Arhiveeritud - kategooria: ‘Mai 2023’

Riigikaitselaager

26.-28. mai toimus 139. lennu riigikaitselaager Karitsa jahispordi- ja puhkekeskuses. Reede hommikul saime nautida ĂŒksikut keemia tundi ning seejĂ€rel algas meie laager lasketiiru minekuga. Hiljem laagriplatsile kohale jĂ”udes saime igaĂŒks omale vormi ja nimesildi ning peale ‘sportliku eluviisi vÀÀrtustamist’ kĂŒkkide ja kĂ€tekĂ”verdustega panime ĂŒles oma jagude telgid. Saabusid ka teiste koolide Ă”pilased Raplast ning mujalt Eestist, kokku oli ĂŒle 300 laagerdaja! Rivistusele jĂ€rgnes Ă”htusöök, jaoĂŒlemate poolt infotund, muud Ă”htused tegemised ning seejĂ€rel toimus laagri esimene hĂ€ire, mille jaoks vĂ”tsime hĂ€ire lĂ”puni end kaitsepositsioonidesse. Öö lĂ€bi toimus telkides tulevalve ja kĂ€idi kahe- vĂ”i neljahaaval patrullil kaitsmaks laagri lippu.

LaupĂ€eva hommik algas (vĂ€rvika) Ă€ratusega, rivistusega ning hommikuvĂ”imlemisega. Terve pĂ€ev lĂ€bi toimusid erinevad Ă”ppetunnid enda maskeerimisest, raadioside pidamisest, relvadest, naiskodukaitsest, liikumisviisidest ning ka muule lisaks arvutasime vĂ€lja oma NATO testi tulemused. Kahjuks lĂ”ppes minu jaoks siin laager Ă€ra, kuid klassikaaslastel on kindlasti muljekaid jutte laagri teisest ööst ning vaenlaste proovidest varastada meie laagri lippu. 😉

Renate

Laager algas reede hommikuga, mil asusime teele Valtu jahilasketiiru poole, kus saime proovile panna enda laskmisoskused (Mirtel skooris kĂ”ik 7 lasku otse kĂŒmnesse!!!). Sealt liikusime otse edasi Karitsa poole. Kohale jĂ”udes jagati Ă”pilastele kĂ€tte vormid ja kĂ€tekĂ”verduste eest isegi nimesildid ning saime hakata telki pĂŒstitama! Igasse telki paigutati 12 Ă”pilast, kellest moodustus jĂ€rgnevateks pĂ€evadeks ĂŒks jagu. Telk pĂŒsti ja Ă”htusöök söödud, vĂ”is ahju tule alla teha, kuigi meie telgis kaasnes sellega ka suitsusaun. Et suitsusaun liiga suitsuseks ei lĂ€heks, pidime nii mĂ”nedki korrad telgi vaiad vĂ€lja tĂ”mbama ja telki tuulutama, mis viis selleni, et viimasel pĂ€eval telk enam pĂŒsti pĂŒsida ei tahtnud.

Laagri teine pĂ€ev koosnes kaheksast Ă”ppekohast, kus sai teha erinevaid praktilisi harjutusi, sealhulgas pĂŒstitada telkmantlit, teha NATO testi ja maskeeringut, tutvuda riviĂ”ppega ja palju muud. Öösel pikka pidu ei olnud, sest kaitsesime hoolega laagri lippu ja seega jĂ€i kĂ”igil unetunde vajaka, kĂŒll aga jĂ€i lipp uhkelt lehvima! PĂŒhapĂ€eval kĂ€isime klassiga veel kahes viimases Ă”ppekohas ning oligi aeg tagastada vormid ja telk kokku panna.

Nataly ja Linda

5 paari jalanĂ”usid tĂŒhjal aasal

Emotsioonid laes!

FĂ€nnipilt Valjoga

Kuumad ja ohtlikud

29.05.2023

Kevadkontsert

25. mail 2023 toimus kooli aulas traditsiooniline gĂŒmnaasiumi kevadkontsert. Kontserti kavas oli numbreid igale maitsele. Kontsertil esinesid Reaalkoolis Ă”ppivad professionaalsed muusikud ja segakoor Eve Karbi juhendamisel. KĂ”lasid nii eesti koorilaulud kui ka klassikalise muusika teosed. Pianist Siim Laane koos oma Ă”petajaga esitas Sergei Rahmaninovi klaverikontserdi I osa. Vennad KĂŒlvid mĂ€ngisid Mozarti klaverikontserti nr 21. Laul „Baby comeback“ ansambli Equals repertuaarist pani kogu saali kaasa laulma ja tantsima. Meie klassi esindasid tublid koorilauljad Liset Varvas, Mia Brit Gavrilin, Hendrik Veltri ja Oliver Ney. Suur tĂ€nu Eve Karbile ja kĂ”ikidele artistidele vapustava elamuse eest! Taas ja taas veendun, et Reaalkooli Ă”pilased on erakordselt andekad.

