100 päeva ball ehk ühe toidukriitiku pöördumine
23. märtsil toimus 133. lennul 100 päeva ball. Kuna sarnaselt märgipeoga ei juhtunud ballil mitte midagi erilist, kirjutame ka sellest sündmusest pisut teise nurga alt. Et õnnejoovastuses UT lõpetanud üheteistkümnendikke nende igavate küsitluste pärast karistada, kritiseerime 134. lennu tehtud toitu*:
Visuaalsel vaatlusel oli kohe näha, et oleks võinud rohkem pingutada: paljudel õuntel ja pirnidel olid südamed küljes, leivakrõpsude sisse oli poekartulisalatit pandud, tikuvõileivad olid igavad. Ma loodan, et teised mõistavad meie muret, sest me kõik pingutame meist vanemate nimel, et ise saaksime samaväärset. Ehk mida parandada? Puuviljavaagnale võiks lisada veel puuvilju, mis võiks olla ka rohkem hooajalised. Lisaksime siinkohal, et pirnid maitsesid nagu vahtkumm. Teiseks võiksid tikuvõileivad olla mahlased ja huvitavamad. Praegused oli äärmiselt kuivad. Tahaks kiita singirulle, need olid kõigi lemmikud, aga juba eelnevalt mainitud leivakorvikesed olid väga ebaõnnestunud. Leivakorvikestesse ei panda kartulisalatit. Leivakorvikestesse sobib väga hästi pasteediga ja väikeste mahlaste granaatõunaseemnetega või röstpeedihummus roheliste idudega. Samuti lisaks see taldrikule natukene värvi. Loodame, et järgmised lennud suudavad olla loomingulisemad.
*Kallid 11ndikud, võtke seda karmi kriitikat kergelt. Meie lennus juhtub lihtsalt olema isik, kellel on toidule kõrgemad standardid kui lihtsalt kartulisalat. Tegelikult oli kõik söödav ning oleme kindlad, et te nägite selle valmistamisega mõõdukalt vaeva. Ja need UT küsitlused polnud ka nii halvad. Kuigi oma õigekirjaoskusi võiksite küll lihvida….
© 2024, 133b