145a

2. aprillil käis meie klassist kokku pandud väike meeskond oma eelmise klassijuhataja õp. Margiti 3. klassile pidu korraldamas. See kord toimus pidu Roosikrantsi majas ja otsustasime teemaks võtta lähenevad munadepühad.Jaotasime terve klassi pooleks, üks pool läks välja tegema munadejahti ja teine pool jäi klassi mängima munadepüha teemalist kahooti. Kuna jäi aega üle mängis hiljem väljas olev rühm ka meile 5. klassi draamatunnis õpetatud “Ho-Ka-So” mängu. Siis saime vahel peal jälle kokku ja meisterdasime terve klassiga väikesi munadepühade loomakesi. Pärast vahetasime ka gruppidega tegevusi. Päeva lõpuks jagasime kõigile ühe küpsetatud piruka ja muffineid ning tantsisime “Just dance”. Siis pidid osad trennide pärast ära minema, aga ülejäänutega mängiti veel üks “Maffia” mäng. Lastelt ja õpetajalt oli tagasiside väga positiivne ja pidu sujus üldiselt väga hästi ning meil oli seda väga lõbus korraldada.

Tekst Albert Reinman

Pildid Anita Uussalu

7.- 8. märtsil toimus Tallinna Ülikoolis 40. emakeeleolümpiaadi vabariiklik voor, mille üldine teema oli „500 aastat eestikeelset kirjasõna”, kuhu oli kutsutud meie klassist Rebeka Hinno. Reedene päev algas registreerimisega ja järgmise päeva töötubade valimisega. Peale seda liiguti auditooriumi, kus tervitas meid žürii esimees Andra Kütt-Leedis ja haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi. Kohe algaski seal samas auditooriumis lõppvooru I etappi sooritamine. I etapis nõuti nii fakti teadmisi kui ka loovat kirjutamist. Näiteks näidati esimeses ülesandes ekraanil nelja erinevat aabitsat, mille pidi paberil vanuse järgi reastama või pidid tekstist välja võetud sõnad vanas kirjaviisis ümber kirjutama. Loovaks ülesandeks oli mõtiskluse kirjutamine. See tuli kirjutada eesti raamatu tulevikust 100, 200 või 500 aasta pärast. Pärast töö lõpetamist liikusime kõik koos Tallinna Ülikooli kohvikusse, kus saime maitsvat lõunat ja kogusime energiat II etapiks. II etapi ülesanded olid rohkem analüüsivad v. a kaks õige/vale väite ülesannet. Selles etapis tuli näiteks pildi ja teadmiste järgi kirja panna ühismeedia luule eripärad ning võrrelda kahte teksti. Peale töö kirjutamist oli umbes tund aega enne ühist koosolemist, mille viis läbi Tallinna Ülikooli kirjandusklubi ÜDI. Koosviibimine algas kerge õhtusöögi ja üksteise tundma õppimisega. Edasi moodustati grupid, kellega koos hakati pictionary turniiri pidama. Samuti oli palutud raamatu aasta puhul kõigil üks eriline või vana raamat kodust kaasa võtta ning nendega sai nüüd tutvuda. Järgmisel hommikul kohtusime Rahvusraamatukogu ees, et ennast töötubadesse jagada. Mina valisin haruldaste raamatute töötoa. Seal räägiti meile raamatute ajaloost ja lasti mõningaid huvitavamaid raamatuid sirvida. Hiljem sai veel ise raamatukogus veidi ringi käia enne kui suundusime tagasi Tallinna Ülikooli. Seal pidas meile Forseliuse õpilastest kõne Aivar Põldvee ning tehti töödest kokkuvõte. Seal räägiti kõige kergematest ja raskematest ülesannetest igas vanuserühmas ning loeti ette parim mõtisklus. Lõpetati parimate autasustamise ja kringli söömisega. Kokkuvõttes oli väga hariv ja tore kogemus.

