Õpetajate pĂ€ev ehk kuidas me kĂ”ik ĂŒhel pĂ€eval laste peale karjuda saime

5. oktoobril saabus selle sĂŒgise ĂŒks pĂ”nevamaid pĂ€evi, kus kĂ”igil Ă”pilastel oli vĂ”imalik nĂ€idata oma tĂ€nulikkust Ă”petajatele lĂ€bi kĂŒpsiste ja ka ise tundide andmise. Õpetajad saadeti juba varahommikul kringleid ja kooke pugima ning siis algas Ă”pilas-Ă”petajate invasioon. Nii algklasside majas, kesklinna pĂ”hikoolis, staadionil, koolimaja klassides kui ka Ă”petajate toas oli tunda ebaprofessionaalsuse ja nĂ€rveerimise hĂ”ngu (tsiteerides Ahunat: “Ärge neile oma hirmu vĂ€lja nĂ€idake.”). Annan ĂŒlevaate meie emotsioonidest ja kogemustest Ă”petajatena:

“4B on vĂ€ga loov ja tore klass. Tunnist puudusid ainult Tammesaar, Tamm ja vist oli ka Tammik. 9.C keskendub liiga palju Ă”igekirjale, aga nĂŒĂŒd nad vĂ€hemalt teavad, kuidas Ahuna oma lapsele sĂŒĂŒa annab.”

“7. ja 8. klassi arengutasemete vahe on tohutu, 7-ndikud on ikka pĂ€ris tited. Kui viimaste pinkide omad alguses ĂŒtlesid, et nemad ei oska ega saa aru, siis peale ĂŒhe korra seletamist oli kĂ”ik selge ja arusaadav. Nad olid kĂ”ik toredad.”

“PĂ€rast 11 aastat kehalise Ă”petaja vile kannatamist oli vahelduseks pĂ€ris tore seda sama vilet ise puhuda.”

“Suht mĂ”istan, miks Kangrole puid meeldib panna, paljud ei saa ikka ĂŒldse eluga hakkama.”

“9.B klassi noored mehed on tĂ€itsa nagu noored titad. Puberteet. Üks eriti probleemsete pubekate hulgast nĂ”ustus lĂ”puks enda klaveriskille nĂ€itama ja ĂŒllatas positiivselt.”

“3.A klassi Ă”pilased teavad vĂ€ga palju, aga paljud ei tea midagi kĂ€itumisest. Neile meeldib tohutult kaasa rÀÀkida ning selles klassis ei teki kunagi probleemi, et keegi ei vasta Ă”petaja kĂŒsimusele. Tohutult ĂŒllatas see, et algklasside Ă”petaja ei peagi tunniks enam massiivselt ette valmistama, sest Avita on neile valmis teinud esitlused ja videod, kus on palju pilte ning ka kohe olemas, mida tuleb Ă”pikust lugeda ja mida töövihikust teha. Samas jÀÀb neile tĂ€nu sellele rohkem aega puhkamiseks, sest sellised lapsed vĂ”tavad kĂŒll lĂ€bi. Palju jaksu algklasside Ă”petajatele!”

“Andsime tööÔpetust kuuendikele ja kaheksandikele. Lapsed said korralikult höövedada, mĂ”ni freesis ka.”

“TööÔpetuses suutsid kaheksandikud elektriskeemi pĂ”himĂ”tted paari minutiga selgeks saada ja kuldvillakus olid nii nemad kui kuuendikud tasemel”

“Andsime 8.C klassile eesti keelt. KĂ”ik olid ehedad teismelised – karjusid ja ĂŒritasid kordamööda tĂ€helepanu saada. MĂ”ni oli ka pĂ€ris tore. Lasime neil Kahooti teha ja vanasĂ”nasid mĂ”istatada. Populaarne laul oli Reaalimeem.”

“Avastasin pĂ€eva lĂ”pus, et pole ĂŒhtegi tundi ise andma jĂ”udnud, hoolimata sellest, et plaanis oli neid mitmeid nii pĂ€eva alguses, 1. ja 2. tunnil kui ka lĂ”pus, 6. ja 7. tunnil. Sellegipoolest veendusin hommikul enne kaheksat ja ka pĂ€eva jooksul Ă”petajate toas söökidega askeldades, et Ă”petajad on inimesed nagu meiegi. Hea teada igas olukorras ja ehk ka karjÀÀrivalikul. PĂŒĂŒdsin pĂ€eva jooksul pildile palju rÔÔmsaid hetki ning veendusin Ă”htul fotosid vaadates nii laste kui Ă”petajate (abiturientide) emotsioonide eheduses.”