Ôp Natalja Siniorg

25. mai Ă”htul toimus Tallinna Reaalkooli aulas traditsiooniline kevadkontsert. Kontsertit korraldas meie muusikaĂ”petaja Eve Karp. Kohale tuli nii palju rahvast, et osa publikust pidi muusikapalasid kolmanda korruse rĂ”dult nautima. Segakooriga esinesid meie klassist mina, Liset, Hendrik ja Oliver. Pooleteise tunni jooksul saime nautida nelja lugu segakoorilt, erinevaid klaveri- ja puhkpillikontserte, kauneid vokaalteoseid meie kooli soololauljatelt ja duettidelt ning abiturientide hĂŒvastijĂ€ttu. Hoolimata paanilisest eksamiperioodist enne kontserti, sujus siiski kĂ”ik suurepĂ€raselt ning publik kiitis andekaid muusikuid. Kontserti lĂ”pus said kĂ”ik segakoori tĂŒdrukud lillekese ning pĂ€rast esinemist saime muusikaklassis maiustada maasikatega. Usun, et muusika jĂ€i kĂ”igi hinges helisema ning pĂ€ikseline kevadĂ”htu sai meeleolukalt veedetud.

Mia Brit

Entusiastlik kuulaja

Meie segakoor

Pildid: Simone Saar 139.c

26.05.2023

Reaali ramm

Reaali ramm toimus esmaspĂ€eval, 22. mail. Selleaastane reaali ramm oli eriline, kuna on Reaali rammu kĂŒmnes juubel ning on ka viimane aasta, mil Reaali rammu peetakse meie kooli staadionil.

Meie klassist osales reaali rammul Tristan Imala, kes saavutas ĂŒleĂŒldiselt 2. koha ja sai parima tulemuse autoveos ning sellega kaasneva rĂ€ndkarika eriauhinna. Tristan pĂŒstitas reaali rammu uue rekordi rinnalt surumises, milleks oli 141 kg. Samuti suudeti saavutada 1. koht raskushoides.

“Mina osalesin Reaali rammul sel aastal esimest korda, kuna eelmine aasta olime samal ajal klassireisil Taanis. ÜleĂŒldiselt olen ma rahul oma tulemustega ning suutsin ka pĂŒstitada mĂ”ne personaalse rekordi. KĂ”ige kehvem sooritus tuli mul takistusrajal, kus ma ei suutnud kontrollida hĂ€sti rehvi ning see lĂ€ks mulle maksma vÀÀrtuslikud sekundid,” rÀÀgib Tristan oma kogemusest.

Tristan

25.05.2023

ARS-i avatud uste pÀevad

19. mail toimusid ARS-is avatud uste pĂ€evad, kus sai kĂ€ia ringi mööda erinevaid nĂ€itusi ning osaleda ka töötubades vĂ”i kunstiringide tutvustustes. Töötubades oli vĂ”imalik valmistada iseendale pĂŒksirihma, raku-tehnikas keraamikat, mĂ€rkmiku kaant eri tĂ€rklisepĂ”histe vĂ€rvidega, animeerida oma kokku pandud tegelasi stop-motion’is ja ka palju muud. NĂ€ituste tehnikad varieerusid keraamikast skulptuurikunstini ning kangakunstist maalikunstini, seega igaĂŒhe jaoks oli seal midagi huvitavat. NĂ€itustel oli nĂ€ha ka meie kunstiajaloo Ă”petaja, Kai Kiudsoo-VĂ€rvi valmistatud klaasesemeid. Nii mĂ”nedki kasutasid Ă€ra seda vĂ”imalust nĂ€itusekĂŒlastusteks kunstiajaloo tunni tĂ”ttu.

Renate

Rakutehnikas keraamika

.

