SpordinÀdal

Reaalis toimub iga aasta vĂ€ga lĂ”bus spordinĂ€dal. SpordinĂ€dalal esindab igat gĂŒmnaasiumi klassi erinevatel vĂ”istlustel meeskond vĂ”i 1 vĂ”istleja.

EsmaspĂ€eval toimus köievedu, kus meie klassist osalesid Robin, Juhan, Robin, Linda ja Nataly. Saavutasime köieveos auvÀÀrse neljanda koha. PronksimĂ€ng toimus 11.c vastu. TeisipĂ€eval toimus plangu vĂ”istlus, kus osales meie klassist Vahur. VĂ”istluse esikolmiku vĂ”tsid sel aastal 139. lennu esindajad, kusjuures meie klass jĂ€i ĂŒldarvestuses kolmandaks. Vahuri kann sai disklahvi 💀.

KolmapĂ€eval toimus trepijooks, kus osales Sten. Kahjuks ei olnud Sten korralikult Ă€ra Ă”ppinud viitamist ning kukkus esimese ĂŒlesandega vĂ”istluselt vĂ€lja. NeljapĂ€eval toimus kĂ€esurumine, kus meie klassist osales Tristan. VĂ”istlusel osalesid vĂ€ga vĂ”imekad vastased, aga meie klass saavutas kolmanda koha.

Reedel toimusid vĂ”rkpalli ning lauatennise vĂ”istlused. Meie klass oli vĂ€lja pannud kĂŒllaltki tugeva vĂ”rkpallitiimi, kuid kahjuks vĂ”istlusel liiga hĂ€sti ei lĂ€inud ning jĂ€ime lĂ”pparvestuses kuuendaks. Lauatennises esindas meie klassi Liisa, kuid peale fĂŒĂŒsikaolĂŒmpiaadi vĂ”itmist ei suutnud Liisa lauatennist kahjuks kinni panna – midagi tuleb jĂ€tta ka teistele!

Tristan ja Vahur

Sten ĂŒritab viidata

MĂ€nguks valmis!

Lisas: lend139b 20.02.2023 10:41

Euroopa Parlamendi kĂŒlastus BrĂŒsselis koos Urmas Paetiga

8. kuni 9. veebruaril kĂŒlastas meie koolist 20 (umbes 10 Ă”petajat ja 10 Ă”pilast) inimest Euroopa Parlamenti. Meie klassist kĂ€isid seal klassijuhataja Natalja ja inseneeria suuna Ă”pilane Robin Juul. BrĂŒsseli reis oli vĂ€ga lahe. 8. veebruari hommikul kell 6:45 startis lennuk BrĂŒsseli poole ning umbes kella 9 aeg maandusime juba BrĂŒsselis. Lennujaamast vĂ”ttis meid peale buss, mis viis meid Euroopa Parlamendi lĂ€hedale. Kuna parlamendi kĂŒlastus oli 11:30,
siis oli meil aega pea 1,5h, et parlamendi lĂ€hedal ringi kĂ€ia ja hommikust sĂŒĂŒa.

Hommikusöök söödud, suundusime me Euroopa Parlamenti koos Urmas Paeti assistendi Keir Tetsmanniga. Alustasime oma tuuri parlamendis lĂŒhikese tutvustusega, millele jĂ€rgnes jutuajamine Urmas Paetiga, mille kĂ€igus tema kĂŒll peamiselt rÀÀkis, kuid meie saime kĂŒsimusi kĂŒsida. Edasi liikusime me istungisaali, mis oli tĂ”esti vĂ”imas! Saalis on kohad 705-le saadikule.

PĂ€rast istungisaali vaatamist polnud Parlamendihoones muud eriti teha, mistĂ”ttu liikusime vĂ€lja ja kĂŒlastasime Euroopa Ajaloo Maja, mis oli muuseum, kus sai ringi liikudes kuulata ja vaadata fakte ja sĂŒndmusi Euroopa ajaloo kohta.

PĂ€rast muuseumis kĂ€imist oli vaba aeg ning kĂŒlastasime kohalikku kunstimuuseumit, kus oli vĂ€ga palju imelisi maale. PĂ€rast muuseumis kĂ€imist lĂ€ksime hotelli, kus igaĂŒks sai omale eraldi toa (vĂ€ga mĂ”nus!) ning puhkasime veidi enne Ă”htusööki. Kell 19:00 paiku hakkasime kogu grupiga koos kĂ”ndima ĂŒhte kohalikku liharestorani nimega Pampas, kus meid ootas Ă”htusöök Urmas Paetiga. Restoranis oli vĂ€ga mĂ”nus meeleolu – kĂ”ik said nii palju sĂŒĂŒa ja juua, kui tahtsid ning kĂ”igil olid tujud head. Saime Urmas Paetiga lĂ€hedamalt tutvuda ja temaga pikemalt jutustada. VĂ€ga sĂŒmpaatne hĂ€rra!