“MĂ”tlesin, et annan esimest tundi, siis on lapsed unised ja ei pea palju pingutama. Ma eksisin rĂ€ngalt. 2. klassi lastel on juba hommikul kl 8.00 nii palju energiat! Samas see andis endale ka pĂ€evaks jĂ”udu ja jaksu.”

“Andsime viiendale klassile IT-d ning tunni teemaks oli arvutimĂ€ngud. VĂ”ite juba ise arvata, kuidas terve tund kulges. Lisaks kuulasime kĂ”ik koos muusikat ning vaatasime projektorilt danke videosid. Muidu olid Ă”pilased toredad ja kĂ€itusid korralikult. Ütlesid ilusti tere ja head aega.”

“Kolmandikud on minu silmis ĂŒsna autistlikud. MĂ”ni oli ok.”

Last, but not least ei kellegi muu, kui meie armsa klassijuhataja ja vene keele Ă”petaja Natalja Sinjukina muljed: “Õpetajate pĂ€ev on ilus pĂ€ev meie kalendris. Õpetajad saavad natuke puhata, aga Ă”pilastel on vĂ”imalus proovida ennast Ă”petaja rollis. Loodan, et see traditsioon meie koolis jĂ€tkub , sest see aitab abiturientidel paremini Ă”petajatest aru saada ning meenutada aegu, mil nad ise vĂ€ikesed lapsed olid.”

Nagu meie kirjutistest nÀha, siis oli vaid paari tunni andmine ikka tohutu pingutus ja nÀrvide hÀvitamine. Megasuured tÀnud meie armsatele Ôpetajatele, kes meiesuguseid pÀevast pÀeva ja aastast aastasse kannatlikult taluma peavad. VÀga vabandame!

Üks armas meene Ă”petaja Ailile

KĂ€es ja Hero ĂŒmbritsetud ĂŒliaktiivsetest Duracelli-jĂ€nestest. Sinise sĂ€rgiga hĂ€rrasmehel on ilmselget juba kopp ees.. Samas neiu roosas tundub vĂ€ga pumped.

Liisa pĂŒĂŒab direktsiooni veenda, et ka A ja C klassi Ă”ppekavasse peaks tehnosuuna parima kursuse – joonestamise – lisama.

Stella Ôpetab lastele, kuidas hiilida 20 min peale tunni algust klassi nii, et Ahuna seda tÀhele ei paneks.

Poisid moodustamas mingit nĂ”iaringi. Ilmselt Duracelli-jĂ€neste eemalepeletamiseks…

Veel ĂŒks nĂ”iaring, seekord paistab tegemist olevat mingi vĂ€rbamistehnikaga, et noori tehnoklassi Tea Hundi joonestamist Ă”ppima suunata.

 

 

Credit piltide eest Anettele, suur aitÀh sulle nende mÀlestuste jÀÀdvustamise eest!

Lisas: slaav 13.10.2017 18:25

Reaali 136. sĂŒnnipĂ€ev ehk koogireede

28. septembri Ă”htul kogunesid kĂ”ik usinad klassid, kes pitsa tellimise asemel valisid ĂŒhiskĂŒpsetamise, kesklinna pĂ”hikooli Ă”ppekööki, et seal ĂŒhtse kooliperena kooli sĂŒnnipĂ€evaks kooke meisterdada. Kuna meie jĂ”udsime kohale ĂŒpriski vara, haarasime endale kĂ”ik vajaminevad köögitarvikud ja umbes kolmandiku kogu köögipinnast, sest erinevalt A klassi basic-tasemelisest kĂŒpsisekoogist oli meil ambitsiooniks teha mitmekihiline kirsi-ĆĄokolaaditort. Meie umbes 6-liikmeline delegatsioon sai koostisosade vĂ€ljamÔÔtmisega suhteliselt kiiresti hakkama, kuid nende kokkusegamine nii sujuvalt ei lĂ€inud. Nimelt oli Kitchen Aidi kauss meie hiigelkoogi jaoks ilmselgelt liiga vĂ€ike, mistĂ”ttu pidime taigna mitmes osas valmistama ning siis selle ahjuvormis valmis segama. Samal ajal avastasid A-kad, muide, et nende 24 tĂŒkiga kĂŒpsisetort ei ole vist pea 40-liikmelisele klassile piisav… MĂ€ssamine kestis meil veel mitu tundi, vahepeal ĂŒhines ka C klass ja koos osturetkelt naasnud A klassiga veetsid nad kolmandiku ajast laua taga istudes ja söögiorgiat korraldades. Õhtu edenedes hakkas selguma, et ahjust vĂ€lja tulevaid valmis biskviite on kuidagi vĂ€ga-vĂ€ga palju. Nii juhtuski, et ĂŒhe hiiglasliku koogi asemel tegime neid kolm. Ja vist on ikka kuldreegel, et mida rohkem sĂŒĂŒa teed, seda kakasemaks jÀÀb köök… JĂ€rgmisel hommikul saabusime kĂ”ik (sini)mustvalgelt kooli. Peale esimesi, tavalisi tunde kuulasime kĂ”ik kooli vilistlaste pĂ”nevaid ettekandeid ning siis oligi aeg staadionile suunduda. Ene Saare kĂ”nele jĂ€rgnes meie kooli sportlikke ja taibukate tunnustamine ning seejĂ€rel saabus kauaoodatud hetk – koogisöömine. Kuna meie torti oli meeletutes kogustes, lahkusime staadionilt viimastena, kĂ”hud ĆĄokolaadi ja kirsse tĂ€is. Oh, oleks vaid iga reede selline!

