LÔpukell

16. aprillil 2024. aastal leidis aset 139. lennu lĂ”pukell. Kui koroonakriisi ajal ei saanud ĂŒritust korraldada, siis sel aastal avanes meil vĂ”imalus sellest osa saada nii, nagu on olnud kombeks. KĂ”ik algas aktusega aulas, kuhu oli kogunenud kogu gĂŒmnaasium. Direktor, meie klassijuhataja ning lennuesindaja pidasid mĂ€lestusvÀÀrsed kĂ”ned, mis liigutasid abituriente sĂŒgavalt. 1. klassi Ă”pilasega isetehtud kaartide vahetamine lisab lĂ”pukellale erilise vÀÀrtuse: oleme ju lĂ”petamas gĂŒmnaasiumi ning 1. klassil on kĂ”ik need kooliaastad veel ees. Pisarsilmis lahkusime aulast Jaan TĂ€tte laulu saatel, et kogu lennuga kĂ€test kinni mööda koolimaja ja linna ringi joosta. Hiljem Eesti VabaĂ”humuuseumis peetud rahvatantsuĂ”htu oli meeleolukas ning tore koosviibimine kogu lennu ning ka Ă”petajaskonnaga.

Millegi lĂ”pp on uue teekonna algus, seda ka meie jaoks. Reaalkoolis Ă”pitu ja kogetu on pannud tugeva aluse edasisteks Ă”pinguteks oma soovitud valdkonnas. Samuti on omandatud teadmised ja oskused, millega juhtida enda elu edukalt ja sihilikult. Usun, et igaĂŒks leiab midagi endale meelepĂ€rast ja isiklikku, mida hiljem meenutada ja millele tagasi mĂ”elda.

Kert Kaspar

Lisas: lend139b 20.05.2024 08:17

Teadustööde konkursi II voor

9.-10. aprillil toimus Tartus AHHAA keskuses Ă”pilaste teadustööde riikliku konkursi II voor, kus esindasid meie klassi Anni Jakobson, Renate Piik ja Robin Mere. Konkursi esimene pĂ€ev koosnes peamiselt messist: Ă”petajad, Ă”pilased, oma ala spetsialistid, ĆŸĂŒrii liikmed ja kĂ”ik teised huvilised said kĂ€ia meie uurimistöid tutvustavate plakatite juures ning soovi korral olime me ka seal kĂŒsimustele vastamiseks. Peale pikka kaheksat tundi (vĂ”i veelgi enam) oma stendi juures töö tutvustamist leidis Ă”htul aset aga kogunemine EmajĂ”e kaldal asuval Alexela loomelaval. Jutustamise kĂ”rvale kĂ€is hea söök, koreograafia esitused Tartus asuva tantsukooli Ă”pilaste poolt ning ka disko-sarnane live-muusika sĂ”u. Teisel pĂ€eval oli mess rahulikum ning poole pĂ€eva pealt toimus autasustamine. Meie klassist pĂ€lvis mitu auhinda Robin Mere, kes kutsuti oma tööga ka London International Youth Science Forumile (2024). Soovin talle siinkohal edu ning loodan, et kĂ”igi jaoks oli konkurss aega vÀÀrt kogemus!

Anni Jakobson: “TrombolĂŒĂŒtilise ravi tĂŒsistused isheemilise insuldiga patsientidel Ida-Tallinna Keskhaiglas aastal 2021”
Renate Piik: “KeisrilĂ”ikusjĂ€rgne nahk-naha kontakt Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus aastatel 2022–2023”
Robin Mere: “Mobiilsed pĂ€ikesepaneelid Eesti kliimas 3D-prinditud trimaraani nĂ€itel”

Renate

Pildid: miks.ee

Lisas: lend139b 20.05.2024 07:53

TĂŒdrukute saalihoki

Pildilt puuduv Helena oli ka!

Peale viimasel Ă”htul tiimi kokku saamist kogunesime Suurel reedel meie lennu tĂŒdrukutega saalihokit mĂ€ngima! Meie klassist vƍistlesid Anna-Maria, Liisa ja Ketlin. Esimesena astusime vĂ”istlustulle 140. lennuga ja saavutasime vÀÀrika viigi. Peale 8-minutilist hingetĂ”mmet mĂ€ngisime ka 141. lennuga ning taas – tuli viik. Siis jĂ€i tulemus viimase mĂ€ngu kĂ€tesse, mille vĂ”itis 140. lend, ja nii saavutasimegi 2. koha. Lisaks mĂ€ngurÔÔmule loovutati meile maitsevett, pulgakomme ja torusallid!