PÀrast Ôhtusööki oli kell juba palju ja oligi aeg minna hotelli magama. JÀrgmisel pÀeval (09.02) oli meil kuni kella 16:00-ni vaba aeg.
JĂ€rgmisel pĂ€eval pĂ€rast hommikusööki otsustasime jalutada parlamendi juurde, sest kuulsime, et Ukraina president viibib hetkel BrĂŒsselis. Leidsime juhuslikult koha, kust istungil viibinud inimesed peaks lahkuma ning otsustasime seal oodata, lootusega nĂ€ha president ZelenskĂ”i’t. Ootasime umbes pool tundi ning siis nĂ€gime, kuidas meist sĂ”itis mööda must mersu, mille tagaistmel istuski president ZelenskĂ”i, kes isegi lehvitas meile.

Kasutasime seda aega selleks, et kĂŒlastada veelkord kohalikku kunstimuuseumit, kuid seekord kĂŒlastasime me Picasso teoste vĂ€ljapanekut. PĂ€rast muuseumis kĂ€imist olid meil kĂ”hud juba veidi tĂŒhjad ning otsustasime osta Eestisse kaasa Belgia ĆĄokolaadi. KĂ€isime Urmas Paeti soovitusel ĆĄokolaadipoes nimega Pierre Marcolini, mis oli vĂ€ga Ă€ge kogemus, sest seal olid vĂ€ga ilusad ja uhked ĆĄokolaadid, mida lĂ€hedastele kaasa vĂ”tta ja kinkida.

Otsustasime otsida linna pealt midagi sĂŒĂŒa, kuid kuna tegu on ikkagi Belgiaga, siis sattusime jĂ€rjekordselt vahvlikohvikusse. Vahvlid nĂ€gid seal tĂ”esti erakordselt maitsvad vĂ€lja ning nende maitse oli veelgi parem.

Kui saime vahvlid söödud, siis kĂŒlastasime raekoda. Ausalt öeldes ĂŒletas raekoda me ootused, sest Tallinna Vanalinna raekoda pole selle kĂ”rval midagi. Raekojas olid vĂ€ga vinged ja suured majad ning raske oli aru saada, milline neist nĂŒĂŒd see Ă”ige raehoone oli.

PÀrast raekojas kÀiku suundusime tagasi hotelli poole, sest aeg oli juba nii kaugel, et varsti pidime juba lennujaama poole liikuma. Hotellist vÔttis meid taaskord buss peale, mis viis meid lennujaama. Lendasime Tallinnasse lÀbi riia. JÔudsime Tallinnasse umbes kell 1:00 Eesti aja jÀrgi 10. veebruaril ehk reedel.

Reis oli vĂ€gagi Ă”nnestunud ja lahe. Oleme vĂ€ga tĂ€nulikud, et meile anti selline erakordne vĂ”imalus kĂŒlastada Euroopa Parlamenti ja Urmas Paeti. Oleme ka vĂ€ga Ă”nnelikud, et nĂ€gime Ă”pilastega Ukraina presidenti. Reis sujus hĂ€sti ja need olid vĂ€ga tegusad ja produktiived 2 pĂ€eva. Vaatamata sellele, et reis kehtis 2 pĂ€eva, tundus see jube pikk, arvestades seda, kui palju me teha jĂ”udsime.

Robin Juul

Lisas: lend139b 17.02.2023 10:41

Millest tekivad triibud?

Juba tĂŒkk aega tagasi kutsus meie emakeeleĂ”petaja Mirja meid teatrisse. Nimelt tegelesime tundides Eduard Vilde ja tema “MĂ€ekĂŒla piimamehega”. Sellest ajendatuna otsustasid mĂ”ningad meist seada sammud 26. jaanuari Ă”htul Kadriorgu Vilde majamuuseumisse vaatama etendust “Millest tekivad triibud?”. Etenduses mĂ€ngiti lĂ€bi Vilde elulugu tema enda rammatute tegelaste kaudu. TeatritĂŒkk kergitas nii mĂ”negi morni inimese suunurki. Tavalise etendusega vĂ”rreldes oli see koduse atmosfÀÀriga ja publikulĂ€hedasem. See oli nagu teater elutoas 38 huvilise ja 3 nĂ€itlejaga. Õhtu algas sĂŒgavalt silma vaatava lehmaga ja lĂ”ppes Eesti kirjandustegelastega. Olles tunnis kĂ€sitlenud Vildet, oli tore seda jĂ€lle humoorikal viisil meenutada. Heatujuliselt seadsime sammud kodu poole. Olen kindel, et peale mitut tundi naermist tulid kĂ”igil ilusad unenĂ€od.