PS: Eriliselt suured tĂ€nud Janale, kes kogu kĂŒpsetustalgu koordineeris ja retsepti koostas. TĂ€nud ka kunstilisele peajuhile Anettele ja TĂ”nsole + Roometile, kes eeskujulikult pooltest tundidest puudusid, selleks et meie laud kaetud oleks.

Jah, see on autode lauakate ja jah, see oli taotuslik – idee autor Anette. By the way, meil olid ka Frozeni, Muumide ja Lotte taldrikud…

 

 

Lisas: slaav 05.10.2017 21:11

Viimane sportlik asjandus

Sel aastal kogunesime spordipĂ€evaks Kalevi staadionile 15. septembril, kuni meie armast koolimaja vallutas reaal- ja looduhariduse konverents. Kell 9.30 oli avapauk 12. ja 10. klassi jaoks – pisikesed vĂ”imlemisliigutused, kust edasi suundusid tĂŒdrukud palli viskama ning poistel oli pool tundi vaba aega, pĂ€rast mida oli nende kord oma kiireid jooksuvĂ”tteid nĂ€idata. Kohe pĂ€rast poiste jooksu nĂ€itasid ka tĂŒdrukud oma vĂ”imeid 100 meetri jooksus.  Kui eelnevalt kĂ€is vĂ”istlus pigem klasside siseselt, siis 10.45 oli aeg klassidevaheliseks teatejooksuks. Meeskond ĂŒpris vaevarikkalt kokku aetud, tegime asja Ă€ra. Nagu alati, peab keegi ikka tagurpidise tulemustabeli esikoha ka haarama – see aasta vedas siis meil. Edasi tĂ”ttasid lĂŒhikeste vahedega kĂ”igepealt tĂŒdrukud 400 meetrit jooksma ning siis poisid poole pikemat maad lĂ€bima. Kaasa elasid meile meie toredad rebased, ergutades karjudes ning plaksutades. Sellega oligi viimane traditsiooniline sportlik ajaveetmine Reaalkoolis 12. klassi jaoks lĂ€bi. Kuigi klassiesindus oli sel korral pigem pisike, oli pĂ€ev siiski vahva – sai ju pikemalt magada, liikuda ja varem vabaks!

Lisas: slaav 29.09.2017 18:15

Rasmus Puuri esimene ooper “Pilvede vĂ€rvid”

19. septembril kĂ€is Tallinna Reaalkooli gĂŒmnaasium vaatamas Rasmus Puuri esimese ooperi “Pilvede vĂ€rvid” peaproovi. Kogu massiga voolasime siis ĂŒle Otsa tĂ€nava ning astusime naabrimehe Aivar MĂ€e töökoja esiuksest sisse. Saal oli tĂ€is tuttavaid nĂ€gusid ning laval hakkasid toimuma Eesti ajaloost tuttavad sĂŒndmused. Oh, kui osavalt neid seal kujutati! Heli sobis tĂ€iuslikult sĂŒndmustikuga kokku ja tekitas pidevalt ĂŒle keha jooksvaid judinaid. Lihtsalt, kuid samas peenelt andis teos edasi vĂ€gagi tĂ€napĂ€evased kandvad mĂ”tted. KĂ”ik muidugi pĂ€ris nii tugevat kasutajakogemust ei saanud, aga kuna kunsti viimane etapp toimub iga vaataja endi silmades, on see mĂ”istetav.
Ooperi lĂ”ppedes hakkas saal plaksutama, nagu ikka. Siis tĂ”usis keegi parteris pĂŒsti. See  inimene vist ise ei teadnud, millise reaktsiooni ta vallandab – talle lihtsat tohutult meeldis too ooper. Selle ĂŒhe julge hinge liigutatuse tulemusena seisis 4 sekundi pĂ€rast pĂŒsti (olen ĂŒsna kindel) iga viimnegi kui ilmakodanik saalis. Kas olete kunagi seisnud teatrisaalis, kus keegi ei tihka istuda? Reaalkoolis Ă”ppimine annab selliseid vĂ”imalusi. VĂ”ibolla ĂŒksi sa ei julgeks kĂ”igile vÔÔrastele nĂ€idata, kui vĂ€ga sulle Ă€sja nĂ€htud teos meeldis, aga sĂ”prade ees julged ikka. Ning kui kĂ”ik sinu sĂ”brad juba seisavad, siis kuidas sina ikka istuma jÀÀd?
Üks kĂ”ikide, kĂ”ik ĂŒhe eest!