25.05.2023

Uurimistööde kaitsmine

17. mai oli Reaalkoolis ĂŒks eriline pĂ€ev. Maja oli vaiksem kui tavaliselt. 12. klassil oli matemaatika riigieksam ja meil, 11. klassi Ă”pilastel oli kĂ€tte jĂ”udnud pĂ€ev, mis oli meil ammu kalendrisse mĂ€rgitud. (Minul isiklikult ilmselt septembrist saadik). PĂ€ev, mille ees on olnud suur hirm, samas ootus, et tunda kergendust – meie uurimistööde kaitsmine. Uurimistöö on ĂŒks koolieksam, seega selle hinne oli meile kĂ”igile oluline. Samas andis kaitsmine 17 punkti ja eelnevalt kogutud puntkid olid teada. Igaljuhul algasid erinevate rĂŒhmade kaitsmised erineval ajal, kellel 8, kellel 9 ja mĂ”ndadel isegi hiljem. Samamoodi lĂ”petasime vĂ€ga erinevatel aegadel. Meid kuulasid ka 140. lennu Ă”pilased, kellel on uurimistöö teekond veel ees. Meil, 139. lennul on see teekond nĂŒĂŒd lĂ€bi! PĂ€rast kaitsmist mindi oma saavutust tĂ€histama, see oli aga vĂ€ga individuaalne ja erinev igaĂŒhel.

Anete

UT kirjutamine oli XI klassi jooksul kulgev tsĂŒkliline töö, mida tuli teha iseseisvalt kooliaasta vĂ€ltel. Minu enda jaoks oli UT kirjutamise protsess huvitav kogemus – oma tĂ”usude ja mÔÔnadega. Töö tegemist alustasin juba X klassi kevadel ning kirjutamisega alustasin reaalselt sĂŒgisel. Töö valmis koostöös TalTechiga ja see oli nii pluss kui ka miinus. Pluss – saad palju head infot, miinus – seda materjali vĂ”ib olla liiga palju ja liiga teaduslik. Koolipoolset tuge pakkus Ă”p Ahti Pent ja just seda vĂ”ib pidada ĂŒheks heaks asjaks, sest olin tema ainuke juhendatav, mis tagas hea suhtluse ja selle, et juhendaja oli pidevalt kursis minu tööga ja oli heaks toeks.
ÜhesĂ”naga vĂ”idud UT kirjutamise ajal olid koostöö TalTechiga, hea juhendaja ja see, et sain töö valmis ja kaitstud. MÔÔnad olid kĂŒsimustikule vastuste saamine ja sellega juramine (tĂ”esti ei soovita teha kĂŒsimustikku suurtele ettevĂ”tetele, kui sul endal tutvusi pole). Üldjoones ĂŒtleks, et protsess oli huvitav ja hariv ning Ă”ppisin töö kĂ€igus iseseisvust ja iseendasurumist.

Oliver

Viimased parandused

KaitsmisjÀrgsed emotsioonid

Uurimistööde kaitsmine toimus meil 17. mail. Hommikul panid kĂ”ik ennast viisakalt riidesse ja lugesid mitu korda oma kaitsmiskĂ”ned veel ĂŒle. Esimene kaitsmine oli fĂŒĂŒsika valdkonnas, mis algas kell 8.00. Kaitsmiseid olid kuulamas ka 10. klassi Ă”pilased, kes esitasid hĂ€id kĂŒsimusi ja pakkusid lĂ”busat seltskonda pingelises ruumis. PĂ€rast kĂ”ikide esitluste tegemist oli pinge kĂ”rge, kui kaitsmiskomisjon lĂ”plike punktisummade ĂŒle arutas. MĂ”neminutilise pausi jĂ€rel lasti meid klassi tagasi ning saabus kauaoodatud hetk, mil ei pidanud enam uurimistööde pĂ€rast muretsema. Koolimajast lahkudes oli tunda tohutut kergendust ja uhkust tehtud töö ĂŒle.

Markus Andreas

Minu uurimistööde kaitsmise pĂ€ev algas meeleolukalt: kell 8 alustasin MustamĂ€elt sĂ”idutundi, kasutades Ă€ra vaba hommikut, sest humanitaariagrupi kaitsmine algas kella kĂŒmne paiku. Meie grupp koosnes ajalooĂ”petajatest (T. Luuk ja H. Ahuna) ja emakeeleĂ”petajatest (A. Kell, M. Bluum ja K. Koit), veidi vĂ€hem kui kĂŒmnest kaitsjast ja kĂ€putĂ€iest kĂŒmnendikest. Meie Ă”nneks oli tegu vĂ€ga positiivse, siira ja rÔÔmsameelse komisjoniga ning ĂŒkski esineja (minu subjektiivse arvamuse alusel) eriti nĂ€rvis ei olnud ning kĂ”ikidel tulid kaitsekĂ”ned suurepĂ€raselt vĂ€lja, mille ĂŒle oli kĂ”igil ainult hea meel. Tööde kaitsmise jĂ€rel aset leidvas kĂŒsimuste voorus tekkis sageli ka teemakohane arutelu, mis hĂ”lmas kĂ”iki klassis viibijaid. Nii saime arutada, kes oleks LeiutajatekĂŒla Lotte maailmas kĂ”ige paremad lesbiemmed (leidsime, et jĂ€nesepere) ning ka ravimtaimede olemuse ĂŒle. KokkuvĂ”tvalt oli kaitsmiste pĂ€ev meeleolukas ning kaitsmine pani asjaliku punkti selle aasta kĂ”ige suuremale stressiallikale – uurimistööle.