Ketlin

Lisas: lend139b 01.04.2024 12:54

SÔbrapÀeva vÔrkpalliturniir

SÔbrapÀeva vÔrkpalliturniir toimus 21.02, meie klassi esindajad tegid tublit tööd ning mÀngisid kokku 4 mÀngu.

PĂ€eva esimene mĂ€ng oli 12.c vastu. Lihased olid veel kĂŒlmad ning kahjuks nende vastu vĂ”itu ei tulnud. Siiski saime nende vastu kahekohalise arvu punkte, mĂ€ng lĂ”ppes 0:2 seisuga nende kasuks, viimane geim lĂ”ppes punktidega 10:15. JĂ€rgmine pingeline mĂ€ng tuli 11.a vastu. Siiski suutsime end kokku vĂ”tta ning viimase geimi enda kasuks pöörata. MĂ€ng lĂ”ppes seisuga 2:1 meie kasuks. Nende mĂ€ngude tulemusel olime end suutnud vingerdada 4.-6. koha mĂ€ngudele. Lootus oli saada kĂ”rgem koht, kui eelmisel aastal (6. koht).

Esimene kohamÀng oli 12.a vastu, mis vaieldamatult pÀeva lihtsaim mÀng. Mulle tundus, et mÔlemad tiimid olid taseme poolest samavÀÀrsed, kuid seekord naeratas Ônn meile. VÔitsime mÀngu tulemusega 2:0 meie kasuks.

PĂ€eva viimane mĂ€ng toimus 10.a vastu, mis osutus eriti pingeliseks. Kahe tasavĂ€gise geimi jĂ€rel jĂ”udis kohale kolmas geim, milles 10.a hĂŒppas meist mĂ”ne punkti vĂ”rra ette. VĂ”itmiseks oli vaja 7 punkti ning vastastel oli juba kogutud 6 punkti, seega jĂ”udsime tiimiga konsensusele, et rohkem vigu ei tee. Punktid lugesid 6:6, jĂ€rgmine punkt oli pinge poolest pĂ€eva tipp. Meie serv lĂ€ks ĂŒle vĂ”rgu ning kui pall tagasi meie poole lendas, olid kĂ”ik liiga motiveeritud seda kĂ€tte saama. KĂ”ik hĂŒppasime palli kĂ€tte saama, arvestamata sellega, et pall pĂ”rkab ning lendab edasi ja keegi peaks selle ka kĂ€tte saama. Sellega pall langeski, ning kaotasime mĂ€ngu punktidega 6:7 seisuga 1:2 10.a kasuks.

Autasustamisel sai meie tiimi silmapaistvaima mĂ€ngija tiitli meie klassivanem Robin Juul. See aasta kahjuks Skyparki pileteid ei loositud. 🙁

GĂŒmnaasiumi viimaselt vĂ”rkpalliturniirilt lahkusime 5. koha tiitliga, seega olime lĂ”puks edukalt saavutanud parema tulemuse kui eelnevatel aastatel. Isiklikult olen selle saavutuse ĂŒle uhke, kuid kindlasti jÀÀb mind igavesti kummitama see viimane kaotatud punkt.

Elin

Lisas: lend139b 21.03.2024 11:19

106. vabariigi aastapÀev

Sel aastal sai Eesti riik 106-aastaseks. Koolis tĂ€histasime Eesti sĂŒnnipĂ€eva PĂ€tsi 150. sĂŒnniaastapĂ€evaga samal pĂ€eval, 23. veebruaril. Kooli parklas toimus aktus, oli nagu aktus ikka: kĂ”ned, plaksutamine, kĂ”ned, plaksutamine. Autasustati tublisid sportlasi ja olĂŒmpiaadide koolivoorudes osalejaid, meie klassis oli mĂ”lemaid. Esines ka kooli enda rahvatantsuring, vĂ€ga vahva! LĂ”petasime vabariigi aastapĂ€eva aktuse traditsiooniliselt regilaulu, kaera-jaani ja Reaali hĂŒĂŒuga.

