139b

Reaalis toimub iga aasta väga lõbus spordinädal. Spordinädalal esindab igat gümnaasiumi klassi erinevatel võistlustel meeskond või 1 võistleja.

Esmaspäeval toimus köievedu, kus meie klassist osalesid Robin, Juhan, Robin, Linda ja Nataly. Saavutasime köieveos auväärse neljanda koha. Pronksimäng toimus 11.c vastu. Teisipäeval toimus plangu võistlus, kus osales meie klassist Vahur. Võistluse esikolmiku võtsid sel aastal 139. lennu esindajad, kusjuures meie klass jäi üldarvestuses kolmandaks. Vahuri kann sai disklahvi 💀.

Kolmapäeval toimus trepijooks, kus osales Sten. Kahjuks ei olnud Sten korralikult ära õppinud viitamist ning kukkus esimese ülesandega võistluselt välja. Neljapäeval toimus käesurumine, kus meie klassist osales Tristan. Võistlusel osalesid väga võimekad vastased, aga meie klass saavutas kolmanda koha.

Reedel toimusid võrkpalli ning lauatennise võistlused. Meie klass oli välja pannud küllaltki tugeva võrkpallitiimi, kuid kahjuks võistlusel liiga hästi ei läinud ning jäime lõpparvestuses kuuendaks. Lauatennises esindas meie klassi Liisa, kuid peale füüsikaolümpiaadi võitmist ei suutnud Liisa lauatennist kahjuks kinni panna – midagi tuleb jätta ka teistele!

Tristan ja Vahur

Sten üritab viidata

Mänguks valmis!

8. kuni 9. veebruaril külastas meie koolist 20 (umbes 10 õpetajat ja 10 õpilast) inimest Euroopa Parlamenti. Meie klassist käisid seal klassijuhataja Natalja ja inseneeria suuna õpilane Robin Juul. Brüsseli reis oli väga lahe. 8. veebruari hommikul kell 6:45 startis lennuk Brüsseli poole ning umbes kella 9 aeg maandusime juba Brüsselis. Lennujaamast võttis meid peale buss, mis viis meid Euroopa Parlamendi lähedale. Kuna parlamendi külastus oli 11:30,
siis oli meil aega pea 1,5h, et parlamendi lähedal ringi käia ja hommikust süüa.

Hommikusöök söödud, suundusime me Euroopa Parlamenti koos Urmas Paeti assistendi Keir Tetsmanniga. Alustasime oma tuuri parlamendis lühikese tutvustusega, millele järgnes jutuajamine Urmas Paetiga, mille käigus tema küll peamiselt rääkis, kuid meie saime küsimusi küsida. Edasi liikusime me istungisaali, mis oli tõesti võimas! Saalis on kohad 705-le saadikule.

Pärast istungisaali vaatamist polnud Parlamendihoones muud eriti teha, mistõttu liikusime välja ja külastasime Euroopa Ajaloo Maja, mis oli muuseum, kus sai ringi liikudes kuulata ja vaadata fakte ja sündmusi Euroopa ajaloo kohta.

Pärast muuseumis käimist oli vaba aeg ning külastasime kohalikku kunstimuuseumit, kus oli väga palju imelisi maale. Pärast muuseumis käimist läksime hotelli, kus igaüks sai omale eraldi toa (väga mõnus!) ning puhkasime veidi enne õhtusööki. Kell 19:00 paiku hakkasime kogu grupiga koos kõndima ühte kohalikku liharestorani nimega Pampas, kus meid ootas õhtusöök Urmas Paetiga. Restoranis oli väga mõnus meeleolu – kõik said nii palju süüa ja juua, kui tahtsid ning kõigil olid tujud head. Saime Urmas Paetiga lähedamalt tutvuda ja temaga pikemalt jutustada. Väga sümpaatne härra!

Pärast õhtusööki oli kell juba palju ja oligi aeg minna hotelli magama. Järgmisel päeval (09.02) oli meil kuni kella 16:00-ni vaba aeg.
Järgmisel päeval pärast hommikusööki otsustasime jalutada parlamendi juurde, sest kuulsime, et Ukraina president viibib hetkel Brüsselis. Leidsime juhuslikult koha, kust istungil viibinud inimesed peaks lahkuma ning otsustasime seal oodata, lootusega näha president Zelenskõi’t. Ootasime umbes pool tundi ning siis nägime, kuidas meist sõitis mööda must mersu, mille tagaistmel istuski president Zelenskõi, kes isegi lehvitas meile.

Kasutasime seda aega selleks, et külastada veelkord kohalikku kunstimuuseumit, kuid seekord külastasime me Picasso teoste väljapanekut. Pärast muuseumis käimist olid meil kõhud juba veidi tühjad ning otsustasime osta Eestisse kaasa Belgia šokolaadi. Käisime Urmas Paeti soovitusel šokolaadipoes nimega Pierre Marcolini, mis oli väga äge kogemus, sest seal olid väga ilusad ja uhked šokolaadid, mida lähedastele kaasa võtta ja kinkida.

