24.02.2018 ehk EV100

Tere! ЗЮраĐČстĐČуĐčŃ‚Đ”!? Guten Tag!?

Ei, ikka tere!

TĂ€na 100 aastat tagasi sĂŒndis Eesti riik. Riik, mille vabaduse eest vĂ”itlesid tuhanded, nende hulgas ka meie koolivennad. Kui elad vabas rahuaegses riigis, siis on lihtne unustada, kui Ă”nnelikud vĂ”ime olla, et saame mĂ”elda ja rÀÀkida eesti keeles, aga ka eesti meeles. Jah, meie, 18-19-aastased (okei + mĂ”ni 20-aastane pensionĂ€r), ei tea, mis tunne on elada pidevas hirmus, et sinu elukĂŒĂŒnal vĂ”idakse kustudada pelgalt selle eest, kui silmis lĂ€igib sinimustvalge helk. Kuid Eesti on meile palju enamat, kui keel ja sĂŒmbolid. 100 sĂŒnnipĂ€eva auks on siin nimekiri kĂ”igest sellest, mis teeb Eesti meie jaoks armsaks:

  1. Eestis on puhas, karge Ôhk
  2. See Ôige, must leib
  3. Maagilised rabad, metsad, jÀrved
  4. Neli (peaaegu) eristatavat aastaaega
  5. Eesti tĂŒdrukud
  6. Lotte (kuigi muumid on paremad…)
  7. Siledad ja tasased teed, mida mööda sÔites on uni lihtne tulema
  8. Eesti keel on maailma kĂ”ige ilusam keel, kui vĂ€lja arvata sĂ”nad jĂ€rgi-jĂ€rel-jĂ€rele; enne-ennem, reĆŸissöör, mĂ”ru, teemant, taas kord-veel kord, jne + absoluutselt kĂ”ik lauseliigid, mis sisaldavad komasid.
  9. Ei ole kaunimat pilti kui Eesti pÔllud, mis suvel sÀravad rapsikollaste vÔi moonipunastena, kuid talvel sÀtendavad paksu lumetekiga kaetult
  10. Laulu- ja tantsupeod, mis vist kellegi silmi kunagi kuivaks ei jÀta.
  11. Rahvuslikud aarded – Anne Veski ja Ivo Linna
  12. Skype (- kohustuslik vist panna siia? – tervitused Lemmele:)
  13. Õ-tĂ€ht, sest kuidagi peavad ju hiidlased saarlaste ĂŒle saama nalja heita
  14. Tallinna vanalinn – Vana Tallinn: siin anname igaĂŒhele vĂ”imaluse endale sobiv variant valida
  15. Raekoja platsi jÔuluturg, sest kus veel saab kuulda samal ajal vene ja soome keelt ning teha kuusepuu ees kohustusliku pildi, et kÔik instagrami elanikud ikka teadsid, et ka sina oled tÀpselt selles samas kohas olnud, kus sajad kohalikud ja turistid.
  16. Tallinn-Helsingi sild/tunnel – ka oma sĂŒnnipĂ€eval ei saa me Soomest ĂŒle ega ĂŒmber. VĂ”i Ă”igemini saaksime kĂŒll, kui meil eelmainitud ehitis oleks..
  17. Netikommentaarid. IgaĂŒks on iseenda kĂ”ige karmim kriitik. Nii kehtib see vĂ€hemalt mujal maailmas. Eestis on igaĂŒhe kĂ”ige karmim kriitik teine eestlane ja see on pigem ikka ju tore, sest see ju tĂ€hendab, et hoolime teineteise kĂ€ekĂ€igust. VĂ€lja arvatud spordi suurvĂ”istlustel. Siis oleks eesti sportlastel vist targem koju jÀÀda ja vĂ”istlusi televiisorist jĂ€lgida, kui lasta asjatundjatel kahetseda seda, et sind kui ebaĂ”nnestunud sportlast maksumaksja raha kulutama lasti
  18. MesikÀpa kommid
  19. Tiina kommid
  20. Pilvekese kommid
  21. Kalevi kĂŒpsised
  22. Salvesti purgisupid
  23. KOHUKESED
  24. KÔik Kalevi ƥokolaadid (mida ei anna teiste riikide ƥokolaadidega vÔrreldagi)
  25. Eesti metsmaasikad ja -mustikad
  26. Eesti seened (vÀlja arvatud kÀrbseseened, teie olete paha-paha)
  27. Kalevipoeg – tĂ€isti arusaamatu teos, aga kallis siiski meile kĂ”igile
  28. Eesti teater – meie teatrikultuur on vĂ”rreldes muu maailmaga ikkagi vĂ€ga tugev, mĂ”ni ameeriklane vĂ”i britt pole vist kogu oma elu jooksul nii palju teatris kĂ€inud kui keskmine eestlane ĂŒhe aasta jooksul kokku.
  29. Eesti filmid – tihti masendavad, enamjaolt ropud, mĂ”nikord naljakad, harva puudub Mait Malmsten
  30. Eesti kirjandus – August Gailitist Jaan Krossini – 20. sajandi eesti kirjandus ei ole vist kedagi kunagi puutumata jĂ€tnud
  31. A. H. Tammsaare, kes vÀÀrib eraldi mainimist, sest “Enne tuleb töö, siis armastus” on mantraks kindlasti paljudele eestlastele*
  32. Eesti ilm, mis annab vÔimaluse kÀia oma garderoobi uuendamas vÀhemalt iga kahe nÀdala tagant, kui mitte tihemini
  33. e-Eesti, sest hoolimata viimase aja viperustest on mobiil-ID geniaalne viis oma suvepalgad sekundtitega toredale netinÀnnile raisata
  34.  Eesti mÔisad
  35. Sarkasm
  36. Eestlaste must huumor, kuid ainult siis, kui keegi sinu enda ĂŒle nalja ei tee!