Tekst Rebeka Hinno

1. märtsil toimus Tartu Ülikooli peahoones kirjanduseolümpiaadi lõppvoor vanuseastmes 7.-8. klass. Vanematel vanuseklassidel oli lõppvoor päev varem. Eelvooru ülesandeks oli kirjutada enda valikul loetud Eesti kirjanduse teose põhjal arutlev kirjand teemal “Identiteet ja kirjandus”. Mitu meie klassi õpilast võtsid osa sel aastal ning saatsid piirkonnavooru oma kirjandi. Lõppvooru pääses meie klassist Hanna-Britt Laukse, kes oli teinud oma kirjandi Janne Telleri raamatu “Mitte midagi” põhjal. Meie paralleelklassist, 7.b klassist sai lõppvooru lausa neli õpilast, lisaks üks meie kooli 8. klassi õpilane. Kokku oli meie vanuserühma lõppvooru kutsutud õpilasi Reaalkoolist kümme, umbes 70-nest eelvoorus osalejast. Kaasas olid ka õpetajad.  Meiega oli kaasas kirjanduseõpetaja Kristi Koit.

Lõppvoor algas kogunemisega Tartu Ülikooli peahoones ja ajakava tutvustamisega. Samuti tutvustati meile žürii liikmeid, kes olid kõik väga toredad ja toetavad. Esimeseks ülesandeks oli meil varem ettevalmistatud 5-minutiline ettekanne oma loetud raamatust. Samal ajal kui tehti esitlusi pidi tegema märkmeid, et jääks meelde, kes millisest raamatust räägib, mis on selle põhiteemad ning kuidas on see seotud identiteediga. Iga kahe/kolme ettekande vahel oli arutamispaus, millal saime üksteiselt küsimusi küsida segaseks jäänud informatsiooni kohta või lisainfo kohta. Kui ettekanded said kõigil esitatud, asusime teise ülesande juurde ehk kokkuvõtte kirjutamisega kuuldud ettekannete põhjal, abivahendiks võis kasutada varem tehtud märkmeid. See oli üsna raske ülesanne, sest pidime üheksat ettekannet kokku võtma  ainult kümne lausega, aega oli 30 minutit. Peale kahte ülesannet suundusime ülikooli kohvikusse ja saime hea lõuna. Pärast lõunat jalutasime Tartu Rahvusraamatukokku autasustamisele. Tuli uhke esikolmik Reaalkoolile: 1. Emily Kaseväli, 2. Hanna-Britt Laukse ja  3. Anni-Mari Väli. Lisaks sellele sai veel Viktoria Helena Rajapu parima ettekande tiitli. Anti välja ka eriauhindu. Tunnustuse pälvis ka Tallinna Reaalkool, sest osalus olümpiaadil oli nii suur ja tänati ka meie juhendajaid Kristi Koitu ja Reet Varikut. Peale autasustamist saime minna veel põnevale näitusele une teemal, kus saime teha erinevaid ülesandeid ja saime teada, miks on uni  nii oluline. Kokkuvõttes oli see väga lahe kogemus. Sain nii uusi raamatusoovitusi, kui ka uusi sõpru.

Tekst Hanna-Britt Laokse

Pildid Hanna-Britt Laokse

21. veebruar ei olnud ainult viimane koolipäev, vaid ka päev, millal Tallinna Reaalkool tähistas Eesti Vabariigi 107. sünnipäeva. See päev läks väga kiirelt, sest tunnid olid lühendatud, et kõik ikka jõuaksid ilusasti pidulikule aktusele. Koolipäeva lõpus toimus ka klassijuhatajatund, kus tunnustasime oma klassi tublimaid ja panime oma teadmiseid proovile kahootiga. See aasta seoses Reaalkooli renoveerimisega toimus aktus Toompeal Kuberneri aias. Klassiga aktusele minnes üllatas meid tuuline ja karge ilm, kuid see ei takistanud meid üldse. Kohale jõudes otsisime endale koha ning ootasime aktuse algust. Aktus algas meie direktori Ene Saare kõnega. Pärast Ene Saart rääkis riigikogu esimees Lauri Hussar. Pärast tema lugu saime veel nautida rahvatantse, ühe tubli noore inspireerivat kõne ning laulsime kõik koos Eesti hümni ja regilaulu. Muidugi järgnes sellele tublimate õpilaste tunnustamine, sest ilma selleta ei oleks see õige aktus. Kõige lõpus saime tantsida “Kaerajaani” kuni meil hakkas jälle soe. Pärast aktust kõndisime kõik pudireas Toompealt tagasi kooli ja siis hakkaski vaheaeg.