Liisa

Pilt: Tallinna Reaalkool

Lisas: lend139b 24.02.2024 12:28

VilistlaspÀev

LaupĂ€eval, 27. jaanuaril toimus meie koolis vilistlaspĂ€ev, nagu see iga aasta toimub. See aasta oli veidi erilisem sĂŒndmus, seoses vana maja renoveerimise ja uue maja ehitamisega kĂ€is pĂ€ris palju rahvast lĂ€bi, et nĂ€ha, kuidas hakkab vĂ€lja nĂ€gema uus koolimaja ning kui armas ikkagi vana maja on, enne kui seda renoveerima hakatakse.
Meie klassi vastutada seekord oli garderoob. VĂ”tsin korralduse enda peale ja pidime garderoobidesse panema numbrid nagidesse, et Ă”htul kĂŒlalisi kenasti ikka vastu vĂ”tta. Panime oma arust pĂ€ris suure varuga kohe 500 numbrit Ă€ra, kuid ĂŒsna kohe saime aru, et jopede jaoks jÀÀb ainult 500 nagiga kohti vĂ€heks, seega lĂ”ime nagisid kohe juurde. Lisaks garderoobiga tegelemisele, pidime ka olema turvamehed, kes valvavad, et aktuse ajal kĂ”ik vilistlased ikkagi saali lĂ€heks ega viibiks niisama koridorides, sest asjatut mĂŒra ĂŒritati vĂ€ltida.

Melu oli vahva ja vilistlasi oli ka meeletult. KĂ”ige hĂ€mmastavam oli asjaolu, kui palju vilistlasi mahtus Ă€ra 303 klassiruumi. Ma polegi reaalis vist nii palju inimesi nĂ€inud korraga ĂŒhes klassiruumis, nimelt istus ĂŒhel pingireal umbes 6-8 vilistlast. Tavaliselt on tundides seal mugav neljakesi istuda


303 klassis tutvustas vilistlane Johan Tali uue juurdeehituse plaani, mis oli vÀga grandioosne ja olen kindel, et sellest tuleb Tallinna, kui mitte kogu Eesti vÀgevaim koolimaja!

Meie Ă”htu garderoobis sujus hĂ€sti – inimesed said kenasti oma ĂŒleriided kĂ€tte ilma suurema ootamiseta ning garderoobis askeldanud klassikaaslased tegid vĂ€ga eeskujulikku tööd. Meie tööpĂ€ev lĂ”ppes garderoobis ametlikult kell 00:00, kuid selleks ajaks olid veel pooled peolised koolimajas ning pidime nad jĂ€tma ise oma asjade eest vastutama.

Pildil on vÔimalik nÀha 131. lennu vilistlasi, nende seas ka minu vanem vend (paremalt teine).

Reaali vaim on ikka vinge! Lahe on vaadata, kuidas eri generatsioonide inimesed tulevad kĂ”ik koos ĂŒhte kohta iga aasta kokku, et koos vanu aegu meenutada ja koolivendadega uuesti ĂŒle pika aja pidutseda ja koos viibida. Sellist ĂŒritust oli lust korraldada ja ootan pĂ”nevusega aegu, mil saan ise juba vilistlasena sellisest ĂŒritusest osa vĂ”tta.

Robin Juul

Lisas: lend139b 15.02.2024 21:39

Vabalava

2024. aasta vabalava tuli uues kuues, nimelt Paavli Kultuurivabrikus. Kuigi puudusid istumiskohad ja garderoobi eesti pidi 2€ plekkima, siis tegelikult osutus vabrik vĂ€ga sobivaks ja mĂ”nusaks kohaks vabalava nautimiseks. Peale klassikalise tasuta joogikese omandamist saigi nautida tĂ€navust ĂŒheksat esinejat – sai kaasa laulda, palju naerda ja mĂ”ni ehk ka veidi nutta. Õhtut juhtisid tugeva keemiaga Simone Saar ja Karl Marten Kristenprun. Publiku lemmikuks sai vÀÀrikalt lĂ€bi tantsu ja laulu grupp Chiquititad, ĆŸĂŒrii lemmikuks meie lennu andekas president Kennedy. Ka vilistlased nĂ€itasid nĂ€gusid – luuletus-performance’iga astus lavale Sten Martin Kabrits ja peale vabalavaetteasteid sai nautida bĂ€ndi Momentum, mille ĂŒheks solistiks on Nora Liisa Suislepp. KĂ”ige lĂ”ppu mahtus ka DJ Rico plaadikeerutamist ja uuesti astusid lavale Trellid. Kell 00:00 pakiti ĂŒritus kokku ja tulebki taas jÀÀda jĂ€rgmist vabalava ootama.