  37. Kaerajaan
  38. Kihnu Virve
  39. Ulmeliselt lai internetilevi, mis siis, et mĂ”nikord seenel kĂ€ies sĂŒgavas metsas istudes kirume, et 4G-d pole..
  40. “MĂ”mmi ja aabits” (ka Steni peake on karutarkust tĂ€is)
  41. “Buratino tegutseb jĂ€lle”, mille osade vaatamine vĂ”ib-olla mĂ”nele meist siiani pĂ”nevust  pakub
  42. KiluvÔileivad
  43. Jaan TĂ€tte
  44. Suur MunamĂ€gi vĂ”i, kui sa oled Ơveitsist naasnud vahetusĂ”pilane Maarja, siis Suur MunakĂŒngas
  45. JaanipĂ€ev ja kĂ”ik sellega kaasnevad ĂŒletulehĂŒpped
  46. KÔik Eestit esindavad sportlased, kes on suutnud pakkuda kaasmaalastele kodus vÀga palju emotsioone, rohkem kui meis ilmselt tegelikult peidus on
  47. Tasuta ĂŒhistransport
  48. Tasuta lĂ”unad, mida ei ole olemas (no okei, koolis on, aga see ei loe, kui iga pĂ€ev pĂ€evapraadi sĂŒĂŒa)
  49. Eesti disain
  50. Laadad, sest kust mujal saaks korraga suitsusinki, pehmeid kapsuneid, lendlevaid suvekleite ja loomulikult herilaste lemmikut – suhkruvatti
  51. Eesti muusika kogu oma hiilguses, tooksime vĂ€lja ĂŒhe ÀÀrmiselt sisuka loo: https://www.youtube.com/watch?v=V6w0IGQxNFs
  52. Eestimaa pruunkarud. Eripreemia sellele mÔmmile, kes kogemata möödunud suvel Saaremaale eksis.
  53. KĂ”ik need suveööd, mis on nii valged nagu iga eestlase nahk sĂŒdatalvel
  54. KÔik need kolm pÀeva, kui Eestis on korralik soe suveilm ja sina oled tööl
  55. Klimbisupp – ilmselt kĂ”ige veidram supp, mis ĂŒldse kunagi leiutatud
  56. Eesti haridus, sest ĂŒkskĂ”ik kui palju me ka ei vinguks, meie noored on vĂ”rreldes muu maailmaga ikka vĂ€ga intelligentsed
  57. Eestivenelased, kes hoolimata keelebarjÀÀrist hoiavad Eestit sĂŒdame lĂ€hedal
  58. Ott Sepp ja MĂ€rt Avandi. Tuju oskame kĂŒll ise ka rikkuda, aga nemad teevad seda paremini
  59. KÔik need nimed marmortahvlitel
  60. Tuhala nÔiakaev, millega vist kahjuks nÔiduda ikka ei saa
  61. Lennusadam. Kuigi endiselt ei saa aru, miks sellel muuseumil just selline nimi on
  62. ERM
  63. Eesti puhtad, keemiavabad krobelised Ôunad, sest #allapplesarebeautiful
  64. SuitsupÀÀsuke
  65. Paekivi
  66. Kui juba sĂŒmbolite lainel oleme, siis sinilill ka
  67. Siilid(, kellele ei tohi piima joota!)
  68. Martsipan, mis mÔningate allikate kohaselt leiutati just siin
  69. See ĂŒks vahva puu Gonsiori tn politseipargis, millele on vaas ĂŒmber ehitatud
  70. Rakvere jÔulupuud
  71. Hiiumaa ĂŒhes kĂ”igi oma tuletornidega
  72. Saaremaa ĂŒhes oma (nĂŒĂŒd enam mitte nii vĂ€ga) kehva praamiliiklusega
  73. Muhumaa, sest sealt me sÔidame ka lÀbi, kui Saaremaale minna tahame
  74. Vilsandi, sest Jaan TĂ€tte
  75. Eesti rahvuspargid ja kaitsealad, mis pakuvad fantastilist loodusilu
  76. JĂŒri Ratase ĂŒmmarguste vastuste generaator
  77. LauluvĂ€ljak, mis sobib ĂŒheaegselt kelgutamiseks, uhketeks galadeks, laulupidudeks ja Ă”llesummeriks
  78. Need head kihilised kĂŒpsised
  79. Statoili paninid ja moosipallid
  80. Kartulikarva juuksed, mis nÀevad paremad vÀlja kui kostuvad
  81. Rummu karjÀÀr
  82. VĂ”imalus teha ĂŒkskĂ”ik, millist karjÀÀri (pun intended)
  83. Punupatsid, mille vahel tihti ka kaunid lilled
  84. Meie rahvariided
  85. Arvo PÀrt, kes on ideaalne tÔestus sellest, et rÀÀkimine hÔbe, vaikimine kuld
  86. Meie porgandid ja beebiporgandid (loe ka: rongid ja trammid)
  87. Ilves (see loom, mitte see onu, kuigi onu on ka tubli olnud)
  88. Meri (ka onu)
  89. Onu Eskimo jÀÀtised, mida neil kolmel soojal suvepÀeval nautida
  90. Fosforiit
  91. Koidula, Jannsen, Hurt, Jakobson + rahvuslik Àrkamine
  92. “Teeme Ă€ra!” projekt, mis, muide, on nĂŒĂŒdseks ĂŒlemaailmne
  93. ESTCube
  94. Kiiking, sest ei ole midagi vahvamat kui lennata pĂŒstjalu mingit kiigel, millest hoiad kinni vaid kahe vĂ€riseva kĂ€ega. Ja me mĂ”tleme, et ĂŒle lĂ”kke hĂŒppamine on hullumeelsus.
  95. Marko Reikop ja Anu VÀlba (Grete LÔbu)
  96. Haapsalu sallid
  97. “Õnne 13” – https://www.youtube.com/watch?v=5gJ3BXAfNEs
  98. Eesti geenivaramu
  99. Mulgikapsas
  100. Eesti inimesed. Meie kÔik.

