136a

1. juunil 2020 käisime klassiga Aegna saarel, et testida uut õppeprogrammi “Mereprügi olemus ja päritolu”. See oli ühtlasi ka hea asendus õppeaasta lõpust ära jäänud klassiekskursioonile. Huvitavaks tegi asja see, et koroonapandeemia tõttu kehtestatud piirangud ei luba küll klassiekskursioone korraldada, aga kui panna ekskursioon kirja õppekäiguna, siis on see lubatud. 

Programmi koostas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Kesk-Läänemere programmi projekti “Linnalähedased ökosaared – targa linnaturismi sihtkohad” raames. Sihtkohta jõudmiseks pidime kasutama meretransporti, seetõttu olime Rohuneeme sadamas kohal kell 9:44. Enamus klassikaaslasi saabus bussiga number 114, osad aga koos Karli poolt pakutava transpordiga. Üle lahe sõitsime kaatriga, mis mahutas korraga 10 õpilast ning arendas kiirust ~50 kilomeetrit tunnis. Vahemaa oli lühike, saarele on umbes 2,5 kilomeetrit, sõit kulges väga kiirelt.

Saarel jagati meid kuueliikmelistesse gruppidesse, jagati välja ülesanded, iga grupp sai ka 2 prügikotti uurimismaterjali kogumiseks ning karbi liivaproovi jaoks. Gruppidele selgitati ohutusnõudeid, mida tulevastele rebastele räägitakse juba geograafiatunnis. Kõik grupid suundusid saare erinevatesse randadesse, kohale jõudmiseks kulus umbes pool tundi ning koristada saime umbes poolteist tundi. Hiljemalt poole kaheks kogunesime Aegna loodusmaja juurde ning pidasime meeleoluka pikniku. Kuna me polnud üksteist mitu kuud näinud, möödus aeg väga kiiresti ja muljeterohkelt. 

Pärast lõunapausi jätkasime uurimistööd, liigitasime ja sorteerisime kogutud prügi ning märkisime leiud sagedustabelisse. Lõpus tegi iga grupp ettekande oma märkimisväärsematest leidudest. Kõikidel gruppidel oli ülekaalus plastikprügi, enamasti oli palju kalavõrkude küljest tulnud köiejuppe, huvitavamad leiud olid matkasaapad ja paar plätusid. 

Kui prügi sorteeritud, uurisime ka mikroskoobiga rannast kaasa võetud liiva ning proovisime ka sealt tuvastada plastikut.

Õnneksleidis liivaproovist mikroplasti ainult üks grupp.

Olime sõiduga väga rahul, sest saime anda oma panuse maailma puhtamaks ja paremaks muutmisele, saime uusi kogemusi ja huvitavaid teadmisi – nüüd oskame professionaalselt juhendada ka rebaseid saare randadest prügi koristamisel.

Kirjutas Markus

Pildid tegi õpetaja Karu

Juuni
05.06 Lauri
08.06 Hannes
12.06 Eva-Lotta
14.06 Stina-Marie
17.06 Severin
19.06 Heleen
20.06 Taavi

Juuli
03.07 Susanna
17.07 Triine
22.07 Karmo
30.07 Anitra

August
08.08 Kaarel Kristjan

Koroonaviiruse eriolukord on kestnud juba üle kuu aja ning nädalapäevade eristamine on muutumas pea võimatuks. Meie klassi distantsõpe on samuti täies hoos. Siiamaani on see koosnenud valdavalt iseseisvast õppest ning osadest videosilla vahendusel läbi viidud tundidest. Karantiini suurimaks triumfiks on kindlasti see, et saime kõik oma UT-d õigeaegselt esitatud. Lõpuks ometi saab kergemalt hingata! Järgnevalt on toodud välja mõningad meie klassi muljed distantsõppest.

Mida arvab e-õppest Taavi: “Distantsõpe meeldib ja eelistan seda. Ma saan ise oma aega planeerida ja kaua kodus olla. Kõige rohkem aega nädalavahetustel kulub kas arvutimängudele, lugemisele (Tõde ja õigus) või niisama magamisele. Halvim osa karantiinist on minu jaoks see, et treeninguvõimalused on suuresti vähenenud (jõusaal ja välised spordipargid on kinni). Muud väga häirivat ei olegi.” 

