139b

20.12.2022 toimus Tallinna Ülikooli spordikompleksis meie kooli klassidevahelise kossu finaal ja pronksimäng. Meie klass osales pronksimängus, kus mängisime 139A poiste vastu ning väljakul olid meie poistest Marten, Robinid, Vahur, Tristan, Markus Andreas. Poisid panid show tegemiseks selga endale väga suured (umbes 3XL) kossuriided ning vaatepilt oli äge. Kahjuks mäng nii äge ei olnud ning meie poisid jäid A klassi poistele seekord päris paljuga alla. Poisid nägid palju vaeva, kuid seekord mäng ei sujunud. Väljakule jäi ka seekord palju, sealhulgas mõned tossutallad ja hüppeliigesed. 

Vaatamata sellele, et pronksimäng oli suht tagasihoidlik, oli finaal väga põnev. Mäng toimus 138. lennu A ja C klassi vahel. 138. lennu C klass on kuulus kossuklass ning väga põnev oli vaadata, kuidas A klassi poisid üritasid nendega sammu pidada. Mängu võitis lõpuks ikkagi C klass, kuid mängu esimene pool oli väga vinge.

Võib öelda, et kossu koha pealt oli see aasta meil õnnestunud, sest saime nö suurele lavale mängima ja tegelt oli võrreldes eelmise aastaga tiim ka päris hea. Järgmine aasta kavatseme saada juba finaali.

Meie koosseis. Tähelepaneliku pilguga vaadates on näha, kuidas mustas särgis Robin Mere sooja teeb samal ajal, kui teised poisid poosetavad, respekt!

Sellel pildil on poisid parasjagu omavahel mehi jagamas. Kusjuures jällegi, tähelepanelikum silm näeb, et meie tiimiga on salaja liitunud ka Bätmän.

Robin Juul

21. detsembri õhtupoolikul, kui kõigil tahtjatel selfie’d peaministriga tehtud (aga kõhud juba parasjagu tühjad), toimus kooli aulas jõuluõhtu.

Õhtut iseloomustasid mõnus koosviibimine lennukaaslastega, toredad esinejad ja hea muusika. Talenti näitasid Mirjam ja Ingrid, õhtut juhtisid Robin ja Marii. Puudust ei tulnud ei palvest ega tantsust, ning ka laud oli isetehtud ja isetoodud küpsetistest nõnda lookas, et isegi jõulutaat ei saanud tulemata jätta.

Jõuluõhtu pani igaljuhul suurepärase punkti kalendriaastale, peale mida sai igaüks ise oma manu (või hoopis kusagile mujale) tähistama minna.

Frederik

Lumisel 16. detsembri pärastlõunal suunduti Eesti kirjandusmaastiku esindajate koondumispunkti – Kadriorgu. Mitmetest majamuuseumitest valiti kuulsa Eesti kirjaniku, esimese kriitilise realismi romaani autori, Eduard Vilde kunagine elamiskoht. Majatuuri kõrvalt arutati ka E. Vilde ühte kuulsamatest teostest, “Mäeküla piimameest” ning analüüsiti üheskoos iga tegelaskuju tähtsust. Ühiselt leiti, et Mari kui tegelane ei olnud mitte ainult kogu sündmustiku algataja ja võtmekuju, vaid tema näol oli kajastatud ka naise olulisus ja olukord tollases ühiskonnas. Puutumatuna ei jäänud ka E. Vilde aegsed naisaksessuaarid, mida demonstreerisid Mia ja Liset, täites suurepäraselt endale määratud rollid. Kultuuriretk lõppes sooja aplausiga meie giidile, mille järel suunduti tagasi koolimajja valmistuma gümnaasiumi jõulupeoks. 

Michelle

Oi, see oli meeleolukas õhtu! Ma arvan, et kui sa ei käi Reaalis, ei saa sa mitte kunagi aru, millest ma räägin. Need inimesed, need esitused, see õhtu! Ma olen sõnatu. Reaal on ikka vinge! Nagu mainisin, oli õhtu vahva ning täis emotsioone. Meie saime žüriilt 2. koha ning Piret Otsa ootab meid väga esinema 8. klassi jõulupeole – see on omamoodi võit:). Õpetajate esitus võitis vist kõigi südamed – lihtsalt imeline. Need on need inimesed, kes panevad mind mõtlema õpetajaametile.