Armas Eesti! Soovime Sulle rahu, soojust ja jÔudu, et meie tulevased pÔlved saaksid tÀhistada ka jÀrgmisi aastasadu.

Lisas: slaav 24.02.2018 19:00

1918 ehk reaalkoolis ainult poisid?

7. veebruaril otsustas Tallinna Reaalkool teha ajarĂ€nnaku kĂŒmnete aastate taha. Et sĂŒgav nĂ”ukogude aeg oli GAG-i poolt juba vĂ”etud, reisisime aastasse 1918, et vaadata, kuidas nĂ€gi elu vĂ€lja vabariigi sĂŒndimise ajal. MĂ”nda nĂŒanssi – tĂŒdrukute puudumine tolleagsest koolist ja jala kooli tulemine – ei olnud kahjuks vĂ”imalik taastada, kui koolimelu oli sellegipoolest vĂ€ga tavatu.

Peale “aktiivsete” vahetundi oli tore ka tundides. Matemaatikatunnis Ă”ppisime nĂ€iteks selgeks uue sĂ”na – pingjoon. Nii et kui kĂŒsite ĂŒhetestkĂŒmnendikult, mida ta iga nĂ€dalavahetus kuni UT tĂ€htajani teeb, siis vastuseks kĂ”lab: “Pingjoon”.

Poisid nĂ€itasid vĂ”imlemistunnis oma kehalisi vĂ”imeid vĂ”i Ă”igemini nende puudumist… Siit ka mĂ”ned stiilinĂ€ited:

PĂ€rna ĂŒlestĂ”stmine ei kulgenud kĂ”ige sujuvamalt:

https://drive.google.com/file/d/15UN4N7D8fqc1_SEZWPIah5faww6TNazk/view?usp=sharing

https://drive.google.com/file/d/1nHml8ziLjxVyRnNj4xOx2vNjOxJBUn5K/view?usp=sharing

KĂ€esi tĂ”stmine ka mitte…:

https://drive.google.com/file/d/1Zr6vXZYkG7kvd9tOUljmnXBAltxkjexQ/view?usp=sharing

Selle video eesmÀrgiks on nÀidata PÀrna suurepÀrast kukerpallitamisoskust:

https://drive.google.com/file/d/10qNkbxC0cMXZswL2hwQV9iPda0XpMI7x/view?usp=sharing

LĂ”puks ometi sai TĂ”nso oma kroonilise hilinemise eest karistada. Kui Ă”petaja Sinjukina talle lĂ”puks halastas, tuli sisse Kristina, kes Ă”petaja palvele nurka seista reageeris: “Kui te sellist jama hakkate korraldama, siis mina lĂ€hen ĂŒldse Ă€ra..” Ja siis öeldakse, et naised on nĂ”rgad.

Joosep meenutas vÀlimuselt eesti talupoega, kes on just omale ootamatult talumaad saanud.

Toit oli kĂŒllaltki luksuslik, mis siis, et meie laualt vĂ”i 3 sekundiga pihta pandi – karmid ajad.

PĂ€eva lĂ”pus pidime kĂ”ik koos vabariigile midagi ilusat soovima. Ajutiselt valekĂ€eline Sepp kirjutas tĂŒkk aega, nĂ€gi vaeva ja lĂ”puks tuli vĂ€lja selline geniaalsus, nagu viimaselt pildilt nĂ€ha….