Anna-Maria

Pilt: Mirja Bluum

Lisas: lend139b 03.02.2023 09:45

Vabalava 2023

26.01.2023 toimus Tallinna Reaalkooli aulas Vabalava. Meie klassist osales ĂŒritusel Ketlin julge tuleshow’ga. SĂŒdameid vallutasid ka Jan ja Mirjam, Trellid, Mölder ja paljud teised. Vabalava ĆŸĂŒriisse kuulusid sel aastal Ă”petaja Erik MĂ€e, vilistlane ja sportlane JĂŒri Mikk Udam ja laulja Kalle Sepp. ĆœĂŒrii lemmikuks osutusid Nora, Sandra ja MĂ€rten. Publiku sĂŒdame vĂ”itsid Jan ja Mirjam lauluga “Mina jÀÀn”. Samuti valiti ka korraldajate lemmik, kelleks olid Trellid. Vahepausidel sai sĂŒĂŒa ja juua head-paremat, pakkumisel olid porgandid ning San Pellegrino ja SplĂ€sh’i joogid. Samuti loositi vĂ€lja auhindu, kahjuks meie klassile Ă”nn ei naeratanud. Eks jĂ€rgmine aasta uuesti!

Mirtel

Pakuksin, et esinejana oli kogemus aga veel vingem. Peale selle, et sain muidugi Vabalava tasuta nautida oli vÀga meeldiv kogemus teiste esinejatega ettevalmistusruumis lobiseda ja muljeid vahetada. Sain kinnitust, et Reaalis on nii palju andekaid inimesi, kellest ma varem ei teadnudki. Sai vestelda ootustest, naljakatest ebaÔnnestumisest, erinevaid pille plÀristada ja korraldajate muretsetud snÀkke mugida. Soovitan kÔigil, kellel vÀhegi huvi ja mÔni lahe idee, mida teistele tahaksid nÀidata, kÀia vÀhemalt korra Vabalaval Àra!

Ketlin

Ketlin askeldab

Publiku lemmikud Mirjam ja Jan

Lisas: lend139b 28.01.2023 18:51

Korvpalli finaal ja pronksimĂ€ng TLÜ-s

20.12.2022 toimus Tallinna Ülikooli spordikompleksis meie kooli klassidevahelise kossu finaal ja pronksimĂ€ng. Meie klass osales pronksimĂ€ngus, kus mĂ€ngisime 139A poiste vastu ning vĂ€ljakul olid meie poistest Marten, Robinid, Vahur, Tristan, Markus Andreas. Poisid panid show tegemiseks selga endale vĂ€ga suured (umbes 3XL) kossuriided ning vaatepilt oli Ă€ge. Kahjuks mĂ€ng nii Ă€ge ei olnud ning meie poisid jĂ€id A klassi poistele seekord pĂ€ris paljuga alla. Poisid nĂ€gid palju vaeva, kuid seekord mĂ€ng ei sujunud. VĂ€ljakule jĂ€i ka seekord palju, sealhulgas mĂ”ned tossutallad ja hĂŒppeliigesed. 

Vaatamata sellele, et pronksimĂ€ng oli suht tagasihoidlik, oli finaal vĂ€ga pĂ”nev. MĂ€ng toimus 138. lennu A ja C klassi vahel. 138. lennu C klass on kuulus kossuklass ning vĂ€ga pĂ”nev oli vaadata, kuidas A klassi poisid ĂŒritasid nendega sammu pidada. MĂ€ngu vĂ”itis lĂ”puks ikkagi C klass, kuid mĂ€ngu esimene pool oli vĂ€ga vinge.

VÔib öelda, et kossu koha pealt oli see aasta meil Ônnestunud, sest saime nö suurele lavale mÀngima ja tegelt oli vÔrreldes eelmise aastaga tiim ka pÀris hea. JÀrgmine aasta kavatseme saada juba finaali.

Meie koosseis. TÀhelepaneliku pilguga vaadates on nÀha, kuidas mustas sÀrgis Robin Mere sooja teeb samal ajal, kui teised poisid poosetavad, respekt!

Sellel pildil on poisid parasjagu omavahel mehi jagamas. Kusjuures jÀllegi, tÀhelepanelikum silm nÀeb, et meie tiimiga on salaja liitunud ka BÀtmÀn.

Robin Juul

Lisas: lend139b 26.12.2022 17:08

JÔuluÔhtu lennuga

21. detsembri Ă”htupoolikul, kui kĂ”igil tahtjatel selfie’d peaministriga tehtud (aga kĂ”hud juba parasjagu tĂŒhjad), toimus kooli aulas jĂ”uluĂ”htu.

