Teatrireis Ugalasse ehk kuidas reaalikad unise Viljandi vallutasid

19. märtsil asus reaalkooli gümnaasiumiosa pärast pikka ja väsitavat koolipäeva kuue bussiga teele Viljandisse, et kaeda vastrenoveeritud Ugala teatrit. Olles a-kate bussist välja visatud, vallutasime kõige koolipoolsema bussi ning asusime esimestena teele, samal ajal kui kümnendikud mingil põhjusel Estonia teatri taga jala Viljandisse kõndida püüdsid. Kuna meie bussijuht oli kergelt öeldes hullumeelne, jõudsime teatri ette tublisti enne teisi, mistõttu saime esimestene valida omale meelepärase toidukoha. Viljandis pisut ringi käies täheldasime, et:

(1) Bussijuht oleks võinud meid kesklinnas maha panna, sest ilm oli kenaks jalutuskäiguks liigagi tuisune ja nii mõnelgi neiul oli kontsasaabastega lõbus jäistel kõnniteedel uisutada.

(2) Kui suvel veedavad puhkuse kõik Viljandis, sest seal just ongi paradiis, siis kevadtalvel on tegemist pigem kummituslinnaga, kus on mingil põhjusel sada erinevat kaubanduskeskust, igaühes umbes kaks külastajat.

Kõhud täis, asusime teatrisse, et vaadata Tennessee Williamsi etendust “Orpheus allilmas”. Kuna enamasti jaotusid inimeste arvamused kaheks – oli neid, kes vastnähtust vaimustuses olid, ning neid, kes oleks tagumistes ridades istudes ilmselt hea meelega magama jäänud – siis ei hakka me etendust arvustama. Küll aga võime lahkesti ja täitsa tasuta jagada ettepanekuid koolile järgmiste aastate teatrireiside korraldamiseks:

a) Võib-olla peaks teatripäev olema lühendatud tundidega. 8-tunnine koolipäev väsitab niigi ning kui sinna lisada 2-3 tunnine loksumine (mitte väga mugavas) bussis, siis tikub pehmes teatritoolis paratamatult nii mõnelgi uni peale.

b) Esimese tunni ärajätmine ei ole enamikule piisav mõistliku koguse une äramagamiseks. Kui kesklinna bussid jõudsid veel enam-vähem normaalsel ajal kohale, siis linnast väljast elavad õpilased said vaevu 5 tundi und, mis tegi 12.b niigi vaikse ja osavõtmatu klassi kuidagi (ei tea küll, kuidas see võimalik) veel vaiksemaks (allpool fototõestus).

c) Valige linn, kus on McDonalds.

Tegelikult on väga tore, et iga aasta avaneb võimalus end kultuuriliselt kogu kooliperega rikastada. Võib-olla on mõne aasta pärast ka reaalil sada disainitud minibussi, millega mööda Eestimaad ringi vurada.


Unetus teeb lapsed vaiksemaks ja segasemaks (jah, Maarja kasutas pangakaarti joonlauana).

Reaalikaid jäi Viljandisse mälestama üks kurblik pilgeni täis prügikast.

Kommenteerimine on keelatud.