Ketlin

Auhinnaloos publiku seas                              Pilt: Kaarel Tammann

Publiku lemmikute taasesitus                        Pilt: Chris-Robin Talts

Lisas: lend139b 14.02.2024 10:56

GĂŒmnaasiumi talisuplus

Soojal detsembri laupĂ€ev, 16. detsember oli gĂŒmnaasiumile talisupluse ja sauna jaoks. Kogunesime peale keskpĂ€eva Lennusadama juurde. Sealt vĂ”ttis meid vastu Lennusulpsu ĂŒks asjutaja MĂ€rt. Ta tutvustas meile talisuplust, sellega kaasnevaid kehalisi reaktsioone ja pikaajalisemat mĂ”ju organismile. Keha soojuse tootmisel on 4 etappi: soojalt riietumine, veresoonte ahenemine, pruuni rasva aktiveerumine, kĂŒlma- ehk vappevĂ€rinad. Samuti kuulsime nĂ”uandeid ohutuks supluseks, et (esimene) sulps oleks meeldiv. Kindlasti ei peaks mĂ”nusa supluse kĂ€igus hakkama kontrollimatult vĂ€risema. SeejĂ€rel suundusime riietusruumi. MĂ”ni riietus vaikides, teine jĂ€llegi oli hÀÀlekalt mures ja hirmul eesootava pĂ€rast. Oma hirme trotsides jĂ”udsid kĂ”ik sillale ja kas vĂ”i korraks end vette kasta. Veest vĂ€lja tulles vĂ”is sĂ”prade silmist lugeda rahulolu ja sĂ€ra, kuigi naha vahel oli kĂŒlm.

Kindlasti rikastas see meid positiivsete emotsioonidega ja teadmistega enda keha eest hoolitsemisel. Möödunud arvestuste nÀdal sai lÔpu positiivsel noodil. Terves kehas terve vaim!

Anna-Maria

Foto: Lennusulps

Lisas: lend139b 18.12.2023 21:28

Ida-Tallinna Keskhaigla töövarjupÀev Tallinna Reaalkooli reaal-meditsiinisuuna Ôpilastele

Tallinna Reaalkooli reaal-meditsiinisuuna abiturientidel avanes sĂŒgisvaheajal harukordne vĂ”imalus osaleda töövarjupĂ€eval Ida-Tallinna Keskhaigla erinevates osakondades. Valida sai jĂ€rgmiste osakondade vahel: anestesioloogia ja intensiivravi, nukleaarmeditsiin, onkoloogia, ĂŒld- ja onkoloogiline kirurgia, patoloogia, uroloogia ja kardioloogia. Iga Ă”pilane sai erinevate osakondade hulgast valida vĂ€lja selle, mis teda eriliselt huvitab. Kohal tuli olla varakult, umbes 7.40. SeejĂ€rel juhatati Ă”pilased vastavatesse osakondadesse. Tegevused haigla erinevates osakondades olid erinevad: kes nĂ€gi operatsioone ja kes sai kĂŒlastada patsiente. VĂ”imaluse korral oleksid Ă”pilased huvitatud töövarjupĂ€evast ka edaspidi. Tallinna Reaalkooli abituriendid tĂ€navad sĂŒdamest Ida-Tallinna Keskhaiglat koostöö eest!

Anete: Minu töövarjupĂ€ev Ida-Tallinna Keskhaigla intensiivravi osakonnas. Hommik algas varavalges, jalutasin oma kodust mööda Ravi tĂ€navat, et alustada pĂ€evaga, justkui oleksin pĂ€ris arst. Kogunesime polikliiniku sissepÀÀsu juures, et siseneda haiglasse kĂ”ik koos. Haigla on meie jaoks veel suur ja segane, eriti vahepealsete ehitustöödega, aga see selleks. Saime ka riided vahetatud residentide garderoobis ja selga steriilsed haiglariided (ik scrub). IgaĂŒks suundus peale seda oma osakonda ja sai ĂŒksi vĂ”i paari peale oma ,,arsti’’. Mind viidi esimesena arstide tuppa, kĂ”ik arstid olid vĂ€ga elevil ning huvitatud nii meist, meie huvidest ja miks me kell 8:00 nende diivanil istume. Meile pakuti ka kohvi, et end paremini ĂŒles Ă€ratada, sest isegi arstidel oli veel uni silmas, hoolimata sellest, et nende jaoks oli tavaline tööpĂ€ev. Peale seda seletas juhendaja, mida oli ta juba teinud. Minu juhendaja oli selle vahetuse valvearst. Vaatasime intensiivraviosakonna haiged ĂŒle ning arst selgitas iga patsiendi olukorda ning samuti seda, mida on planeeritud tĂ€na teha, et tema olukord paraneks. RÀÀkis uuringutest ja samuti patsientide diagnoosidest. RÀÀkis sellest, kui kellelgi ei olnud diagnoosi ja mis on nende vĂ”imalikud diagnoosid. Samuti kuidas jĂ”uda ja kinnitada neid potentsiaalseid diagnoose.