Oma arvamust avaldas ka Karolin: “Mulle ei meeldi distantsõpe! See ei ole nii efektiivne kui kool ja ma ei ole kunagi nii väga kooli tahtnud minna kui praegu. Kuna enamik õpetajaid ei saa aru palju on 45 minutit, siis enamjaolt õpin ma 9st 9ni, aga pause sisustab muidugi TikTok. Parim osa karantiinist on fakt, et mul ei kulu millegi peale raha.” Loodame, et Karolin saab peatselt oma raha taas vastutustundlikult kulutama hakata.

“Igatsen kooli. Kõige rohkem aega on viimastel nädalatel kulunud vene keelele. Parim osa karantiinist on see, et ei pea kehalise ülesandeid tegema, halvim see, et ei saa õue minna,” muljetas lühidalt Markus.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et klassikeskkonna ja kooli igatsus on õhus. Osadele meeldib distantsõpe rohkem kui teistele, kuid kindel on see, et üheskoos (mitte füüsiliselt koos) elame selle karantiini aja üle ning ega kool igaveseks kinni ei jää!

Kirjutas Marko

Kuigi tegemist on a-klassiga, suutsime e-õppe ajal avastada oma loomingulise poole ja tegime eesti keele tunni raames ajalehed. Pidime 1) määratlema sihtrühma ja lehe nime; 2) panema paika esimese lehenumbri sisu; 3) tegema tööjaotuse; 4) looma 6-10 tekstiühikut; 5) lisama ajalehte 3 kohustuslikku märksõna (reklaamiseadus, arvamusliider ja ajakirjanduse eetikakoodeks). Esitasime neid 31. märtsil Google Meetis.

Grupp nr 1: MEEMIKA

Grupp nr 2: Välgumihkel

Grupp nr 3: farfalle

Grupp nr 4: ProgEKRE

Grupp nr 7: Ajalend

Grupp nr 8: https://kaareltamuri.wixsite.com/ajaleht

Grupp nr 9: Koroonauudised

Kaugõppe ajal on mitmed õpetajad andnud loomingulisi projekte. Nii saime ka kunstiajaloo tunnis, kui mitte päris maailmakuulsad kunstnikud olla, siis lihtsalt neid järele teha. Siin on mõned parimad näited kuulsate tööde fotolavastustest:

Originaal: Edward von Lõngus, asukoht Rooma, Itaalia 2017

Fotolavastus: Stina-Marie Maripuu

Originaal: Jean-Honoré Fragonard, “Young Girl Reading”

Fotolavastus: Eva-Lotta Mett

Originaal: Mainie Jellett, “Let there be light”. 1939

Fotolavastus: Kaur Reidma

Originaal: Leonardo da Vinci, “Püha õhtusöömaaeg”

Fotolavastus: Kaarel Tamuri

Kirjutas Adél

4. märtsil käis meie klass Rahvusooper Estonias vaatamas balletti “Tramm nimega Iha”. Nancy Meckleri ja Annabelle Lopez Ochoa ballet on valminud samanimelise näidendi alusel. Ballet on ainulaadselt valminud koostöös Ameerika Ühendriikidega.

Etendus räägib loo noorest naisest Blanche’ist ja tema traagilisest elukäigust, täis kaotust ja meeleheidet. Etendusele lisasid särstsu mitmed elemendid: mitmekülgsed kastidest rekvisiidid, värvikad kostüümid ja suurepärane muusika. Süžee oli küllaltki arusaadav, isegi ilma kavata, mille hind on kahetsusväärselt tõusnud minu viimasest teatrikogemusest saadik. Modernne ballet läks peale enamusele klassist, mõnele siiski kahjuks veel mitte. Sai tantsu, sai pauku ning oli üldiselt tore elamus.

