139b

Alates aastast 1995 on realistid käinud õpilassõdur Harald Triegeli hauda külastamas Tallinna Siselinna kalmistul. Esmalt toimus see direktor Hain Hiieaasa eestvedamisel, seejärel juba õpilaste ja huvijuht Piret Otsa omaalgatusel. 2000. aastal panid tublid realistid hauale ka Triegelile pühendatud mälestusmärgi. Olles ise kõigest 17-aastane, läks Harald Triegel tragilt Eesti Vabadussõtta kodumaa eest võitlema. Triegel oli esimene reaalikas, kes Vabadussõjas langes: 8. detsembril 1918 tabas teda Järve mõisa all surmav lask. Kaheksa kuud hiljem maeti vapper sõdur Tallinna Siselinna kalmistule. Nii on säilinud 1995. aastast traditsioon igal aastal 8. detsembril viia Triegeli hauale küünal, et näidata talle realistide uhkust ja tänulikkust. Seda ka sel aastal — reaalkoolist väljus viiepealine esindus eesotsas huvijuht Piret Otsaga. Meie klassi läks kalmistule esindama Mia Brit. Õhtupoolik möödus külma ja pakasega, kuid pärast koolivenna haua külastamist ning Pireti vahvaid lugusid traditsiooni algusaegadest olid südamed kõigil soojad.

Mia Brit

25. novembril leidsime end taas Kadrioru kunstimuuseumi valgest saalist, kus mõnda aega tagasi lunastasime välja oma koolisõrmused. Pooleteise tunni jooksul tutvusime erinevate barokkstiili tunnusjoonte ning ajastu suurkujude Peeter I ja Karl XII-ga. Sel korral oli aga eriline põhjus suunata pilk lakke, et tutvuda lähemalt laemaaliga, mis pärineb Peeter I või Katariina I valitsusajast. Kuigi maalil oli kujutatud müüti jahimees Aktaionist ja suplevatest nümfidest, oli tegemist hoopis sügavama mõttega poliitilise maaliga. Ekskursiooni lõpus oli igaühel võimalus joonistada enda või mõne lähedase inimese kaunistatud initsiaalid. Viimastel õnnelikel, kes kauemaks kunsti nautima jäid, oli ka ootamatu võimalus kohata peaminister Kaja Kallast, kes parajasti lossi intervjuud andma suundus. Õppekäigu organiseerimise eest oleme tänulikud ajalooõpetaja Tiia Luugile ning klassijuhataja Natalja Siniorule, kes meiega koos kunsti nautimas käisid.

Nora

Genereerime barokkajastu tunnuseid

(maal on laes)

24. novembril tähistasime koolis kodanikupäeva!
Tähtsal päevas toimusid kooliastmete sisesed viktoriinid, kus meie klass oli väljas nii osavõtjatena kui ka korraldustiimina, organiseerides 4.-6. klasside õpilastele viktoriini. Küsimuste autorid olid Mia Marie ja Tristan ning punkti-lugemis-komisjonis olid Anete, Tõnn ja Tobias. Meie sisutatud pool tunnikest oli meeleolukas ning loodame et väikestele meeldis, sest meie nautisime seda küll!
Päeva teises osas osales klassi esindus gümnaasiumi astme viktoriinis. 11.b esindasid Mia Brit ja Mia Marie, Hendrik, Michelle ja Tobias. Enda õlgadele võtsime tagantpoolt esimese koha tiitli kandmise ning õppisime palju uut. See meie tuju ei muserdanud ja olime valmis liikuma füüsika tundi!

Tobias

14. november algas nelja tavatunniga, misjärel suundusime seekordse sünnipäevalapse, Reaali Poisi juurde. Saime osa tseremooniast, milles osalesid J. Westholmi Gümnaasiumi ja GAG’i esindused ning Vabadussõja-aegsete liitlaste suursaadikud, linnajuhid ja Kalevi jalaväepataljoni esindus. Hiljem saime kooli aulas uudistada ka relvade näitust ning staadionil süüa kosutavat sõdurisuppi (tegelikult lihtsalt hernesupp) ja imemaitsvaid moosipalle. Seejärel toimus Vene teatris ajalookonverents. Pooleteise tunni jooksul kuulsime põnevaid ettekandeid Vabadussõjas osalenud koolide õpilastelt ning paar sõdurilaulu laulsid meile ka mundrites segakoori poisid. Päeva läbiv mõte oli, et vabadus on hinnaline ning seda tuleb hoida.

Elli

Pildid: Tallinna Reaalkool

Sel teisipäeval käisime klassiga Bastioni käikudes ekskursioonil. Seal läbisime meeleoluka tuuri läbi käikude, kust ei puudunud õõvastavad sõjalood 17. sajandist kui ka tondijutud tänapäevast. Suur tänu meie ajalooõpetajale Tiia Luugile selle toreda võimaluse eest ning giididele põneva ekskursiooni eest!