Tobias

Uurimistööde kaitsmise hommikut alustasin oma aja otstarbeka Àrakasutamisega. Suundusin kella kaheksaks vanalinna jÔusaali, kus viisin lÀbi vÀgagi eduka push day. SeejÀrel lipsasin lÀbi jÔusaali all asuvast Prismast ning vÔtsin paar banaani, et mÔtteid kaitsmise Àrevusest veelgi peletada. Kaitsmisel kuulusin humanitaarainete gruppi, mis osutus vÀga rahulikuks ja ma arvan, et meeldiva seltskonna tÔttu ei pabistanud keegi oma kaitsmiskÔnet pidades. Ma arvan, et ka minu kÔne tuli tÀitsa hÀsti vÀlja, vaatamata sellele, et ma seda varasemalt harjutanud ei olnud. Kaitsmisel oli vÀga huvitav kuulata, mida teised viimase aastaga valmis olid saanud. Hinded saime teada paari pÀeva pÀrast ja minu teada saadi meie grupis ainult viisi. Soovitan tulevastel uurimistööde kirjutajatel hakata oma tööga aegsasti tegelema. 11. klass tuleb teil sellisel juhul palju toredam ja mÔnusam.

Mathias

Kaitsmisele eelneval Ă”htul sain ma enam-vĂ€hem valmis esitluse ja kaitsekĂ”ne. Magada sain veidi rohkem kui tavalisel koolipĂ€eval, sest arvutiteaduste valdkonna kaitsmine algas alles kell 10:15. Meie grupis oli kokku 12 kaitsmist, mis vĂ”tsid kokku aega ligikaudu kolm tundi. KĂŒmnendikke oli kaitsmist vaatama tulnud oodatust rohkem: peaaegu kĂ”ik vabad kohad auditooriumis tĂ€itusid pealtvaatajatest. Viimased tĂ€iendused ja parandused kaitsekĂ”nes said tehtud minutid enne minu töö kaitsmist. Sain oma uurimistööd kaitsta teisena, mis oli mingis mĂ”ttes hea asi, sest sain kiiresti stressist ja muretsemisest kergendust. Enda arvates sujus mul kaitsmine hĂ€sti, ma polnud kuigi nĂ€rvis ning suutsin ka edukalt kĂ”igile saadud kĂŒsimustele vastata. Huvitav oli kuulata ka teiste kaitsmiseid: kĂ”igil olid ĂŒpris huvitavad uurimistöö teemad. Koolimajast lahkudes tundsin suurt kergendust, sest ĂŒks suur asi oli jĂ€lle selja taga.

Jan Hendrik

21.05.2023

Õpilaste teadustööde riiklik konkurss

11.–12. mail kĂ€isime Hendrikuga Tartus ERMis toimuval Ă”pilaste teadustööde riikliku konkursi finaalis. Sinna olime kutsutud oma Ă€sjavalminu uurimistööde pĂ”hjal – minu töö oli meditsiiniteemaline ning Hendriku töö oli keemiateemaline. Ürituse tarbeks olime ette valmistanud posterettekanded. Neid pidime esimesel pĂ€eval n-ö kaitsma – tutvustasime tööd ja vastasime kĂŒsimustele, meid kuulasid kolm retsensenti, kellest kaks olid eelnevalt meie tööga tutvunud, kolmas aga tuli eelteadmisteta. Samuti saime tutvuda teiste Ă”pilaste töödega. PĂ€ev lĂ”ppes ERMi nĂ€ituste kuraatoritunniga. Õhtul oli vĂ”imalus Tartut nautida ning pĂ€rast pingelist pĂ€eva veidi lÔÔgastuda. Teisel pĂ€eval saime oma posterettekannete kohta veel viimaseid selgitusi-vastuseid jagada. Sellele jĂ€rgnes autasustamine, kus reaalikatel lĂ€ks lausa suurepĂ€raselt. Meie klassist sain mina (Mia) gĂŒmnaasiumiastme III preemia, samuti Tervise Arengu Instituudi, Sotsiaalministeeriumi ja KĂ”rgkoolide Rektorite NĂ”ukogu eriauhinnad.