Otsustasime otsida linna pealt midagi süüa, kuid kuna tegu on ikkagi Belgiaga, siis sattusime järjekordselt vahvlikohvikusse. Vahvlid nägid seal tõesti erakordselt maitsvad välja ning nende maitse oli veelgi parem.

Kui saime vahvlid söödud, siis külastasime raekoda. Ausalt öeldes ületas raekoda me ootused, sest Tallinna Vanalinna raekoda pole selle kõrval midagi. Raekojas olid väga vinged ja suured majad ning raske oli aru saada, milline neist nüüd see õige raehoone oli.

Pärast raekojas käiku suundusime tagasi hotelli poole, sest aeg oli juba nii kaugel, et varsti pidime juba lennujaama poole liikuma. Hotellist võttis meid taaskord buss peale, mis viis meid lennujaama. Lendasime Tallinnasse läbi riia. Jõudsime Tallinnasse umbes kell 1:00 Eesti aja järgi 10. veebruaril ehk reedel.

Reis oli vägagi õnnestunud ja lahe. Oleme väga tänulikud, et meile anti selline erakordne võimalus külastada Euroopa Parlamenti ja Urmas Paeti. Oleme ka väga õnnelikud, et nägime õpilastega Ukraina presidenti. Reis sujus hästi ja need olid väga tegusad ja produktiived 2 päeva. Vaatamata sellele, et reis kehtis 2 päeva, tundus see jube pikk, arvestades seda, kui palju me teha jõudsime.

Robin Juul

Juba tükk aega tagasi kutsus meie emakeeleõpetaja Mirja meid teatrisse. Nimelt tegelesime tundides Eduard Vilde ja tema “Mäeküla piimamehega”. Sellest ajendatuna otsustasid mõningad meist seada sammud 26. jaanuari õhtul Kadriorgu Vilde majamuuseumisse vaatama etendust “Millest tekivad triibud?”. Etenduses mängiti läbi Vilde elulugu tema enda rammatute tegelaste kaudu. Teatritükk kergitas nii mõnegi morni inimese suunurki. Tavalise etendusega võrreldes oli see koduse atmosfääriga ja publikulähedasem. See oli nagu teater elutoas 38 huvilise ja 3 näitlejaga. Õhtu algas sügavalt silma vaatava lehmaga ja lõppes Eesti kirjandustegelastega. Olles tunnis käsitlenud Vildet, oli tore seda jälle humoorikal viisil meenutada. Heatujuliselt seadsime sammud kodu poole. Olen kindel, et peale mitut tundi naermist tulid kõigil ilusad unenäod.

Anna-Maria

Pilt: Mirja Bluum

26.01.2023 toimus Tallinna Reaalkooli aulas Vabalava. Meie klassist osales üritusel Ketlin julge tuleshow’ga. Südameid vallutasid ka Jan ja Mirjam, Trellid, Mölder ja paljud teised. Vabalava žüriisse kuulusid sel aastal õpetaja Erik Mäe, vilistlane ja sportlane Jüri Mikk Udam ja laulja Kalle Sepp. Žürii lemmikuks osutusid Nora, Sandra ja Märten. Publiku südame võitsid Jan ja Mirjam lauluga “Mina jään”. Samuti valiti ka korraldajate lemmik, kelleks olid Trellid. Vahepausidel sai süüa ja juua head-paremat, pakkumisel olid porgandid ning San Pellegrino ja Spläsh’i joogid. Samuti loositi välja auhindu, kahjuks meie klassile õnn ei naeratanud. Eks järgmine aasta uuesti!

Mirtel

Pakuksin, et esinejana oli kogemus aga veel vingem. Peale selle, et sain muidugi Vabalava tasuta nautida oli väga meeldiv kogemus teiste esinejatega ettevalmistusruumis lobiseda ja muljeid vahetada. Sain kinnitust, et Reaalis on nii palju andekaid inimesi, kellest ma varem ei teadnudki. Sai vestelda ootustest, naljakatest ebaõnnestumisest, erinevaid pille pläristada ja korraldajate muretsetud snäkke mugida. Soovitan kõigil, kellel vähegi huvi ja mõni lahe idee, mida teistele tahaksid näidata, käia vähemalt korra Vabalaval ära!

Ketlin

Ketlin askeldab

Publiku lemmikud Mirjam ja Jan

20.12.2022 toimus Tallinna Ülikooli spordikompleksis meie kooli klassidevahelise kossu finaal ja pronksimäng. Meie klass osales pronksimängus, kus mängisime 139A poiste vastu ning väljakul olid meie poistest Marten, Robinid, Vahur, Tristan, Markus Andreas. Poisid panid show tegemiseks selga endale väga suured (umbes 3XL) kossuriided ning vaatepilt oli äge. Kahjuks mäng nii äge ei olnud ning meie poisid jäid A klassi poistele seekord päris paljuga alla. Poisid nägid palju vaeva, kuid seekord mäng ei sujunud. Väljakule jäi ka seekord palju, sealhulgas mõned tossutallad ja hüppeliigesed. 