Lisas: slaav 20.02.2018 12:28

KĂŒlastus planetaariumisse ehk 133b vallutas Energia avastuskeskuse

6. veebruaril korraldas meie fĂŒĂŒsikaĂ”petaja KĂ€tlin Hein meile kĂŒlaskĂ€igu Energia avastuskeskuse planetaariumi, et Ă”pitud kosmosevĂ€rgindus natuke selgemaks saaks (spoiler-segasemaks lĂ€ks kogu pilt!). Kahjuks oli onu, kellel oli oma arvutis uuendatud tarkvara?(vms), ootamatult haigestunud, mistĂ”ttu saime tasuta ĂŒle poole tundi nĂ€itusesaali kĂŒlastada ja pidime siis leppima vaid ĂŒhe filmiga meie pĂ€ikesesĂŒsteemist. Õnneks oli see piisav, et meie ajud krussi ajada.

Maarja, mis jÀlle teed?

Mona leidis endale ideaalse uue elukoha – teistest eraldi, aga sisemus kaetud peeglitega, et rahuldada kĂ”iki nartsissistlikke vajadusi

“Ou, Anette, kas sa teadsid, et ma pole see periood mitte ĂŒheski ajalootunnis kĂ€inud?” – Sten, ajaloolane

Fotoseeria “Kristina teadis, et Sten on ukse taga, aga suutis kuidagi ikka ehmuda”

Fotoseeria “Sten pĂŒĂŒdis sama nalja Anettega uuesti teha, aga ebaĂ”nnestus nagu lend Rakett69 pardal”

Fotoseeria “Ausalt ei tea, mida Rainer teha pĂŒĂŒdis”

Ketlin vĂ€sis jĂ€lle Ă€ra…

Torude peal kĂ€si liigutades sai kuulda lĂ”busaid hÀÀli. HÀÀled muutusid veel lĂ”busamaks, kui Mona nendest jalaga ĂŒle kĂ€is.

Tehnoklassi saavutused ehk TÔnso ei osanud jÀlle toole kasutada (vt KUMU postitus)

Lisas: slaav 14.02.2018 19:14

Suusareis Himosel ehk lumiiiii

Pisut vĂ€hem kui pool 133b klassist viibis 02.02-04.02 Soomes Himose suusamĂ€gedel. Üks pilt rÀÀgib rohkem kui tuhat sĂ”na ehk toome teie ette nĂŒĂŒd umbes 100 000 000 000 sĂ”na…:

Reis algas patriootlikult – Sten joonistas Eesti vapi ja Joosep sĂ”i ĂŒhte kummikommi, mis oli sama pikk kui eestlaste piinarikas ajalugu

Hetk enne Helsingisse jĂ”udmist oli elu ĂŒle jĂ€rgi mĂ”tlemise aeg

Esimesel hommikul Ă”petas preili M. H. E. Hoop (lĂŒhidalt mheh) oma Ă”pilastele, kuidas ĆĄokolaad kĂ€es lumelauaga sĂ”ita, ise samal ajal vĂ€ga Ă€ge vĂ€lja nĂ€hes

MĂ€letate jĂ”ulutralliaegset pilti, kus Ketlin Maarjale fooliumsaapaid “jalga pani”? NĂŒĂŒd oli aeg kĂ€ttemaksuks ja Ketlin nautis seda tĂ€iel rinnal

Jana ei olnud ilmselgelt pikkadest jÀrjekordadest vaimustuses

Ketlin ka mitte…

SĂ”nu pole vaja 🙂

-Sips tea-

KĂ€es on burgeriaeg

VĂ€hemalt Herol oli lĂ”bus…

Okei, Joosepil oli ka

MĂ”ned kaunid pildid meie kĂ”rval olevast tĂŒnnisaunaga majakesest, kus sa kuulda kvaliteetset vene tĂŒmakat ja nĂ€ha T-sĂ€rgiga noorsuusatajaid

“Nii et sa oled ĂŒks vĂ€ga tark poiss? That don’t impress me much

Paistab, et armastus on ikka Viking Line’i punase logo vĂ€rvi

Fotoseeria nimega “Sten ei saa oma eluga hakkama ja Anette (pruun jope) empatiseerib

Vaade meie majast (Anette ei istunud kogu aeg akna ees)

 

Fotoseeria nimega “Maarja on vĂ€ike laps ja lennutas laevas mööda söögisaali paberlennukeid ja mĂ€ngupalle (ja mitte vĂ€ga edukalt – sa peaksid oma visketabamist harjutama, prl Hoop)”

Tehnoklassi imed ehk Janal hakkas igav

Reisi lÔpuks olid poisid nii vÀsinud, et isegi Sten oli jupp aega tasa

 

Lisas: slaav 08.02.2018 20:48

VilistlaspÀev piletilaua vaatenurgast ehk mitte midagi ei juhtunud

27. jaanuaril toimus Tallinna Reaalkoolis vilistlaspĂ€ev, mille korraldamist aitas sunnivii… vabandust, vabatahlikult lĂ€bi viia 133. lend. Meie klassi ĂŒlesandeks oli tegeleda transpordi ning piletite mĂŒĂŒgiga. Kumbki töö ei sujunud nii hĂ€sti kui plaanitud. Transpordimehed olid meil keskmisest pisut aeglasema reaktsiooniga ning piletimĂŒĂŒjad ĂŒrituse alguses veel veidi segaduses sellest, mis koolimajas ĂŒldse toimub ning mida nad mĂŒĂŒma peavad.