Arst tutvustas intensiivraviosakonnas nĂ€htavaid masinaid ja mida milleks kasutatakse. Samuti miks on nĂ€iteks erinevad patsiendid erineval hingamisel. KĂ€isime vaatamas ka patsiente teistes osakondades, kes vĂ”ivad potentsiaalselt lĂ€hipĂ€evil tulla ĂŒle intensiivraviosakonda. PĂ”hjuseid oli vĂ€ga-vĂ€ga erinevaid. KĂ€isime igal pool arstiga kaasas, seega nĂ€gime, kuidas arst pani patsiendile arterikanĂŒĂŒli. Arst vĂ”ttis vastu kĂ”nesid ka teistelt osakondadelt ning suhtles ja nĂ”ustas teisi arste enda osakonna perspektiivist. Minu jaoks oli see huvitav protsess ja jĂ€lgisin seda huviga. Saime tutvuda ka vereanalĂŒĂŒsidega ja kĂŒsida arstilt tĂ€psustavaid kĂŒsimusi. Vahepeal kĂ€isime ka haigla kohvikus lĂ”unal. Vaatasime ka iga patsiendi nĂ€itajad ĂŒle, nt pulss ja EKG, samuti ka hapniku sisaldus veres vererĂ”hk jms


PĂ€ev oli vĂ€ga huvitav ja sisukas, kindlasti Ă”ppisin palju uut. Sain parema ĂŒlevaate arsti igapĂ€evasest tööst ning just meditsiini elu realistlikumas ja igapĂ€evases kontekstis. 

Mathias: TöövarjupĂ€eval Ă”nnestus mul kĂŒlastada sĂŒdamekeskust. Sain parema arusaama, milline nĂ€eb vĂ€lja kardioloogi tööpĂ€ev ja ka töökeskkond. PĂ€eva alguses kogunesid kĂ”ik kardioloogid kokku ja arutasid patsientide ĂŒle. SeejĂ€rel mindi patsiente, kes olid ĂŒle öö haiglas olnud, vaatama (samuti kĂ”ik koos). Hiljem Ă”nnestus mul nĂ€ha operatsiooni, kuidas paigaldati sĂŒdame stimulaatorit. Sellele jĂ€rgnes mul ĂŒks vaba hetk, mil arst tegeles arvutis kirjatööga. Koos arstiga tegime ka kohvipausi, kus ta rÀÀkis mulle asjadest, mida arst saab teha lisaks tavalisele arsti tööle. Viimase asjana kĂ€isime koos arsti ja ĂŒhe ĂŒlikoolis Ă”ppiva neiuga lĂ”unat söömas ja nemad rÀÀkisid mulle veel oma kogemustest ĂŒlikooli astumisega ja ĂŒlikooli elust. See oli mulle kindlasti hea kogemus ja aitas kinnitada minu otsust minna Tartu Ülikooli arstiteadust Ă”ppima! 

Renate: Vaheajal oli meditsiinisuuna abiturientidel vĂ”imalus osa vĂ”tta töövarjupĂ€evadest, kus sai varjutada arste kirurgia-, pulmonoloogia-, patoloogia- ja ka teistest osakondadest. Ise sain kĂŒlastada ĂŒld- ja onkoloogilise kirurgia osakonda ning Ă”ppida veidi nii arstide, anestesioloogide kui ka kirurgide tööst. 

PĂ€ev algas suhteliselt vara (7.40) ning saime endale selga panna sinise haiglariietuse. Mind juhatati esimesena hommikusele koosolekule, kus arutati patsientide probleeme ning jaotati Ă€ra tĂ¶Ă¶ĂŒlesanded. Peale hommikust koosolekut mindi pimedasse ruumi vaatama patsientide magnet- ja kompuuteruuringute tulemusi ning arutleti omavahel vĂ”imalikke ravi variante. Ees ootas aga kĂ”ige pĂ”nevam osa: operatsioonid. Enne operatsioone anti mulle opitoa riided ja jalanĂ”ud, kirurgiline mask ja opitoa mĂŒtsike. Õpetati ka, kuidas enda kĂ€si ja kĂ€evarsi pesta ning saingi astuda opituppa. 