Üritus oli meeleolukas ning vĂ€ga vahva oli nĂ€ha, milliseid asju suudavad noored teadlased vĂ€lja mĂ”elda!

Mia Marie

Konkursipinge tabas mind pĂ€ev enne tööde nĂ€itust (10. aprill) postri printimisega – ebameeldiva ĂŒllatusena torkas trĂŒkisoojalt rullis A0-ilt silma kirjaviga. Sellele vaatamata oli reis ĂŒlikoolilinna porgandioranĆŸis rongis meeldiv vaheldus koolinĂ€dalatesse. Kohale jĂ”udes tervitas saabunuid selge taeva ja tuulevaikusega kevadĂ”htu, mis oli justkui loodud teaduslainele hÀÀlestumiseks.
Teadusfestivali pĂ€eval algas posterettekannete pĂŒstitamine ERM-is tunnike enne ĂŒritust ennast, kella 8:30-st. Minu stendi asukohaks osutus perekonnanime tĂ”ttu peavoolust kĂ”rvaline, kuid pĂ€ikeseline 88. boks. JĂ€rgnev pĂ€ev oli vĂ€sitav, kuid huvitav – oma tööd pidi ~7 h jooksul tutvustama kolmele ĆŸĂŒrii liikmele (kellest ĂŒks osutus ka Reaali endiseks Ă”petajaks) ning muidu huvilistele. Rahulikematel hetkedel sai oma laua tagant vĂ€lja hiilida ning uudistada teaduse populariseerijate ja noorte uurijate pakutavat teadmistepagasit. Kella 17-ks oli esimene festivalipĂ€ev lĂ”ppenud. Õhtuooteks pakuti noortele uurijatele vĂ”imalust osaleda tuuril ERM-i „Õige keha, vale keha?” nĂ€itusel, kus koolikaaslaste seltsis leidsime nii nutma kui ka naermaajavaid tĂ”ike.
Teadusfestivali teine pĂ€ev oli lĂŒhem ning vĂ€heintensiivne – esitlemise tekst oli eelneva pĂ€evaga pĂ€he kulunud ning kĂŒlalisi oluliselt vĂ€hem.
Tund peale keskpÀeva alanud autasustamiselt vÀljusin esmalt vaid hea kogemusega, kuid kÀesolevaks hetkeks on teostatud uurimistöö pÀlvinud auhinnana kutse Ơveitsis toimuvale International Wildlife Research WeekŽile. Aega kulus, asja sai?

Hendrik

Auhinnatud Mia Marie

Meie meeleolukad teadlased

18.05.2023

KĂ€isime Austrias!

JĂ”udsime Austriast elusa ja tervena tagasi! Samas ka vĂ€ga Ă”nneliku ja vĂ€sinuna. KĂ€isime Austrias Erasmus+ projekti raames nĂ€dalaks ajaks vahetusĂ”pilasteks, meid kutsusid kĂŒlla Ă”pilased Leibnitzi gĂŒmnaasiumist. Rohkem kĂ€isime kĂŒll ekskursioonidel kui koolis, aga ekskursioonid olidki palju huvitavamad, kui saksakeelse koolitunni jĂ€lgimine, millest suurt midagi aru ei saanud. Peale ĂŒht tundi aitas kĂŒll. Ekskursioonidel kĂ€isime Grazis (mis on suuruselt teine linn Austrias!), Zotteri ĆĄokolaadivabrikus (see oli ĂŒlekaalukalt meie lemmikekskursioon!), keskaegses kindluses, spaas, matkasime Leibnitzi ĂŒmbruses ja olime ĂŒhe pĂ€eva Viinis (saime seigelda tĂ€iesti vaba graafiku alusel!). Lisaks kĂ”igele jĂ”udsime aega veeta oma vahetusperedega. Panime tĂ€hele mĂ€gesid ja Austria ilusat loodust. Meie klassile meeldis Austrias vĂ€ga, isegi nii vĂ€ga, et reis sai liiga kiiresti lĂ€bi ja tahaks tagasi minna.