Vaatamata sellele, et pronksimäng oli suht tagasihoidlik, oli finaal väga põnev. Mäng toimus 138. lennu A ja C klassi vahel. 138. lennu C klass on kuulus kossuklass ning väga põnev oli vaadata, kuidas A klassi poisid üritasid nendega sammu pidada. Mängu võitis lõpuks ikkagi C klass, kuid mängu esimene pool oli väga vinge.

Võib öelda, et kossu koha pealt oli see aasta meil õnnestunud, sest saime nö suurele lavale mängima ja tegelt oli võrreldes eelmise aastaga tiim ka päris hea. Järgmine aasta kavatseme saada juba finaali.

Meie koosseis. Tähelepaneliku pilguga vaadates on näha, kuidas mustas särgis Robin Mere sooja teeb samal ajal, kui teised poisid poosetavad, respekt!

Sellel pildil on poisid parasjagu omavahel mehi jagamas. Kusjuures jällegi, tähelepanelikum silm näeb, et meie tiimiga on salaja liitunud ka Bätmän.

Robin Juul

21. detsembri õhtupoolikul, kui kõigil tahtjatel selfie’d peaministriga tehtud (aga kõhud juba parasjagu tühjad), toimus kooli aulas jõuluõhtu.

Õhtut iseloomustasid mõnus koosviibimine lennukaaslastega, toredad esinejad ja hea muusika. Talenti näitasid Mirjam ja Ingrid, õhtut juhtisid Robin ja Marii. Puudust ei tulnud ei palvest ega tantsust, ning ka laud oli isetehtud ja isetoodud küpsetistest nõnda lookas, et isegi jõulutaat ei saanud tulemata jätta.

Jõuluõhtu pani igaljuhul suurepärase punkti kalendriaastale, peale mida sai igaüks ise oma manu (või hoopis kusagile mujale) tähistama minna.

Frederik

18. jaanuaril, peale esimest riigikaitse tundi korraldasime klassiga filmiõhtu. Filmivalikuks toimunud hääletus oli eelneval päeval üsnagi kaootiline kuid lõpuks leidus võitja: “Django unchained”.
Kella kuueks koguneti kooli, muudeti tavapärane 205 matemaatikaklass kinoteatriks ning veedeti õhtu koos каубой-filmi vaadates ning snäkkides.

Renate

Lumisel 16. detsembri pärastlõunal suunduti Eesti kirjandusmaastiku esindajate koondumispunkti – Kadriorgu. Mitmetest majamuuseumitest valiti kuulsa Eesti kirjaniku, esimese kriitilise realismi romaani autori, Eduard Vilde kunagine elamiskoht. Majatuuri kõrvalt arutati ka E. Vilde ühte kuulsamatest teostest, “Mäeküla piimameest” ning analüüsiti üheskoos iga tegelaskuju tähtsust. Ühiselt leiti, et Mari kui tegelane ei olnud mitte ainult kogu sündmustiku algataja ja võtmekuju, vaid tema näol oli kajastatud ka naise olulisus ja olukord tollases ühiskonnas. Puutumatuna ei jäänud ka E. Vilde aegsed naisaksessuaarid, mida demonstreerisid Mia ja Liset, täites suurepäraselt endale määratud rollid. Kultuuriretk lõppes sooja aplausiga meie giidile, mille järel suunduti tagasi koolimajja valmistuma gümnaasiumi jõulupeoks. 

Michelle

Oi, see oli meeleolukas õhtu! Ma arvan, et kui sa ei käi Reaalis, ei saa sa mitte kunagi aru, millest ma räägin. Need inimesed, need esitused, see õhtu! Ma olen sõnatu. Reaal on ikka vinge! Nagu mainisin, oli õhtu vahva ning täis emotsioone. Meie saime žüriilt 2. koha ning Piret Otsa ootab meid väga esinema 8. klassi jõulupeole – see on omamoodi võit:). Õpetajate esitus võitis vist kõigi südamed – lihtsalt imeline. Need on need inimesed, kes panevad mind mõtlema õpetajaametile.

Anete

Ühel detsembrikuu neljapäeval seadis osa meie klassist usundiõpetuse tunni raames sammud Luise tänavale, et tutvuda sealse Krishna Teadvuse Eesti Koguduse Krishna templiga. Templis võttis meid vastu Lennart, kes on üheksa aastat olnud sealses templis munk, kuid nüüd on tema tööks inimeste harimine idamaade kultuuride teemal. Lennart tutvustas meile Krishna teadvuse peamisi tunnusjooni ning uskumusi. Saime küsida meile huvipakkuvaid küsimusi ning laulsime koos Lennartiga Krishna teadvuse tunnuslaulu ,,Hare Krishna”. Külastuse lõpuks saime üllatuse osaliseks – nimelt pakuti meile kõigile aasiapärast käsitööna valminud maiust.
Oleme küll usundiõpetuse raames mitmeid erinevaid pühakodasid külastanud, kuid Krishna tempel jättis kahtlemata tugevaima elamuse.

Mia Marie