Esimesel operatsioonil oli tegu GERD-sĂŒndroomi kirurgilise raviga. Operatsiooni kĂ€igus justkui keerati mao ĂŒlemine osa ĂŒmber söögitoru ning Ă”mmeldi mao teise ĂŒlemise osa kĂŒlge, millega takistati maohappe edasist sattumist söögitorru. Operatsiooni oli vĂ€ga huvitav vaadata, kuid poole pealt minestas patsiendi sees olevat kaamerat hoidev tudeng (kes oli mulle enne ka kĂ€tepesu Ă”petanud) ja seetĂ”ttu pidi kaameramehe töö vĂ”tma ĂŒle assistent. Mind pandi tööle seega uue assistendina ning sain ulatada ja avada uusi Ă”mblusniitide pakke operatsiooni lĂ”petamiseks. OperatsioonijĂ€rgselt tutvustas mulle anesteesiast Ă€ratamiseprotsessi Tallinna Reaalkooli 95. lennu vilistlane, keda oli ĂŒllataval kombel samuti Ă”petanud muusikaĂ”petaja Eve Karp. Operatsiooni lĂ”pp lĂ€ks sujuvalt ning oli aeg jĂ€rgmise jaoks. 

Teine operatsioon oli sapipĂ”ie eemaldamine. Tegu on suhteliselt tavalise operatsiooniga, kuid seekord oli tegu patsiendiga ning sapipĂ”is oli tĂ€is kive, justkui pudenes ning ĂŒhes tĂŒkis seda kĂ€tte ei saadud. Kuna sapipĂ”it pidi tĂŒkk-tĂŒki haaval Ă€ra kĂ”rvetama, tĂ€itus operatsioonituba sujuvalt kĂ”rbehaisuga, mis ajaga vaid intensiivsemaks muutus. Operatsiooni vĂ”imalikult kiirelt lĂ”petades jagas kirurg ka Ă”petussĂ”nu: ,,See, mida sa tĂ€na nĂ€gid, ei ole tavaline :)”. Nii oligi lĂ”ppenud minu varjutamisosa kirurgiaosakonnas. 

TöövarjupĂ€ev meeldis mulle endale tohutult ning see oli kindlasti seda vÀÀrt. Samuti andis see mulle parema ĂŒlevaate kirurgiast ja anestesioloogiast, kui kĂ”ik teemaga seotud loengud seni kokku. Ise arvan, et seda vĂ”imalust ning ka nĂ€iteks praktikume haiglas vĂ”iks pakkuda tihemini/rohkem ja ka noorematele meditsiinisuuna Ă”pilastele, sest ise oma silmaga asju nĂ€ha ning praktikas asjade lĂ€bi proovimine on alati lĂ”busam ning suure tĂ”enĂ€osusega ka meeldejÀÀvam ja vĂ”ib-olla ka Ă”petlikum. 🙂 

Juhan: Olin anestesioloogi töövari ning sain pealt nĂ€ha uroloogia osakonnas toimuvaid operatsioone. NĂ€gin vĂ€ga mitmeid erinevaid operatsioone, mis andis mulle laiema arusaama, mismoodi operatsioonide lĂ€biviimine vĂ€lja nĂ€eb. Samuti anestesioloog tegi mind tuttavaks kĂ”ikide inimese eluliste nĂ€itajatega, mis olid kuvatud ekraanil. Seda kĂ”ike ,,laivis’’ nĂ€ha tekitas mulle veel suuremagi huvi meditsiini vastu. Aga mis mulle kĂ”ige rohkem meelde jĂ€i, oli operatsioonitubades olev meeleolu. KĂ”igil oli naeratus ees ja tehti igasuguseid nalju ning ĂŒldiselt ka rÀÀgiti vĂ€ga huvitavat juttu. Nad ei rÀÀkinud ainult omavahel, vaid kaasasid ka mind vestlustesse ja seletasid mulle lahti, mida nad tĂ€psemalt see hetk tegid jne. Ma arvan, et paremat vĂ”imalust haiglatoo nĂ€gemiseks ei olegi. Muidugi ma midagi tĂ”eliselt pingelist ei nĂ€inud, aga usun, et sain avara ĂŒlevaate ja arusaama siiski. Olen haiglale vĂ€ga tĂ€nulik selle vĂ”imaluse eest ning minu silmis ei olegi midagi, mida selles korralduses muuta – kĂ”ik oli ehe.