Tekst Maico Matt

Pildid Anita Uussalu

Etendus “Kõik ägedad asjad” on kaasahaarav ja liigutav lavastus, mida meie klassil oli võimalus käia vaatamas. Lavastus kajastas väga raskeid teemasi alates depressioonist kuni enesetapuni proovides anda teemasi edasi rõõmsalt aga samas jäädes tõsiseks. Etenduse sisu räägib ühest lapsest, kes järsku satub olukorda, kus tema ema ei näe enam ühtegi võimalust eluga edasi minna. Peategelane, proovides olukorda parandada, hakkab koostama nimekirja kõiksugustest asjadest, mille nimel tasub elada, et proovida oma ema sellega aidata. Nimekiri muutus etenduse möödumis jookul järjest pikemaks jutustades, kuidas peategelane rasketes olukordades hakkama saab ja kuidas see tema elu mõjutab. Eriline oli selle lavastuse juures see, et kaasati ka publikut. Näiteks anti paarile inimese vaatajate seast lipikud ja me lugesime neid laval või saalis ette näitleja juhendamisel. Oli ka publikut, kes said täita isegi suuremaid rolle. See tegi kogu kogemuse veelgi isiklikumaks ja lõbusamaks. Etendus pani mõtlema, aga samas tõi ka palju naeru. Väga äge teos!

Tekst Artur Saabas

Pildid Anita Uussalu

13. veebruaril, neljapäeval käisime 7-ndate klassidega Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses murdmaasuusatamas. Sõidsime sinna kahe bussiga natuke üle ühe tunni. Ühes bussis oli vene keele grupp ja C-klass, teises bussis oli prantsus keele rühm ja B-klass. Kui kohale jõudsime viisime oma asjad telki ning kehalise kasvatuse õpetajad tutvustasid meile üle päevaplaani ja tuletasid meelde reeglid. Peale seda läksime ja laenutasime kiiresti suusad ja võisime juba rajale minna. Sel päeval toimus ka klassidevaheline teatevõistlus suuskadel, milles meie klassist osales Hanna-Britt, Ingrid, Anita, Hardi, Artur ja Ott. Pärast pikka rebimist saavutas meie klass sellel võistlusel 1. koha. Pärast oli võimalik ka üksinda aja peale suusatada. Seal osalesid meie klassist Hanna-Britt ja Ingrid. Hanna saavutas 1. koha ning Ingrid 2. Peale seda pikka suusatamist täis päeva oli meie päevaplaanis lõunasöök. Söögiks oli traditsiooniline frikadellisupp ning kõrvale sai võtta marjateed ja leiba. Kui kõik said söödud naasesime oma busside juurde tagasi ning suundusime Tallinna poole.

Tekst Mia Miriam Januson

Pildid Anita Uussalu

Viimasel päeval enne talvevaheaega tähistasime klassiga jõule. Päev algas Harju tänava uisuplatsil uisutamisega. Uisutasime kõik 1 tund ja pärast uisutamist suundusime kõik klassi, kus valisime endale sobiva koha ning seadsime valmis väikese suupistelaua. Meie klassis on traditsioon teha loosiga kingitusi üksteisele ning ka see aasta ei olnud mingi erand. Detsembri algul tõmbas iga klassi liige endale loosiga ühe klassikaaslase nime, kellele ta pidi kingi tegema. Tore ongi selle juures see, et sa ei tea, kes sulle kinki teeb ja kõik jääb üllatuseks. Klassihommiku esimeseks tegevuseks klassis jagasimegi kätte kõik kingid ja avasime need. See aasta olid meie klassijõuluvanad William ja Maico. Kõik olid väga rahul enda kingitustega. Kui kõik olid kingid avanud, siis hakkasime mängima Lennarti poolt tehtud kuldvillakut, mis on osa tema loovtööst. Jagasime klassi tiimideks ja mängisime kaks erinevat mängu, kus panime oma teadmised proovile ajaloos ning geograafias. Pärast veetsime aega erinevate grupimängudega omal soovil. Päeva lõpetuseks läksime terve klassiga Niguliste kirikusse muuseumitundi “Saladuste labor”, kus räägiti palju huvitavaid fakte ükssarvikutest ja kuidas nad on seotud kristlusega. Pärast oli meil veel väike töötuba ja kui see sai läbi olid kõik vabad ja võisid minna rõõmuga talvevaheajale.