Liisa

Grazis Muri jÔe kohal

Alustasime oma teekonda vaheaja pĂŒhapĂ€eva hommikul. See oli ikka vara-vara hommikul. JĂ”udsime lennujaama ja andsime pagasi Ă€ra, lendasime Frankfurti ja sealt edasi Grazi lennujaama. Seal kohtusime oma n-ö vahetusperega, kelle juures elasime terve nĂ€dala. Minu Ă”pilane viis meid vĂ€ikesele kĂŒlafestivalile, kus mĂ€ngis orkester ja valmistuti 1. mai tĂ€histamiseks. EsmaspĂ€eval kĂŒlastasime Grazi linna, seal oli meil ka giidituur. TeisipĂ€eval kĂŒlastasime Leibnitzi kooli, samuti kohtusime linnapeaga ja peale lĂ”unat oli meil loeng stressiga toimetulekust. KolmapĂ€eval kĂŒlastasime Zotteri ĆĄokolaaditehast, Riegersburgi lossi ja spaad. RÀÀkisime Austria ajaloost ja Ă”ppisime nende spaakultuuri. NeljapĂ€eval panime kokku projekti kokkuvĂ”tvad esitlused ja videod, valmistusime vanemateĂ”htuks ning Ă”htul oligi vanemateĂ”htu, kus sĂ”ime eesti ja austria toite ja tegime esitlusi oma projektist. Reedel kĂŒlastasime Schloss Seggau lossi ning sĂ”ime austria traditsioonilist toitu – munapuder koos kĂ”rvitsaseemneĂ”liga. Peale seda matkasime mĂ€gedes, jah, mĂ€gedes – ronisime pĂ€riselt mĂ€e otsa. Seal einestasime ja oligi kĂ”ik. LaupĂ€eva hommikul Ă€rkasime varavalges ja jĂ€tsime hĂŒvasti oma vahetusperedega, siis suundusime Viini, kus saime ise linna uudistada ja ilusat ilma nautida. PĂŒhapĂ€eval naasime Eestisse. Õppisime kindlasti palju sellest reisist, kuid kĂ”igi eest ma rÀÀkida ei saa.

Anete

Austrias oli tore. Austrias vĂ”eti meid soojalt vastu ja kĂ”ik olid vĂ€ga toredad. Tutvusime seal Leibnitziga ja meie austerlaste kooli Leibnitz BRG-ga. KĂ€isime spaas, ĆĄokolaadivabrikus, lossis ja mujal. Saime ka proovida Austria rahvustoitu wiener schnitzel’it. Mulle enim meeldis spaa. Projekti raames tegime ka mentaalse tervise ja vastupidavusega seotud töötubasid ja meie sealviibimise lĂ”pu poole esitlesime tulemusi austerlaste vanematele. Viimasel pĂ€eval kĂ€isime Viinis, kus me saime vaadata sealseid vaatamisvÀÀrsusi nagu nĂ€iteks Viini toomkirikut. Tagasi jĂ”udsime pĂŒhapĂ€eval ja esmaspĂ€eval lĂ€ksime jĂ€lle kooli.

Georg Markus

Zotteri ĆĄokolaadivabrik

Saabumine BG/BRG Leibnitzi

Meie klass kĂ€is 30.04-07.05 kĂŒlas Austria vahetusĂ”pilastel, kes meid ka sĂŒgisel kĂŒlastasid. Esimene pĂ€ev möödus ĂŒpriski vĂ€sinult, arvestades, et enamus meist olid kas kella kolmest ĂŒleval vĂ”i polnud magama saanudki. Lendasime esialgu Tallinnast Frankfurti ning seejĂ€rel Grazi, kuhu tulid vastu meie host-pered. Minu ja klassiĂ”e Elini puhul jĂ€rgnes lendudele sĂ”it kĂŒlasse Lang, kus einestasime ĂŒheskoos host’ide Gabi ja Rolandi juures koos Ene Saare, klassijuhataja, inglise keele Ă”petaja ning ka paari kohaliku Ă”pilasega. LĂ”unasöögile jĂ€rgnes sĂ”it vĂ€iksesse naaberkĂŒlla, kus saime ringi uudistada ning nautida ilusat ilma ja rohelist loodust kuni oli vaja tagasi koju minna.