Õhtut iseloomustasid mĂ”nus koosviibimine lennukaaslastega, toredad esinejad ja hea muusika. Talenti nĂ€itasid Mirjam ja Ingrid, Ă”htut juhtisid Robin ja Marii. Puudust ei tulnud ei palvest ega tantsust, ning ka laud oli isetehtud ja isetoodud kĂŒpsetistest nĂ”nda lookas, et isegi jĂ”ulutaat ei saanud tulemata jĂ€tta.

JĂ”uluĂ”htu pani igaljuhul suurepĂ€rase punkti kalendriaastale, peale mida sai igaĂŒks ise oma manu (vĂ”i hoopis kusagile mujale) tĂ€histama minna.

Frederik

Lisas: lend139b 22.12.2022 15:20

Talvine filmiÔhtu

18. jaanuaril, peale esimest riigikaitse tundi korraldasime klassiga filmiĂ”htu. Filmivalikuks toimunud hÀÀletus oli eelneval pĂ€eval ĂŒsnagi kaootiline kuid lĂ”puks leidus vĂ”itja: “Django unchained”.
Kella kuueks koguneti kooli, muudeti tavapĂ€rane 205 matemaatikaklass kinoteatriks ning veedeti Ă”htu koos ĐșĐ°ŃƒĐ±ĐŸĐč-filmi vaadates ning snĂ€kkides.

Renate

Lisas: lend139b 20.12.2022 20:28

KĂŒlaskĂ€ik Vilde muuseumisse

Lumisel 16. detsembri pĂ€rastlĂ”unal suunduti Eesti kirjandusmaastiku esindajate koondumispunkti – Kadriorgu. Mitmetest majamuuseumitest valiti kuulsa Eesti kirjaniku, esimese kriitilise realismi romaani autori, Eduard Vilde kunagine elamiskoht. Majatuuri kĂ”rvalt arutati ka E. Vilde ĂŒhte kuulsamatest teostest, “MĂ€ekĂŒla piimameest” ning analĂŒĂŒsiti ĂŒheskoos iga tegelaskuju tĂ€htsust. Ühiselt leiti, et Mari kui tegelane ei olnud mitte ainult kogu sĂŒndmustiku algataja ja vĂ”tmekuju, vaid tema nĂ€ol oli kajastatud ka naise olulisus ja olukord tollases ĂŒhiskonnas. Puutumatuna ei jÀÀnud ka E. Vilde aegsed naisaksessuaarid, mida demonstreerisid Mia ja Liset, tĂ€ites suurepĂ€raselt endale mÀÀratud rollid. Kultuuriretk lĂ”ppes sooja aplausiga meie giidile, mille jĂ€rel suunduti tagasi koolimajja valmistuma gĂŒmnaasiumi jĂ”ulupeoks. 

Michelle

Lisas: lend139b 18.12.2022 17:09

GĂŒmnaasiumi jĂ”ulupidu

Oi, see oli meeleolukas Ă”htu! Ma arvan, et kui sa ei kĂ€i Reaalis, ei saa sa mitte kunagi aru, millest ma rÀÀgin. Need inimesed, need esitused, see Ă”htu! Ma olen sĂ”natu. Reaal on ikka vinge! Nagu mainisin, oli Ă”htu vahva ning tĂ€is emotsioone. Meie saime ĆŸĂŒriilt 2. koha ning Piret Otsa ootab meid vĂ€ga esinema 8. klassi jĂ”ulupeole – see on omamoodi vĂ”it:). Õpetajate esitus vĂ”itis vist kĂ”igi sĂŒdamed – lihtsalt imeline. Need on need inimesed, kes panevad mind mĂ”tlema Ă”petajaametile.

Anete

Lisas: lend139b 18.12.2022 08:16

Krishna templi kĂŒlastus

Ühel detsembrikuu neljapĂ€eval seadis osa meie klassist usundiĂ”petuse tunni raames sammud Luise tĂ€navale, et tutvuda sealse Krishna Teadvuse Eesti Koguduse Krishna templiga. Templis vĂ”ttis meid vastu Lennart, kes on ĂŒheksa aastat olnud sealses templis munk, kuid nĂŒĂŒd on tema tööks inimeste harimine idamaade kultuuride teemal. Lennart tutvustas meile Krishna teadvuse peamisi tunnusjooni ning uskumusi. Saime kĂŒsida meile huvipakkuvaid kĂŒsimusi ning laulsime koos Lennartiga Krishna teadvuse tunnuslaulu ,,Hare Krishna”. KĂŒlastuse lĂ”puks saime ĂŒllatuse osaliseks – nimelt pakuti meile kĂ”igile aasiapĂ€rast kĂ€sitööna valminud maiust.
Oleme kĂŒll usundiĂ”petuse raames mitmeid erinevaid pĂŒhakodasid kĂŒlastanud, kuid Krishna tempel jĂ€ttis kahtlemata tugevaima elamuse.

Mia Marie

Lisas: lend139b 18.12.2022 08:05