĽĂĽakse ju eraldi ka burgeri pähe ehk lihtsalt suvaline singivõileib burgeriks ei kvalifitseeru. Vaidluse vahepeal oli Anette nii närvi läinud, et otsustas kasutada õlekõrt “helista emale” ja sealt abi saada, kuid jõudis ainult selleni, et hot dog ikkagi on võileib?

Nii kestis meie tĂĽli edasi, kuni klassi naases vahepeal lahkunud Kristi Koit. Esitasime oma probleemid ka talle – “Kas hot dog on võileib? ja kas võileib on burger?” -, mille peale arvas ta, et hot dog ei ole kindlasti võileib, nagu ei ole võileib ka burger. Esimese vastuse poole peale hĂĽĂĽdis Sten “Just”, aga jätkas siis “aga hot dog pole võileib ainult siis, kui viiner saiast ĂĽle ulatub, muul juhul on hot dog võileib.” No pagan. Selge, nõustusime, et ĂĽleulatuva vorstiga sai on hot dog ja mitteĂĽleulatuva vorstiga sai on viineripirukas. Vahepeal jõudis õpetaja usina googeldamise tulemusel selleni, et hot dog on hoopis kukkel… Me tegime siis kokkuvõttes tahvlile ka pisikese skitseeringu, mille nooled vastavad tõele ainult ĂĽhe osapoole arvates (autokraatlikult ei lasknud nad meil seda joonist täiendada):

Ja vastuseks õpetaja Koidu kĂĽsimusele “Millises elusituatsioonis teil seda teadmist vaja läheb?”: kui peaks kunagi juhtuma Statoili kiiret apsu ostma, siis peame ju teadma, kas me seda kotletivõileiba tellides saame ikka klassikalise burksi või hoopis mingi kanapanini..

Ah jaa, ĂĽks asi on veel: tomat on tegelikult puuvili! Säh sulle kooki moosiga! Või peaks ĂĽtlema “kuklit ketšupiga”?

See on kõik. Võite jätkata oma kanavõileiva/kanaburgeri/kana-hot dogi/kanapanini/kanakukli söömist, juhtunuks see teil äkitselt pooleli jäänud olema.

Lisas: slaav 24.11.2017 19:01

Koolipildistamine ehk loominguline viis end kiiresti fancy-ks teha

Norman otsustas endale kujundada äärmiselt šikid traadiprillid, lisaks sellele ka üliägeda ristiga keti kaele. Kohe näha, et tehnoloogiaklass..

Lisas: slaav 24.11.2017 09:22

Meil käisid kadrisandid külas ehk nüüd on väga palju õnne

Teisipäeval, 21. novembril kĂĽlastasid meie bioloogiatundi ootamatult pisikesed kadrisandid. Ăśhel hetkel täitus klass u 50 imearmsa Kadriga, kes meile laulsid. Kadrid esitasid meile ka mitmeid mõistatusi, millele oskas vastata ainult Sten – 1. klassi õpetajad ei olnud seega meie vaimsete võimetega ĂĽldse rahul. Siis sai osa õpilasi endale ĂĽhest kahtlasest-toredast kotist õnne valida. Kadrid laulsid end klassist välja niisama ootamatult, kui nad meie juurde sisse sadasid, ainult et paari kommipaki võrra rikkamad.

Lihtsalt vaadake kui armsad nad on!

Lisas: slaav 22.11.2017 09:37

Märgiline päev ehk üks märkimisväärne sündmus ehk reede, mis väärib märkimist

10. november oli meie koolitee ĂĽks olulisemaid päevi: saime kätte oma kauaoodatud lõpumärgid. Ei hakka siin pikalt rääkima märgi tähendusest, samuti ei taha hakata laulma kurba nutulaulu sellest, kuidas kõik kohe läbi saab – lĂĽkkame selle kevadesse. Pika tänuväärse teksti asemel laseme rääkida ĂĽhel toredal videol meie inglite kooriga ja et teha asja huvitavaks, oleme lisanud kolm pildimõistatust, millele õigesti vastates võite ennast uhkusega Reaalkooli õpilaseks nimetada. Aga teadke, et kõige lahedamad on ikka need, kel kodus sahtlinurgas ka väljateenitud lõpumärk on. Te, ĂĽlejäänud, võite seniks oma koolimĂĽtsi või sõrmusega lehvitada..

Ahjaa, ja tervitused Ukule – väga masendav ja tõetruu kõne oli!

Kas pildil on Reaali sõrmus või märk?

Reaali märk või maffiabossi kaelakee?

Reaali märk ja Bentley logo – kumb on kumb? Ja veel olulisem kĂĽsimus – kes kopeeris keda?

Video link: https://drive.google.com/open?id=192UuUDhgBZMG7hztpWCWagdGQgifZySR

Lisas: slaav 22.11.2017 09:23