Tekst Linda Lipstok

Pildid Anita Uussalu

16. detsembril, ühel esmaspäeval toimus põhikoolil pärast kuuendat tundi Toomkirikus advendihommik. Kontsert algas armsate sõnadega koguduse õpetajalt. Selle järgnesid väga mitmekülgsed esitused: laulud meie enda koolikoorilt, instrumentaalpalad ning psalmidest katkendid meie õpilastelt. Meie klassist esinesid Ingrid koolikooriga ja soologa ning Albert mängis orelil. Samuti kõlasid lood, mida laulsid kõik kaasa ühiselt, mis olid juba varem õpitud tublilt muusika tundides. Kuna oli viimane nädal kooli enne jõuluvaheaega oli juba tunda jõuluhõngu ja vaheaja ootus oli suur. Kontsert oli imeilus nii kõrvale kui ka silmale oma ilusa asukoha tõttu. Suur aitäh kõikidele korraldajatele ja usinatele esinejatele.

Tekst Georg Baitala

Pildid Anita Uussalu

13. detsembril käis 7.a klass Rahvusooper Estonias vaatamas balletti “Pähklipureja”. Kaasas olid meiega direktor Ene Saar ja klassijuhataja Ege Viil. Etendus algas kell seitse õhtul, kestis natuke üle kahe tunni koos vaheajaga, mille ajal sai kohvikust endale midagi meeldivat osta. Terve meie klass oli pidulikult riides ja vaatas huviga etendust. “Pähklipureja” on Pjotr Tšaikovski maailmakuulus ballett. 2023. aastal tehti Gyula Harangozó poolt Rahvusooper Estonias uus versioon lavastusest, mis on eelnevatega võrreldes palju kaasaegsem. Etenduse taustapildid olid modernsed, kasutusel olid videomängud ja erinevate kuulsate tegelaste kostüümid. Eesmärgiks oli, et ka noored leiaksid midagi tuttavat ja põnevat etendusest. Samal ajal aga ikkagi oli säilitatud klassikalise “Pähklipureja” särav ja südantsoojendav jõulumuinasjutt.

“Pähklipureja” ballett räägib sellest, kuidas jõulupeol saab endale väike Klara kingituseks Pähklipureja nuku. Kui külalised on lahkunud saabub Klaral uneaeg, jõuab kätte salapärane kesköötund, kui maailm muutub ning miski pole võimatu. Urgudest tulevad välja rotid ja äratavad Pähklipureja nuku ellu ning algab sõda loomade ja Pähklipureja sõdurite vahel. Pärast sõda kasvavad Klara ja Pähklipureja suureks. Nad armuvad ja reisivad läbi Hispaania, Araabia, Venemaa ja Hiina. Etenduse lõpus selgub, et kõik see oli vaid väikese Klara unenäos ja miski ei toimunud päriselt.

Meie klassile meeldis see etendus väga ja me soovitaksime seda ka kõikidele teistele vaatamiseks. “Pähklipureja” ballett sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele ja aitab luua jõulumeeleolu.

Tekst Ingrid Paakspuu

Pildid Markus-Robin Vahtrik ja Rebeka Hinno

See aasta ei olnud erinev igast teisest aastast. Meil oli vaja koostada kehalise kasvatuse tundides liikumiskava. Eelmistel aastatel koostasid kavu poisid ja tüdrukud eraldi, kuid see aasta oli eelmisestest aastatest natuke keerukam, sest pidime koostama kava koos terve klassiga. Selle aasta kavadel oli soovitatavaks teemaks ladina rütmid. Teema oli natuke keerukas, sest kuidas sa saad siis poistel need puusad liikuma. Oli palju erimeelsusi nii muusika, liigutuste kui ka riietuse osas. Need paar kuud, mis me seda kava tegime, oli üks pikk ja väsitav teekond, kuid saime hakkame ning olime enda üle väga uhked. 5. detsembril olime end ehtinud kõik sädelevate riietega ning esimesena esitades oli tunne hea. Heale tundele aitas kindlasti kaasta eelnenud päkapikkude soojendus. Teiste kavad olid kõik väga põnevad ning oli äge vaadata, mida teised olid nende kuude jooksul teinud. Kuigi mingit kohta me ei võitnud, polnud sellest midagi, sest lihtsalt terve klassiga koos tegemine oli juba meie jaoks piisav saavutus.

Teksti kirjutas Anni Vili

Pildid tegi Anita Uussalu