Tobias: Ma olen vĂ€ga-vĂ€ga tĂ€nulik töövarjupĂ€eva vĂ”imaluse eest! Mul avanes vĂ”imalus kĂŒlastada pulmonoloogia osakonda. Suur-suur kummardus korraldajate ees! TöövarjupĂ€ev pakkus vĂ€ga head vĂ”imalust nĂ€ha haigla igapĂ€evaelu ja n-ö köögipoolt, mida me tavalistes ringkĂ€ikudes ei olnud nĂ€inud. Lisaks oli töövarjutatav arst vĂ€ga heaks tugiisikuks, kes jagas nii enda tudengielu kui ka töökogemust ning kelle kĂ€est sai kĂŒsida ka kĂ”ige piinlikumaid kĂŒsimusi. Ka korraldusliku poole pealt oli minu arust kĂ”ik hĂ€sti tehtud. Ainsa murekohana vĂ”in vĂ€lja tuua töövarjupĂ€eva lĂŒhikese etteteatamisaja, kuid eks see on igati mĂ”istetav. See pĂ€ev tegi arsti igapĂ€evatöö kindlasti selgemaks ja atraktiivsemaks tulevikuvalikuks!

Kert: Minu töövarjupĂ€ev kulges anestesioloogia ja intensiivravi keskuses. Ärgata tuli varakult, kuna kohal pidi olema juba 7.40. Esmalt juhatati meid residentide riietusruumi, kust saime endale haiglariided. SeejĂ€rel jagati meid vastavalt sellele, mis osakonda keegi lĂ€heb. Meid juhatati arstide ruumi, kus tutvusime erinevate arstidega. Arstid olid huvitatud, kes me oleme ja kuidas juba gĂŒmnaasiumiajal on vĂ”imalik haiglas töövarjupĂ€eval kĂ€ia. SeejĂ€rel jagati meid erinevate arstide vahel Ă€ra. Mina lĂ€ksin kaasa anestesioloogiga, kes on juhtumisi Tallinna Reaalkooli vilistlane. Suundusime operatsioonitubade poole. Esmalt pidi taaskord riideid vahetama. Kui kĂ”ik vajalik seljas, Ă”petati mulle, milline on Ă”ige arstide kĂ€tepesu. SeejĂ€rel suundusime operatsioonisaali, kus anestesioloog seletas mulle lahti kĂ”ik selle, mis ta patsiendiga teeb, et operatsioon valutult kulgeks. Keemiahuvilisena oli pĂ”nev kuulda, milliseid aineid kasutatakse anesteesias. Kui ettevalmistused tehtud, saabus ruumi ĂŒldkirurg, kes on ĂŒks energilisemaid ja rÔÔmsamaid arste, keda olen nĂ€inud. Minu kĂ€est kĂŒsiti kohe, kes ma olen ja kust tulen. Kirurgi ja arst-residenti hĂ€mmastas see, et olen abiturient ja juba leidnud tee operatsioonisaali vaatlejaks. Operatsioon oli iseenesest pikk: see kestis umbes neli tundi. Mind kaasati ka arstide omavahelisse vestlusesse. Jutuks tuli nii meditsiin kui ka muud huvitavad teemad. Anestesioloog rÀÀkis mulle oma gĂŒmnaasiumiajast ning sellest, milline nĂ€eb vĂ€lja tudengielu ning kuidas toimub ĂŒlikoolis Ă”ppetöö. TöövarjupĂ€ev andis mulle suurepĂ€rase vĂ”imaluse nĂ€ha arstide igapĂ€evatööd. Mulle jĂ€id eriliselt meelde anestesioloogi sĂ”nad, kui lahkusin: ,,Kohtume 10 aasta pĂ€rast’’. Soovin selle ka tĂ€ita!