Tobias

14.oktoobril toimus meie lennu sõrmustepidu. Pidu toimus kahes osas: sõrmuste välja lunastamine ja õhtune koosviibimine. Sõrmuste lunastamine toimus Kadrioru Kuntsimuuseumis, kus tuli sõrmuste kätte saamiseks need lunastada tehes läbi vastavad rituaalid. Pärast sõrmuste kättesaamist jätkus pidu Kultuurikatlas, kus veetsime koos mõnusalt aega kuni keskööni. Peol käisid kohal ka stand up koomik Rauno Kuusik ning ei puudunud ka Piret Otsa ringtantsud.

Oliver

Hetk meie klassi näidendist     Pilt: Erik Võrklaev

Ühel reedel käisime koos kõigi gümnaasiumi b-klassidega Artise kinos “Kalevi” filmi vaatamas. Kinno läksime õpetaja Mirja eestvedamisel juba kell kolm, nii et klassijuhatajatund ja füüsika valik jäid ära. Aga film oli NII põnev! Film meeldis mulle väga. Ma võiksin filmist kohe rohkem rääkida, aga ma ei taha spoilida. Minge kindlasti vaatama!

Liisa

25. septembrist 2. oktoobrini olid meil külas õpilased Austria koolist B(R)G Leibnitz. Sündmusterohke nädal sai alguse pühapäeva õhtul, kui kõik õpilased, kes austerlasi majutasid, kogunesid ootusärevuses lennujaama. Lennujaamas saime esimese mulje austerlaste kultuurist: üks õpetaja ja paar õpilast olid Eestisse saabumiseks selga pannud austria rahvarõivaid. Austria õpilastele oli planeeritud väga tegus nädal, mille jooksul käidi erinevates muuseumides, vanalinnaga tutvumas, räätsadega rabamatkal, külastati erinevate klasside tunde ning käidi Viimsi SPAs. Samal ajal meie kui tublid Reaalkooli õpilased jätkasime õppetööga nagu tavaliselt. Nädalavahetusel kogunesime terve klassi ja külalistega Pärnu mnt majja, kuhu tõime hõrgutavaid eesti toite, kuulasime Austria kultuuri teemal esitlusi ning tantsisime nii Piret Otsa tantse kui ka Viini valssi. Kuna Austria on mägine maa, millel puudub merepiir, käisid austerlased nii palju kui võimalik mere ääres mõnulemas. Huvitavast ja väsitavast nädalast oli austerlastele siiski kõige meeldejäävam SPA külastus. Nüüd jääme ootama kevadet, mil saame minna Austriasse. Õpilasvahetusprojekti eestvedamise eest tuleb kindlasti tänada inglise keele õpetajat Kristi Vahenurme ja meie klassijuhatajat Natalja Siniorgu.

Anni

Minu austerlased olid Valerie ja Ferdi.
Meie nädal algas juba alguses väikeste viperustega — Valerie kott läks lennujaamas kaduma, mille pärast pidid kõik pea tunnikese lennujaamas ootama, kuid pole hullu. Koju jõudes selgus, et Ferdi pere omab oma väikest perekonna veinimõisa, mille veini valikust ka 2 pudelit meie lauale jõudsid. Nädala jooksul tegime mitmeid linnatuure ja külastasime ka Tallinna must-see asutusi. Kõige enam jäid neile meelde Linnahall ja Noorte Kunstnike klubi. Lisaks said minu tibud esineda ka 139 lennu saksa keele tunnis, mis oli nende jaoks väga naljakas kogemus.
Mina jään neid igatsema ja kohtume juba poole aasta pärast!!