Lisas: slaav 25.09.2017 22:11

Esimene viimane ehk kuidas me esimese klassiga uut kooliaastat alustasime

Peale töist suvepuhkust seadsime (peaaegu) kĂ”ik oma sammud kooli poole, et osaleda meie 12-aastase Ă”pilaskarjÀÀri viimasel esimesel koolipĂ€eval. Koolipere ĂŒldaktusel staadionil saime uhkusega seista klassiderivi lĂ”pus, et siis aktuse lĂ”ppedes sealt esimestena ja kĂ”ige vanematena pudireas kooli tagasi jalutada. Peale pisikest söögipausi kogunes kogu 133. lend kooli fuajeesse, et tervitada pikka kooliteed alustavaid esimese klassi Ă”pilasi. KoolijĂŒts nĂ€puotsas, oli kĂ”ige olulisem vĂ€lja selgitada, kas laps asub Ă”ppima A vĂ”i B klassis, et hiljem aktusel ĂŒkski valesse pingiritta istuks (spoiler – kĂ”igil see ei Ă”nnestunud). Meile ĂŒsnagi kitsas ja ruumipuuduse all kannatav koolimaja tundus 7-aastastele hiiglasliku hoonena, mille trepiastmed ulatusid nii mitmelgi pĂ”lvini. Sellest hoolimata Ă”nnestus teha ekskursioon kogu koolimajas, alates raamatukogust lĂ”petades garderoobiga. Peale pĂ”nevat, aga ka vĂ€sitavat (siinkohal tuleb mainida, et vĂ€sinud olime pigem meie kui meie vaprad aabitsasaajad) tuuri oli aeg minna kooli aulasse, kus algas 1. klasside aktus. Peale direktriss Ene Saare kĂ”net jagati juntsudele kĂ€tte aabitsad. Nii mĂ”nelegi oli aabitsa kĂ€ttesaamine kauaoodatud sĂŒndmus, mistĂ”ttu jĂ€i Ene Saarega kĂ€tlemine teisejĂ€rguliseks. Esimeste aabitsate jagamine möödus kĂŒllaltki sujuvalt, kui vĂ€lja arvata ĂŒhe vĂ€ikese A. klassi poisi ekslemine B. klassi pingiritta. Aktuse lĂ”ppedes said kĂ”ik jĂŒtsid endale pĂ€he koolimĂŒtsi ning seejĂ€rel suundus ĂŒks klass fĂŒĂŒsika, teine keemia tundi. Keemia tunnis ootasid meid Ă”p. Martin Saar ja Ă”p. Andrus Kangro (seekord pigem abilise ehk lahusesegaja rollis), kelle abiga vĂ”lusime vĂ€lja reaali vaimu, vĂ€rvisime roosi ja Ă”ppisime nukleofiilset asendusreaktsiooni. Õpetaja Reivo Maasiku abiga torkasime Ă”hupallide sisse auke, katsusime pĂ”levat kĂŒĂŒnalt ja mĂ€ngisime staatilist elektrit tĂ€is nukkudega. Peale vĂ€ikeste esimesi tunde viisime nad kĂ€sikĂ€es oma klassidesse ning oligi aeg hĂŒvasti jĂ€tta. Loodame, et meie kooli tulevastele matemaatikutele, keemikutele ja kirjanikele oli see pĂ€ev sama meeldejÀÀv kui meile. Armsat kooliteed, sĂ”brad!

Lisas: slaav 09.09.2017 11:11

100 pÀeva ball

24. mĂ€rtsil toimus 12. klassidel 100 pĂ€eva ball. Meie klass pidi katma ja kaunistama lauad. Olles lauad ĂŒles tassinud ja need puhtaks teinud, valmistasime lillekimbud ja kaunistasime nendega lauad. Idee autorid olid Anette ja Kristina. KiidusĂ”nad kĂ”igile, kes aitasid.