JĂ€rgnevatel pĂ€evadel kuni nĂ€dalavahetuseni olid plaanis eri Ă”ppekĂ€igud, ĂŒhisprojektid ning kĂ€igud looduses. NĂ€iteks esmaspĂ€eval, 01.05 toimus sĂ”it Grazi linna, kus andsid ĂŒlevaate linnast ja linna ajaloost Ă”petaja David Duncan ja hiljem ka giid. Linnaekskursioonil nĂ€gime ka huvitavalt suvalise hoone hoovi paigutatud depressed snowman’i, mis tundus olevat kĂ”ige paremini meelde jÀÀv objekt.
Meeleolukas oli kindlasti ka neljapĂ€ev, 04.05, mis oli projektipĂ€ev. PĂ€eva eesmĂ€rgiks oli lĂ”plikult valmis teha esitlus vanemate Ă”htuks ning alustada / saada valmis muude projektidega programmi raames. Seega töötas kogu klass eraldi puntidena oma asjade kallal ning kui asjad valmis said kĂ€idi ringi mööda Leibnitzi ja nauditi (jĂ€llegi) ilusat ilma ja vaba aega. Õhtu saabudes mindi tagasi koolimajja, pandi valmis klassiruum vanemate Ă”htuks, valmistati ette söögilaud eestipĂ€raste snĂ€kkidega ja viimane ‘ametlik’ ĂŒritus projekti raames oli meile diplomite kĂ€ttejagamine nĂ€itamaks, et oleme edukalt osalenud ERASMUS+ vahetusĂ”pilaste programmis.
Viimasel pĂ€eval enne projekti tĂ€ielikku lĂ”ppu matkasime ringi ja kĂŒlastasime Leibnitzi ĂŒmbruskonnas Schloss Seggau lossi, kohalikku arheoloogiamuuseumi ning ka veinitehast/-kooli. Enamikele jĂ€i paremini meelde aga (veidi ebanormaalselt palava ilmaga) matk veinitehasest meie lĂ”pp-punktini, kus ootas meid matka eest auhinnaks lĂ”unasöök. Õhtu veetis iga Ă”pilane ise koos oma host-perega.

Reisi lĂ”petuseks kĂŒlastasime aga klassiga Viini. LaupĂ€eva hommikul ĂŒtlesime viimast korda head aega kĂ”igile oma majutajatele ning austria sĂ”pradele ja olime rongiga teel Austria pealinna. PĂ€ev möödus igaĂŒhel siinkohal erinevalt – osad kĂ€isid plaanita mööda linna ringi ning vaatasid kuhu satuvad, osad kĂŒlastasid kohalikke muuseume ja osad vĂ”tsid pĂ€eva puhkamiseks ning nautisid (veelkord) ilusa ilmaga ilusat linna. PĂŒhapĂ€eva hommikuks olid kĂ”ik aga tegevusrohkest reisist vĂ€sinud ning jĂ”udsimegi tagasi oma kodudesse.

Renate

Austria reis oli kĂŒllaltki perspektiivi muutev. TĂ€iesti teine asi on minna elama teise peresse, kui lihtsalt kĂ€ia reisil.
Juba nende hommikusöögi valikust oli suur ĆĄokk, Eestis nagu ikka klassikaliselt puder, aga seal hoopis saia – ainult saia.
Erinevalt reaali Ă”ppepĂ€evadest sai seal korralikult magada, ilmselt tegin poole aasta unetunnid jĂ€rgi seal. Imelistest vaadetest kuni ĆĄokolaaditehaseni oli nĂ€dal tĂ€idetud huvitavate tegevustega, kuid paratamatult ei saanud pĂ”geneda klassiruumist. Austria tundides tundsin meile puudulikku kaootilisust ning vabadust ning Ă”ppimine oli pigem sekundaarne tegevus. Üldine mulje jĂ€i selline 8/10.

Hans

Esimesel pĂ€eval Austriasse saabudes tervitasid meid soe Ă”hk ja kuum pĂ€ike. Meie host-perekonnad tulid meile lennujaama jĂ€rele ning viisid meid enda kodudesse. Teel kodudesse saime nĂ€ha Austria loodust. Tegelikult oli see vĂ€ga sarnane Eesti omale, kuid rohked kĂŒnkad ja mĂ€ed tegid kĂ”ik palju vĂ€gevamaks.
Toit oli samuti vĂ€ga sarnane — ei oleks oodanud, et mulle Austrias sĂŒlti (saksa k. SĂŒltze) pakutakse, varem arvasin, et see on puhtalt Eesti toit. Tegevusi oli palju ning need olid enamjaolt hĂ€sti korraldatud. Nende kaudu sai sĂ”bruneda teiste austerlastega ning samal ajal Ă”ppida ka ennast paremini tundma. Kaks peamist, mis meelde jĂ€id, olid ekskursioonid ĆĄokolaaditehasesse ja veinikeldrisse. Ć okolaaditehases oli tĂ”eliselt suur assortii erinevaid kvaliteetseid ĆĄokolaade, mida proovida saime. Ć okolaadist kĂ”hu tĂ€is söönud, oli vĂ”imalik maja uksest vĂ€lja astuda, kus asus suur avatud loomaaed — seal sai ĆĄokolaadi seedida ja ilusaid loomi vaadelda. Eelviimasel pĂ€eval kĂŒlastasime kohalikku veinikeldrit, kus anti meile proovida kolme erinevat tĂŒĂŒpi veini ning seletati lahti kĂ”ik, mida veini tegemise ning maitsmise kohta teadma peab. Kirss tordil oli see, et kogu nĂ€dala jooksul oli Austrias vĂ€ga hea ilm ning Eestisse sai saabuda ilusa pĂ€evitusega.