Anete

Ühel detsembrikuu neljapäeval seadis osa meie klassist usundiõpetuse tunni raames sammud Luise tänavale, et tutvuda sealse Krishna Teadvuse Eesti Koguduse Krishna templiga. Templis võttis meid vastu Lennart, kes on üheksa aastat olnud sealses templis munk, kuid nüüd on tema tööks inimeste harimine idamaade kultuuride teemal. Lennart tutvustas meile Krishna teadvuse peamisi tunnusjooni ning uskumusi. Saime küsida meile huvipakkuvaid küsimusi ning laulsime koos Lennartiga Krishna teadvuse tunnuslaulu ,,Hare Krishna”. Külastuse lõpuks saime üllatuse osaliseks – nimelt pakuti meile kõigile aasiapärast käsitööna valminud maiust.
Oleme küll usundiõpetuse raames mitmeid erinevaid pühakodasid külastanud, kuid Krishna tempel jättis kahtlemata tugevaima elamuse.

Mia Marie

Kuna saabus taas aeg, mil jõuluvana on ametis kinkide pakkimisega ning päkapikud sõeluvad susside vahel, tuli idee, et ka veidikene oma koduklassi kaunistada ning väsitavasse arvestustenädalasse sutsuke särtsu ning jõulurõõmu tekitada. Anete tõi tulekesed ning ühisel nõul ja jõul sai klass jõululikult lille löödud.

Kauneid jõule!

Liset

Liikumiskavad on olnud mulle alati hingelähedased.
Olles ise võimleja, võtan selle meelsasti oma südameasjaks. Liikumiskava eesmärk on teha midagi, mida naudivad kõik — nii publik kui ka meie. See aasta see õnnestus.
Meie kava oli hea, võiksin öelda, et isegi väga hea. Liikumiskava alustamine on tihti natuke raske — vaja on veidi aega, et kõik paika loksuks. Oluline on, et kõik leiaksid enda isiksusega sobiva rolli või tegelaskuju. Edasi lähevad asjad nagu lepase reega! Meie matemaatikaõpetajale Andres Taltsile meeldis meie kava ning ka keemiaõpetaja Saar muljetas. Aga kõige uhkem oli loomulikult meie klassijuhataja.
Suur kummardus kogu minu klassile, kes tulevad mu ideedega kaasa, lisavad ja täiendavad mind! Aitäh!

Anete

vaata meie kava siit lingilt:
https://youtu.be/jnTYnAZIINQ

Tristan oma lapsele koolielu tutvustamas

Alates aastast 1995 on realistid käinud õpilassõdur Harald Triegeli hauda külastamas Tallinna Siselinna kalmistul. Esmalt toimus see direktor Hain Hiieaasa eestvedamisel, seejärel juba õpilaste ja huvijuht Piret Otsa omaalgatusel. 2000. aastal panid tublid realistid hauale ka Triegelile pühendatud mälestusmärgi. Olles ise kõigest 17-aastane, läks Harald Triegel tragilt Eesti Vabadussõtta kodumaa eest võitlema. Triegel oli esimene reaalikas, kes Vabadussõjas langes: 8. detsembril 1918 tabas teda Järve mõisa all surmav lask. Kaheksa kuud hiljem maeti vapper sõdur Tallinna Siselinna kalmistule. Nii on säilinud 1995. aastast traditsioon igal aastal 8. detsembril viia Triegeli hauale küünal, et näidata talle realistide uhkust ja tänulikkust. Seda ka sel aastal — reaalkoolist väljus viiepealine esindus eesotsas huvijuht Piret Otsaga. Meie klassi läks kalmistule esindama Mia Brit. Õhtupoolik möödus külma ja pakasega, kuid pärast koolivenna haua külastamist ning Pireti vahvaid lugusid traditsiooni algusaegadest olid südamed kõigil soojad.

Mia Brit