Kui esimene ehmatus ĂŒle lĂ€inud, hakkasid inimesed vaikselt koolimajja voolama. Alguses saabusid kohale vanemate lendude vilistlased, kelle meenutusi oli vĂ€ga pĂ”nev kuulata. Paari tunni pĂ€rast jĂ”udsid nooremad, kellest nii mĂ”nigi vahepeal Mauruse pubisse lipsas (vist sĂ”nast “tere” oli Ă”htu jooksul enamkasutatud sĂ”nakombinatsioon “ma jĂ€tan Teie nĂ€od meelde”… – nii mĂ”nigi kartis, et teda enam pĂ€rast koolimajast lahkumist sisse ei lasta).

KĂ”ige lĂ”busam töö oli olla see, kes luges jooksvalt, kui palju roosasid ning siniseid pileteid mĂŒĂŒdi: nagu LĂ€ti Hendrik, kes keset lahingut kivil istub ja sĂ”nu ritta seab. Tegelikult oli kogu Ă”htu kaootiline, sest mingil pĂ”hjusel tekitas meie eeskujulik “hinnakiri” – tavapilet 5EUR; Ă”pilased ja pensionĂ€rid 2EUR – inimestes tahtmatut tungi nalja visata, mistĂ”ttu tekkis pea iga teise piletiga segadus, kas tegemist on siis ikkagi Ă”pilasega/pensionĂ€riga vĂ”i mitte. Poleks elu sees arvanud, et piletite ostmisel saab nii palju erinevaid “kilde visata”. Tundub, et pisut kaootiline oli Ă”htu ka koorilauljate jaoks, sest kui aktus pidi algama kell 18.00, siis tegelikult marssisisd osa lauljaid kooli alles 18.20 ning meie pĂ€rimiste peale ei teadnud nemadki öelda, mis ajal aktus hakkab.

Tundub, et selleaastane vilistlaspĂ€ev oli ĂŒldjoontes Ă”nnestunud. Meie kĂŒll koolimaja fuajeest tol pĂ€eval edasi ei jĂ”udnud, kuid inimeste rÔÔmsatest nĂ€gudest (ja olekust) vĂ”ime jĂ€reldada, et tegemist oli meeldejÀÀva ĂŒritusega. Loodame jĂ€rgnevatel aastatel isegi vilistlastena sellest osa vĂ”tta ja 12ndike oma lollide naljadega piinata:).

Johannale anti lihtne, kuid oluline töö – kirjutada nn “hinnakiri”. Saate vist isegi aru, et ta sellega esimesel korral hakkama kĂŒll ei saanud…

Lisas: slaav 01.02.2018 21:12

Veel reaalaineid ehk Sten on ikka vÀga tark poiss

VĂ€itsime hiljuti, et praegu kĂ€silolev teema matemaatikas – sirged tasandil – on lihtsam kui fĂŒĂŒsika. Tuleb vĂ€lja, et ruumiline maailmatunnetus pole meie klassi tugevaim kĂŒlg, me ju pole kunagi ĂŒhtegi joonestamiskursust lĂ€binud… Paar kaadrit sellest, kuidas 133B pĂŒĂŒab endale kolmnurki tasandil ette kujutada.

Teisi ja Mona otsustasid mĂ”neks ajaks matemaatikast puhata ning pliiatsivĂ”itlust pidada. Matemaatika vĂ”itis… (sooviksime ka pöörata tĂ€helepanu esimesel pildile, kus on nĂ€ha Maarjat, kes viimastel aegadel kĂ€ib koolis sama tihti kui kooli sööklas lasanjet pakutakse)

Tunni lÔpupoole arvas Sten, et ta tahab meile ise kolme ristsirge teoreemi tÔestada. Lisaks kaunile kirjastiilile demonstreeris hÀrra Laane, et oskab nutitahvlil sama tÀpseid ja arusaadavaid jooniseid teha kui oma vihikus.

Lisas: slaav 28.01.2018 18:16

Reis Sagadi ja Palmse mĂ”isa ehk ĂŒks hilinenud uurimistöö tegemise Ă”petus

18. jaanuaril otsustas meie geograafiaĂ”petaja Piret Karu meid koolist Ă€ra saata. MĂ”isa. Miks, kĂŒsite? Ega meie ka tĂ€pselt ei teadnud. Aga Ketlin, kes seal oma 11. klassiga enne vahetusaastat kĂ€is, teadis rÀÀkida, et seal toimuvat mingi looduskool ja meie kohkunud nĂ€gude peale kĂŒsis: “Kas te kĂ€isite 11. klassis?” -“Eeeee…. jaaa?” Tegelikult tuli vĂ€lja, et see tore retk oleks tulnud meil aasta aega tagasi ette vĂ”tta, kui uurimistööde vorpimine kĂ€sil, kuid siis jĂ€i see mingil teadmata pĂ”hjusel Ă€ra.