Tobias

25.09 – 02.10 veetsid meiega ühe huvitava nädala Erasmus+ programmi raames austria vahetusõpilased B(R)G Leibnitz koolist. Esimest korda kohtusime pühapäeval Lennart Meri lennujaamas, kus saime neid põnevuses pea tund aega oodata. Edasi läks iga jorss oma (uude) koju ja saadi omavahel paremini tuttavaks. Minu juures elasid nädal aega kaks austria poissi, Ben ja Jan-Lukas. Nad tõid meile toredaid kingitusi austriast ning saime söögilauas paljust huvitavast vestelda. Esmaspäeval läks trall lahti: austerlased alustasid oma päeva koolitutvustusega, kogu nädala vältel osalesid meie erinevates koolitundides, enne lõunat käisid giidiga vanalinna tuuril ja päeva lõpetas koolipsühholoogi Olle Selliovi loeng “Resilience and Mental health”. Pärast koolipäeva oli vaba aeg – mina käisin Benni ja Jan-Lukasega õues korvpalli mängimas. Koolipäevad olid austerlastel üldiselt sarnased esmaspäevaga: teisipäeval käidi Eesti Vabaõhumuuseumis, kolmapäeval sumpasid austerlased Kõnnu-Suursoo rabas räätsamatkal, mõni julgem käis ka ujumas, neljapäeval külastati okupatsioonide ja vabaduse muuseumit Vabamu ja reedel nähti ära ka Lennusadam. Bennilt ja Jan-Lukaselt saadud siseinfo põhjal olid kõige huvitavamad räätsamatk ja Vabamu. Reedel pidas ka aulas loengut austria õpetaja David Duncan teemal “Stress prevention and resilience in a school environment”. Loeng oli väga huvitav ning saime ka oma stressitasemed välja arvutada. Õhtul käisime kõik koos Viimsi SPAs ja Atlantises sulistamas ning saime mõnuleda pärast rasket nädalat erinevates saunades tehes Eestile omaseid saunarituaale. Laupäeva õhtul saime koos vanematega väikeses majas kokku selleks, et kuulata huvitavaid esitlusi Austriast, süüa traditsioonilist Eesti toitu ja muidugi ei puudunud ka Potsa tantsud. Reede ja laupäeva öösse suutsime mahutada ka paar toredat sõpradega istumist. Pühapäeva hommikuks olid kõik omadega üpris läbi aga see-eest õnnelikud ja kell 13 lahkusidki austerlased Eestist. Jäime nädalaga väga rahule ning me juba ei jõua kevadist Austria külastust ära oodata.

Robin Mere

Minul oli nädalaks külas kaks austerlast: Klara ja Victoria. Mõlemad olid väga viisakad ja toredad neiud ning nad tõid nii nii palju kinke Austriast. Minu lemmik oli üks vegan vahvlike. Teise päeva õhtul lisandus minu koju ka Helena. Käisime Pirita rannas päikeseloojangut nautimas, T1 vaaterattal ja ka koertega jalutamas. Austerlaste lemmik ekskursioon oli seiklus mere äärde, mis oli nende jaoks meeldejääv ja ilus kogemus.

Sten

Minu austerlane oli Simon. Iseloomult lõbus ning lõpmatu energia ja positiivsusega. Eestis osutusid lemmikuteks Limpa limonaad ja kohukesed ning jäises vees ujumine ja rabamatk.

Frederik

Mina ise ühtegi austerlast ei majutanud, aga käisin nendega koos rabas matkamas. Matkasime räätsadel, sõime jõhvikaid, külastasime vaatetorni ning ka paar julgemat austerlast käisid ujumas. Üleüldiselt oli vahvalt veedetud aeg ning austerlastel tundus terve aeg lõbus olevat.

Tristan

Mina mahutasin enda juurde ühe austerlase – Maja. Juba enne kohtumist meil jutt jooksis ja ega ta lahkumiseni ei lõppenudki. Maja oli viisakuse kehastus ja tõi Austriast kaasa ka palju head ja maitsvat. Kahjuks jäin just sellel lahedal nädalal haigeks, kuid jõudsime siiski peale programmi teha muidki kultuurseid tegevusi: öösel vanalinnas linnakatega seigelda, käia Hesburgeris ja võtsin ta isegi tuletantsu trenni kaasa. Lisaks jõudsin teda oma sõpradele tutvustada, kellega ta hästi klappis ja siiani kontaktis püsib!
Majale endale jäi kindlasti hästi meelde ka oma nime korduv nägemine majade peal!

Ketlin

Minu juurde tulid nädalaks elama kaks tüdrukut – Freyja ja Magdalena. Klapp tekkis mul nendega koheselt, saime hästi läbi ning kodus valitses soe õhkkond. Tundsin, et elan justkui restoranis, kuna nädala jooksul üllatasid mu austerlased mind kahel korral oma rahvustoitudega. Esimesel korral tegid nad mulle pannkoogisuppi (vägavägahea!!!) ning laupäeva hommikul ärkasin üles köögist tuleva pannkoogilõhna peale. Meil oli koos vahva ning ootan juba, et neid kevadel uuesti näha!

Mia Marie

Sellel aastal moodus kooli sünnipäev meie jaoks natukene teistmoodi – 36 asemel oli meid pea tugev 60 inimest kringlikeste ääres. Meie austerlastest tulvil seltskond koges aga kõige ehedamat ja klassikalisemat kooli sünnipäevatseremooniat. Lõunal käis meile rääkimas vil!135 Laima Šusta oma gümnaasiumielust ja kogemustest Suurbritannia ülikoolis. Peale erakordselt põnevat ettekannet kerkis järjekordselt õhku küsimus — kas vihm meid murrab ja staadioniüritus jääb ära või punnitame vastu! Sel aastal (nagu ka varasematel aastatel) võitis õpilaste tung koguneda kooliga yhte kohta kokku seenevihmast olenemata. Staadionil ei jäänud mängimata juba traditsiooniks kujunenud jalkamäng, retsitantsude esitamine ning loomulikult pidulik kringli söömine!

Tobias

Pilt: Tallinna Reaalkool