Lisas: lend139b 02.12.2023 17:40

Õpetajate pĂ€ev

5. oktoobril toimus Ôpetajate pÀev, mis oli minu jaoks tegevusi tÀis. Peakorraldajana pidin juba varahommikul alustama ettevalmistustega. Enne esimest tundi pidid Ôpetajate tuppa jÔudma kandikud soolaste ja magusate suupistetega, aula pidi saama kaunistatud, esinejatega soundcheck tehtud ning Ôpetajatele lilled ostetud. Teise ja kolmanda tunni ajal andsid abituriendid algklassidele tunde, kus pisematel paluti Ôpetajatele vahvad luuletused kirjutada. 3.b klassist tuli nÀiteks selline armas luuletus:

Parim Ôpetaja
Tal nimeks on Reet,
ta oskab eesti keelt.
Mis iganes ta Ôpetab,
seda varem tundi lÔpetab.
Vabandusi kuulda tahab,
pÀrast lastega ta pragab.
Kiituseid ta jagab,
Ôhtul voodis magab.

Neljanda tunni ajal oli paus, mis kujunes suureks ringi sahmimiseks, et kĂ”ik ikka sujuks. Enne viiendat tundi toimus Ă”petajatele vĂ€ike etteaste, kus Mirjam ja Jan esitasid duona Vaiko Epliku “Koske”, peakorraldajad lugesid Ă”petajatele ette vĂ€ikeste realistide kirjutatud luuletusi ning Ă”petajatele jagati lilli (tĂ”enĂ€oliselt ostsime sollist KÕIK nelgid Ă€ra). Siis algas action. Viienda ja kuuenda tunni ajal andsid abituriendid pĂ”hikoolile ja gĂŒmnasistidele tunde. Direktori kabinetis kirjutasid kĂ”ik kurjajuured seletuskirju, mille toimimise eest vastutasin Ă”petaja Ene Saarena mina. Õpilased pidid kirjutama seletuskirju teemadel “Miks on alkohol tervisele halb?”, “Miks on TIK halvem kui Reaal?” ja palju muud. Kooli peal kĂ€isid ringi “kooliĂ”ed”, kes jagasid plaastreid, sidemeid, vitamiine ja vaktsiine haiguse maurusus systemus vastu. Samuti oli ettevalmistatud direktori patrull, kes andsid pahadele lastele erinevaid ĂŒlesandeid. Korraldus oli suurepĂ€rane ning juhtus vaid paar vĂ€ikest apsakat, mis said kiiresti lahendatud. Üks pĂ€ev reaalkooli direktorina oli minu jaoks vĂ€ga pĂ”nev kogemus ning ei unusta seda veel nii pea. Siin saate lugeda vĂ€ikest tĂ€nusĂ”na, mis Ă”petajatele etteaste lĂ”pus esitati:

TĂ€na, 5. oktoobril tĂ€histame me Ă”petajate pĂ€eva, kuigi tegelikkuses on iga pĂ€ev teie, Ă”petajate, pĂ€ev. VĂ€hemalt iga koolipĂ€ev, kuid eks vahel ka nĂ€dalavahetused. Ent paraku peab tĂ€htpĂ€evale siiski ĂŒhe konkreetse kuupĂ€eva valima, tĂ€namaks teie hindamatud panust meie koolitee kirevamaks muutmises ning meile elutarkusi ja vÀÀrtuslike teadmiste Ă”petamises.

Samas ei piirdu teie panus ĂŒldsegi ainult klassiruumiga. Meie algklasside Ă”petajad teevad meile sissejuhatuse kooliellu aga ka ĂŒldiselt lihtsalt ellu. Nad avavad meile koduvĂ€lise laia maailma. Annavad meile vĂ”tmed uutele ustele. Selles mĂ”ttes vĂ”ib ĂŒks klassijuhataja olla ka elu-juhataja. PĂ”hikoolis ning gĂŒmnaasiumis avavad meie silmaringi veel enam reaalainete Ă”petajad, kes nĂ€itavad meile, kuidas maailm ikkagi pĂ€riselt töötab. Humanitaaralade Ă”petajad aga tutuvustavad meile kultuuri ning teevad meist tĂ”eliselt pĂ”nevad inimesed. VÔÔrkeeleĂ”petajad omakorda annavad meile vĂ”imaluse kasutada oma teadmisi rahvusvaheliselt. Ning me teame, et see töö pole mitte sugugi kerge. Just seepĂ€rast olete teie, kallid Ă”petajad, meie tĂ”elised kangelased!

Mia Brit

Nooremate head tervist tagamas Pilt: Erik VÔrklaev

Direktoril kÀed tööd tÀis     Pilt: Simone Saar

Piret Karud      Pilt: Erik VÔrklaev

Andres Taltsid      Pilt: Erik VÔrklaev

Lisas: lend139b 13.10.2023 16:21