VĂ”ileivad bussis ja soojad riided absoluutselt iga Ă”petaja soovituste kohaselt seljas, alustasime hommikul kell 8.00 vĂ€ljasĂ”itu. Kohale jĂ”udes tervitas meid imeilus maastik ja lummav pĂ€ikesetĂ”us, kuid kogu pĂ€ev kahjuks nii maagiliselt ei kulgenud. Loodusklassi jĂ”udes avastasime, et meie juhendaja on ĂŒsna karmikĂ€eline ning meie naljad talle eriti peale ei lĂ€inud. KĂŒll aga saime tĂ€nu talle teada nii mitmeidki toredaid fakte uurimuste tegemisest, millest oleks ajamasina olemasolul vĂ€ga palju kasu olnud (kindlasti ka head teadmised ĂŒlikooliĂ”pinguteks). Siis saime umbes poolteist tundi ise erinevaid mÔÔtmisi nii Ă”ues kui toas lĂ€bi viia. MĂ”ni mÔÔtmine oli lihtsam kui teine: lehtpuude tuvastamine talvel pole kĂ”ige toredam töö, sest kasutades loogikat, et millised lehed puu all on, seda liiki puu ka on, vĂ€ga vettpidav ei olnud, arvestades seda, et vahtralehti leidus ka pisikeste pÔÔsaste peal ja all… Niisiis tuli aja pealesurumise tĂ”ttu kasutada nii mĂ”neski mÔÔtmises oma loogikat ja, noh, mĂ”nikord ka loomingulisust.

Hiljem kogus meie kannatlik juhendaja kĂ”ik mÔÔtmistulemused enda kĂ€tte ning jaotas need teemadesse, iga 3-liikmeline rĂŒhm sai ĂŒhte tĂŒĂŒpi mÔÔtmistulemused ja pidi sellest siis moodustama uurimiskĂŒsimused, vormistama tulemused ja sĂ”nastama jĂ€reldused. Olgem ausad, meie jaoks polnud see ĂŒlesanne meeldivaim, sest uurimistöö koostamisest tekkinud haavad pole veel tĂ€ielikult kadunud. Õnneks suutis Sten oma vĂ€ga asjakohaste ja vajalike kĂŒsimustega meeleolu positiivsena hoida, nagu ĂŒhele vĂ€ga targale poisile kombeks (vt eelmist postitust).

PÀrast oma mini-uurimistööde kaitsmist sÔitsime Palmse mÔisa, kuhu Ôpetaja Karu oli meile korraldanud toreda slaidiseanssi, mis tutvustas Lahemaa loodust, ning lÔbusa ristsÔna, mille kÀigus saime teada hulganisti toredaid fakte. Sellega lÔppes meie tegevusterikas pÀev LÀÀne-Virumaal.

Mis vÔi kes on pildil?*

Teisi vĂ”ttis pĂ€ris hĂ€sti meie pĂ€eva kokku…

FototÔestus Ôpetajatele, et me tegelikult tegime tööd ka

Tore daam Palmses soovitas meie slaidiseansile venekeelseid subtiitreid. Jumal tÀnatud, nendeta poleks me eales mitte midagi aru saanud!

133B-l paluti ajaveebi jaoks klassist palju pilte teha. Jana tegi pilte kassist…

Inseneeria tippsaavutus… Kellele seda ĂŒlikooli vaja ongi?

KĂ”ige toredam mÔÔtmisĂŒlesanne oli see, kui pidime kĂ”ndima puust nii kaugele, et jalgade vahelt vaadates on nĂ€ha puu latva.


PĂ€riselt oli ka ilus!

Teate seda tunnet, kui teil on Ă”un peas kinni, verd purskab, ja siis tekib kĂŒsimus? Jah, meie ka mitte…

LÔpetame positiivse algusega ehk esimesed kaadrid hommikuuimasest Sagadist

 

 

*Vastus: Ôpetajate soovituste kohaselt end vÀga soojalt riidesse pannud Kristina

Lisas: slaav 21.01.2018 18:57

12. klassi reaalained ehk appi!

Me oleme koolis kĂ€inud 11,5 (mĂ”ni istuma jÀÀnud Yfu-kas vĂ”ib-olla natuke kauem) aastat. 12. klassi teises pooles vĂ”iks arvata, et oleme kuulnud kĂ”ikvĂ”imalikest uskumatutest teoreemidest ja rakuosadest. Aga vĂ”ta nĂ€pust! Tuleb vĂ€lja, et maagia on olemas, sest kvantoptikal pole reaalse eluga ikka mitte midagi ĂŒhist.

TĂ”nso andis kohe alla (okei, vahepeal pomises midagi kasside mĂŒrgitamisest)

VĂ”tsime vĂ€lja koguni kolm kalkulaatorit juhuks, kui mĂ”ni neist peaks kvantoptikast kuuldes pildi tasku panema…

Kui fĂŒĂŒsikatunnid lĂ€bi said, oli aeg siirduda matemaatikasse. Kuigi teema – sirge ja tasandi asend ruumis – oli kordades lihtsam (ja kergemini usutavam), oli mĂ”nel (jah, jĂ€lle TĂ”nsol) endiselt fĂŒĂŒsikast ajud krussis…

 

Mingi hetk meenus meile, et Reaali sĂ”rmusel olevat vĂ”ime aidata taasleida motivatsioon Ă”ppimikseks. Monale ilmselgelt ĂŒhest sĂ”rmusest ei piisanud + Teisi andis vist ka alla…


Kui rasked reaaltunnid lÀbi, siis oli aeg vaadata, kuidas teised reaalainetes pÔrusid.. Aga Sten on tegelikult vÀga tark poiss, eksole?