Valmis lillekimp

Lisas: slaav 19.04.2017 09:16

IMAGO teraapia

Jaanuaris kĂŒlastas 133.b klassi IMAGO terapeut Kristi Lillepea. RÀÀkisime kilpkonnadest ja tiigritest – inimeste omavahelistest suhetest. RÀÀkisime “pagasitest”, lapsepĂ”lves kaasa antud mĂ€lestustest ja kogemustest, mis vormivad meid kui inimesi. Kristi kĂŒlastas meid kaks korda.. Teisel korral rÀÀkisime teooria rakendamisest, selgus, et nĂ€iteks Kristi ise on tiiger, aga ta abikaasa on kilpkonn. Isiklikult arvan, et meie klassis on kĂ”ik tiigrid. Suur tĂ€nu Kristile pĂ”nevate loengute eest!

133.b klassi tiigrid

Lisas: slaav 21.02.2017 13:30

GĂŒmnaasiumi jĂ”ulupidu

Detsembri lĂ”pus kogunesime 2001. aasta stiilist inspireeritud riietuses Reaalkoolis. Osalesime klassiga gĂŒmnaasiumi 2000ndate aastate teemalisel jĂ”ulupeol ning esitasime mitu jalustrabavat tantsu. Proovid olid kestnud juba mitu-mitu nĂ€dalat ja olid vĂ€ga intensiivsed. Kava koosnes mitmetest populaarsetest lugudest nĂ€iteks “All Star”, “Marmalade” ja Tanel Padari eurolugu “Come on everybody”. Poistel olid seljas siivutud seelikud ja tĂŒdrukutel sĂ€ravad valged trikood. Kahjuks auhinnad jĂ€id saamata, aga meie esitust nautisid kĂ”ik. Hiljem jĂ€tkus jĂ”ulupidu Punases majas 😉

Joosep ja Joosep ja Joosep

Lisas: slaav 21.02.2017 13:30

SÔrmustepidu

LÔpuks ometi sÔrmes

“Me kĂ”ik teeme iga pĂ€ev palju vigu, siiatulek vĂ”is olla ĂŒks neist”

14670806_1246292028756323_2647268163928234854_n

Reedel, 21. oktoobril sai terve 133. lend kĂ€tte sĂ”rmused, millel sĂ€rab R. KuivĂ”rd seda hetke olime kĂ”ik kaua kannatlikult oodanud, lĂ€bides eelnevalt esimese gĂŒmnaasiumiaasta raskused ning sinna otsa veel natuke 11. klassi, vĂ”isime uhkusega tunda, et oleme sellel pidulikult kĂ€ttesaamise hetkel sĂ”rmust tĂ”eliselt vÀÀrt.

14708379_1246290812089778_3702132101302993217_n

SĂ”rmuse kĂ€tteandmine toimus terve lennuga ĂŒhiselt salajasel tseremoonial, pimedas Ă”htus, Ă€revil ning Ă”nnelikus meeleolus. Peale tseremooniat söödi koos torti, ning peagi asusid Ă”htut juhtima DJd, kes panid pidulikus riietuses reivima nii noored Ă”pilased kui ka mĂ”ne vÀÀrika Ă”petaja.

Kristina ja Eva

Lisas: slaav 06.11.2016 16:57

Arhitektuurimuuseum

7. oktoobril sai meie klass nautida suhteliselt lĂŒhikest koolipĂ€eva. Nimelt lĂ€ksime 5.-6. tunni ajal Rotermanni soolalattu, kus asub Eesti Arhitektuurimuuseum. Aga Ă”ige reaalikas ei kĂ€i KUNAGI muuseumis niisama vaatamas. Meid jaotati 4 grupiks ning anti ĂŒks patakas töölehti. Selle pooleteise tunni jooksul tĂ€ideti töölehed seintel olevate materjalide ja makettide pĂ”hjal. PĂ€rast analĂŒĂŒsiti kĂ”ik koos vastused lĂ€bi ning saime veidi ringi vaadata. KĂ€isime ka keldris, kus saime proovida laest kasvavaid soolakristalle. Samuti oli seal ĂŒleval Peter Scubicu nĂ€itus “Peeglid on nĂ€htamatud”, kus kĂ”ik said tĂ€ita oma epilepsia soovide vajadused.

Teisi-Liis

14593297_1204168659658258_1001717456_n

14608129_1204168726324918_789492957_n

 

14625459_1204168652991592_1262236809_n

14627827_1204168636324927_170252983_n

14620171_1204168619658262_1720318873_n Mis hoone on maketil?

Lisas: slaav 13.10.2016 16:16