Juhan TÔnn

Projekti raames elasime nĂ€dal aega host-perede juures, et paremini kohalikku kultuuri ja elulaadi tundma Ă”ppida. Mina ja Anna-Maria elasime Agnese-nimelise tĂŒdruku peres. Nende maja asus linnast vĂ€ljas, vĂ€iksemas kĂŒlas. See oli kahekorruseline maja vĂ€ga suure ja ilusa aiaga. Otse sissepÀÀsu kĂ”rval laiutasid Agnese ema lillepoeletid, ĂŒle tee olid paigutatud puur kĂŒĂŒlikutega, laut lammaste ja hobusega ning kanala. Maja ĂŒmber kasvasid lisaks ilukultuuridele ka viljapuud ja -pÔÔsad ning aia taganurgas asusid peenrad marjade, maitsetaimede ja muude aedviljadega. Kuna Austriasse saabuvad soojad ilmad varem kui Eestisse, olid kĂ”ik lilled juba Ă”itsemas ja puud roheliste lehtedega kaetud.
Sealviibimise ajaks saime kahepeale kasutamiseks eraldi toa esimesel korrusel, samas kui pereliikmed magasid ĂŒleval. Iga hommik tuli pereema uksele koputades meid Ă€ratama ja kuni me riidesse panime valmistas ĂŒhise hommikusöögilaua. Hommikuks söödi tavaliselt vĂ”ileibu, aga ka hommikuhelbeid ja keedetud mune. LĂ”unaks pandi igaĂŒhele alati kaasa veel ĂŒks suur vĂ”ileib koos puuviljaga. Õhtuti tagasi jĂ”udes ootas meid alati vĂ€rske Ă”htusöök magustoiduga.
KĂ”ik pereliikmed – Agnes, tema Ă”de ja nende vanemad – olid vĂ€ga sĂ”bralikud, hoolivad ja tĂ€helepanelikud. Nad tegid kĂ”ik, mis nende vĂ”imuses, et meil oleks meeldiv reis ja minu meelest sai nende eesmĂ€rk saavutatud.

Marta

Austria oli kindlasti elamus. NĂ€dal aega vÔÔras peres elada oli midagi uudset ilmselt kĂ”igile. Õnneks saadi vÔÔrustundest kiiresti ĂŒle ja ma tundsin ennast nagu kodus. Kahjuks elasime teistest klassikaaslastest kaugel, mille tĂ”ttu ei saanud omavahel vĂ€ga lĂ€bi kĂ€ia. KĂŒll saime oma host’i vĂ€ikse vennaga pinksi mĂ€ngida. Mis mulle kĂ”ige rohkem meelde jĂ€i, oli kindlasti ĆĄokolaadivabriku kĂŒlastus. Osale klasskaaslastest jĂ€tsid vabriku vetsud eriti meeldejÀÀva mĂ€lestuse. Koolis passimine ja projektiga tegelemine oli ĂŒpriski igav, aga see-eest saime austerlastega suhelda. Graz oli samuti vĂ€ga ilus linn suurepĂ€rase vanalinnaga. Viin vĂ€ga tugevat muljet ei jĂ€tnud, aga selles saab sĂŒĂŒdistada ilmselt meie vĂ€simust. KokkuvĂ”ttes oli vĂ€ga vahva klassiga Austrias aega veeta.

Marten

HĂŒvastijĂ€tt Leibnitzi rongijaamas

16.05.2023

Urmas LĂŒĂŒs kunstiajaloo tunnis

Aprillis kĂŒlastas meie tundi kunstnik Urmas LĂŒĂŒs, kes tuli meile tutvustama oma teoseid, nĂ€itusi ning loomingu valmistamise protsessi.

Teosed, mida meile nÀidati, varieerusid performance-kunstist kangakunsti ja keraamikani. Mitmeid asju oli vÔimalik ka ise kÀtte vÔtta ning lÀhemalt uurida, mistÔttu jÀid mitmed ka tema teoseid peale tunni lÔppu uudistama.

Renate

29.04.2023