Lisas: slaav 18.01.2018 08:24

“Õpi Tartus!” ehk tulevik?

NeljapĂ€eval, 11. jaanuaril otsustas osa klassist, et neile selleks aastaks kooliks aitab. Juhuslikult toimus samal pĂ€eval Kultuurikatlas haridusmess/-konverents “Õpi Tartus”, kuhu olid kogunenud kĂ”ik Tartu kĂ”rgkoolid, et gĂŒmnaasiumiĂ”pilastele enda programme tutvustada. Lisaks said sĂ”na koolide tudengid, kes rÀÀkisid erialade olemustest ja sellest, kuidas enda jaoks just see Ă”ige Ă€ra tunda.

Kokku osales ĂŒritusel 5 kĂ”rgkooli: Tartu Ülikool, Eesti Lennuakadeemia, Tartu KĂ”rgem Kunstikool, Tartu Tervishoiu KĂ”rgkool ja Eesti MaaĂŒlikool. Koolide toredad tudengid tutvustasid meile enda erialasid ja andsid nĂ”u, mida ja kuidas pĂ€rast gĂŒmnaasiumi lĂ”petamist teha. Saime teada palju pĂ”nevat nii kindlate Ă”ppekavade kui ka tudengielu kohta.

Lisaks pidasid loenguid mitmed edukad Eesti inimesed, nende seas nÀiteks advokaat Allar JÔks, kirurg Ilmar Kaur ja motosÔitja Anastassia Kovalenko.

Mida me sellelt ĂŒrituselt endaga kaasa vĂ”tsime?

 

15 pastakat, 3 markerit, 5 mehaanilist pliiatsit, 5 helkurit, 2 magnetit, 3 kleepsu, 2 taskupeeglit, 4 Kanesi koolapudelit, 1 papptopsis Kanesi maasikajook, ĂŒks smuutishot,Â ĂŒks MyHits raadio rinnamĂ€rk, 2 D-vitamiini, palju flaiereid ja umbes tĂ€pselt 40 kommi (5 Pilvekese kommi ja 35* lehmakommi). Natukene vĂ€hem saime selgust enda valikutesse tulevikus.

Teate, et Pilvekese komme jagas Lennuakadeemia? Geniaalne! Ja muide, need MaaĂŒlikooli lehmakommid olid megahead!

 

 

*Maarja sÔi vÔib-olla rohkemgi, kui keegi ei vaadanud.

Pooled Kanesi pudelid sattusid Maarja kotti… Vaadake, kui uhke ta ka veel on pĂ€rast nende vaevalist kotti toppimist!

Pildil ainult vĂ€ike osa meie saagist. KĂ€si kuulub Maarjale, olgu öeldud, et neid ĂŒritusel kahjuks ei jagatud…

MyHits oli millegipĂ€rast oma ala kotttoolide ja “Just Dance” mĂ€nguga varustanud, vĂ”ib-olla nendele, kes ennast mingist hetkest teadmistest ĂŒlekĂŒllastatuna tundsid?

Vot need on need lehmakommid, millest rÀÀkisime. Kui kuskil nÀete, siis krabage, need on seda vÀÀrt!

Lisas: slaav 13.01.2018 10:05

JĂ”ulutrall ehk hĂ€id pĂŒhi kĂ”igile!

Reaali jĂ”uluaeg algas meie klassil jĂ”ulupeoga ning lĂ”ppes pĂŒha jĂ”ulusöömaajaga. VĂ”tame kĂ”ik sĂŒndmused siin kokku:

Esimesed ettevalmistusused algasid viis nĂ€dalat enne jĂ”ulupeo toimumist. Kohe alguses jĂ”uti ĂŒksmeelsusele, et jĂ”ulupidu tuleb playbox stiilis (sarnaselt varasematele aastatele) ning lĂ€bivaks teemaks saab Eurovisioon. Ürituse korraldamine toimus sujuvalt, pidevalt kolme lennu esindajate vahel lĂ€birÀÀkimisi pidades. Aega lĂ€ks ja kĂ€tte jĂ”udiski 15. detsember aka Reaali Eurovisioon vĂ”i mitteametlikult: Reaalivisioon. Kersti Veskimetsa esimene kommentaar Reaalkooli aulas lava nĂ€hes oli “Nii suur vĂ”i? Kuhu siis tantsijad pannakse?”. KĂ”ik aulas sel ajal olnud abilised ja korraldajad jĂ€id hetkeks suu lahti vaatama ja vastasid ĂŒhiselt: “Eurovisiooni staaridele ongi suurt lava vaja”. Esialgselt planeeritud 3 tundi, et lava ja tehnika pĂŒsti saada, muutus 7-ks tunniks igavuseks ja söömatuseks –  tehnika- ja lavajuppe oli oodatust vĂ€ga palju rohkem. Õhtu kĂ”ige suuremaks ĆĄokiks sai tĂ”siasi, et peo korralduseks antud kooli rĂŒperaator lĂ”petas koostöö ja ei kĂ€ivitunud. See avastus tehti alles tund enne peo algust ning selleks hetkeks olid juba kĂ”ik tĂ€htsad inimesed, sh arvutigeenius Rene, koolist lahkunud. Ka pool tundi enne jĂ”ulupeo algust ei olnud ĂŒhtegi kasutatavat arvutit ning Ă”hus oli tunda juba paanikat; ilma arvutita oleks pidu olnud ĂŒpris vaikne. 10 minutit enne peo algust saabus Ă”nneks ĂŒhe lennukaaslase arvuti (aitĂ€h, Joel Hussar!) ning kibekiiresti sai meie oma klassikaaslane Joosep TĂ”nso helimehena valmis seada kĂ”ik muusika- ja videopalad. Pidu vĂ”is alata!