Kirjutas Kaur

Pildi tegi Susanna

Märts
08.03 Martin Hans
11.03 Kertu
26.03 Kaur
30.03 Erik Hurt

Aprill
16.04 Andreas
26.04 Grete

Mai
08.05 Marko
19.05 Oskar
20.09 Adél
25.05 Karl

Mul oli au kõneleda riiklike teenetemärkide üleandmisel ja juhtida tähelepanu kliimamuutuste eksistentsiaalsele ohule. See pole niisama sõnakõlks, vaid tõepoolest on tõenäoline, et kliimamuutuste tagajärjel muutub keskkond mõnekümne aasta jooksul niivõrd ettearvamatuks, et näiteks suurte hulkade põgenike tõttu kaotavad riigipiirid tähtsuse. Ma väga tahan ka viiekümneaastaselt elada maailmas, mida ei laasta enneolematud põuad, sõjad joogivee pärast. Praegusel kursil suundume aga kriisi poole.

Igaüks saab kliimamuutuseid peatada ja igaüks peab seda tegema kõigest väest. Sellest ei piisa, et mina üksi olen kliimaaktivist, kui Sina mind oma tegevusega ei toeta. Me kõik peame pingutama.

Kirjutas Kertu

Loe kõnet siit.

Fotoallikas: presidendi kantselei

11. klass on juba lõppemas ning nüüd, kus teame üksteist aasta võrra rohkem, saime kirjutada veelgi paremaid iseloomustusi aastaraamatusse. Meie selleaastane süsteem oli, et igaüks kirjutab iseloomustused meie klassiga jagatud Google Formsi ning kirjutab sinna just nende inimeste kohta, kelle kohta ta soovib seda teha. Minimaalne iseloomustuste arv oli 12 inimest õpilase kohta.

Kokku saime vastuseid 35 ehk suurem osa klassist võttis kätte ning kirjutas meie kõigi huvides oma klassikaaslastest iseloomustusi. Kõige rohkem iseloomustusi kogusid meie armas klassijuhataja Piret Karu, kelle kohta kirjutas midagi iga küsitlusele vastaja, Rico, kelle kontole laekus lausa 21 iseloomustust ning kolmandat kohta 19 iseloomustusega jäid jagama Adél, Hannes ja Lauri.

Paar säravamat iseloomustust olid: “ma unustan pidevalt ära, et ta meie klassis käib”, “vaikne, kuid olen kindel, et sisimas peitub tõeline lõvi” ning “nägus poiss, aga liiga lühike”. Häid iseloomustusi oli veel ja veel, kuid nende kõikide välja toomiseks oleks vaja eraldi aega ja kohta. Igatahes, loovust ja häid sõnu meie klassis jagub, mina ei suuda ära oodata, millised iseloomustused tulevad järgmisena, kui teame üksteist juba üle kahe aasta. Põnevus aina kasvab!

Kokkuvõttes oli meie kasutatud süsteemil nii häid kui halbu külgi. Plusspoolelt olid kõigi 38 klassikaaslase nimed ette antud, ehk võimalus kedagi tähtsat unustada, oli minimaalne. Suure soovi korral sai kirjutada ka nende inimeste kohta, kellest algselt ei olnud idee kirjutada. Pluss oli lisaks ka lihtsus – kõik iseloomustused sai korraga ära kirjutatud ning nende lõplikele iseloomustuste koostajatele saatmisega ei olnud mingit jamamist, pidi vaid nupule vajutama. Miinuspoolelt oli Forms anonüümne, mis tähendas, et meie ei saanud jälgida, kes on iseloomustused ära teinud ning kes ei ole. See tekitas viimasel nädalal olukorra, kus paar õpilast olid kirjutanud Formse innukalt ja lausa mitu korda, teisalt mõni laisem ei olnud iseloomustusi kirjutanudki. Siit ka koht õppimiseks – tähtis on, et inimene ennast Formsi alguses ära identifitseeriks.

Aga eks meie tänased vead ole meie tuleviku väetis, järgmisel aastal uue hooga, veel paremate mõtetega oma klassikaaslaste kohta ning veelgi parema iseloomustuste kogumise süsteemiga!
PS: ma ei tahtnud kellegi iseloomustusi siia nimeliselt välja tuua, jätaks selle aastaraamatust lugemise ja üllatuste jaoks 😉

Kirjutas Anitra

Tartu Postimehes avaldati artikkel Pauliina uurimistööst.

Pildi tegi Margus Ansu