Eurovisioon kulges lĂ”busalt ning vĂ€ga hĂ€guselt (suitsumasin oli intensiivne, vĂ€ga…). Suured kiidusĂ”nad meie armsatele klassikaaslastele, kes meie etteaste hiilgavalt lĂ€bi viisid: https://drive.google.com/file/d/1EDu7jduZek-s1PBIPbV8xsZ-eMELfK53/view?usp=sharing. Õhtu naelaks oli Ă”petajate esinemine, mis Ă”nnestus meie toredal klassiĂ”el ka linti vĂ”tta: https://drive.google.com/file/d/14ehC1xe7BmVrxMWsLyvWhCmYdu37UOw2/view?usp=sharing

JĂ”ulupeole jĂ€rgnenud nĂ€dala teisipĂ€eval toimus ka gĂŒmnaasiumi jĂ”ululaat. Meie klass kaalus nii nĂ€tsu (kahetsusvÀÀrselt defitsiitne kaup koolipuhvetis) kui ka ĆĄokolaadikĂŒpsiste mĂŒĂŒmist, kuid lĂ”puks otsustasime maha mĂŒĂŒa meile usaldatud laadalauad. Olgem ausad, mĂŒĂŒk ei lĂ€inud just kĂ”ige paremini, aga olulisem on osavĂ”tt kui vĂ”it, eksole.

KolmapĂ€eval jagas meie sama tore klassiĂ”de meile kĂŒpsiseid. NeljapĂ€eval saime kĂ”ik kokku, et vaadata Ă”petaja Koidu poolt vĂ€lja valitud Belgia filmi nimega “Uhiuus testament”, mis algas sellega, et Jumal on elus ja elab BrĂŒsselis. Rohkem me edasi ei rÀÀgi, film tasub kindlasti vaatamast, sest on vĂ€gagi… huvitav.

Reedene pĂ€ev oli ÀÀrmiselt tore, sest saime kuulata kaunist jĂ”ulumuusikat ning sĂŒĂŒa tavapĂ€rasemast uhkemat toitu tavapĂ€rasemast uhkemas sööklas.

Sellega lĂ”pes ĂŒhlasi ka 133B seeria nimega “Millal oli viimane reede, mil me ei pidanud pĂ€rast tunde veel sunniviisiliselt mĂ”ned tunnid koos veetma??”

PĂŒhadeks soovime kĂ”ikidele palju verivorste ja hapukapsast, piparkooke ning ka kingitusi (aga see ei ole jĂ”ulude mĂ”te, lapsed!). ÜheteistkĂŒmnendikele soovime tegusat vaheaega ja palun Ă€rge oma kĂŒsitlusi kĂ”ik korraga vaheaja viimasel pĂ€eval saatke, eks?

Kauneid jĂ”ulupĂŒhi ja tegusat uut aastat!

Soovib 133B

Tiim PÀrnaorg töötamas jÔulupeo esinemise rekvisiitide kallal

Maarja Ă”mbles ĂŒhe varruka ja oli ilmselgelt oma meistritöö ĂŒle vĂ€ga uhke.

Kui ABBA saapaid endal kodus pole, tuleb need olemasolevates vahenditest valmistada. VĂ€ga suur kiusatus oli meisterdada ka ĂŒks fooliummĂŒts, kuid Ă”nneks sai 12C selle tegemise au endale…

“Eee, kuulge, need on mingid joogapĂŒksid ju?!” Lisaks tahaks mĂ€rkida, et Maarja nĂ€gi vĂ€lja nagu Peeter Paan.

Meie suurim fĂ€nn – Sven LĂ„Ă„ne

Õpetaja Sinjukinale jĂ€tsime klassi kauni joonistuse. Autor: Sten, 18a.

Matsar, mis teed?

KĂŒpsiste tegemine vĂ”ttis kokku umbes 3 tundi ja nende hĂ€vitamine umbes 3 minutit..

Suur lusikas ja vĂ€ike lusikas ehk me kĂ”ik pĂ€rast jĂ”uluĂ”htusööki televiisori ees vaatamas “Politseiakadeemia” maratoni.

Kui sa ei saa ise reedel kooli minna ja palud klassiĂ”dedelt jĂ”ululĂ”unast vĂ”imalikult palju pilte teha ning nad vĂ”tavad seda sĂ”na-sĂ”nalt… Nautige siis kauneid uduseid ja mitte-nii-uduseid toidupilte + vĂ€ike Ketlin

Lisas: slaav 23.12.2017 23:12