Arhiveeritud - kategooria: ‘11.a’

11.a illegaalne klassiekskursioon ehk keskkonnapuhastusekspeditsioon Aegnale

1. juunil 2020 kĂ€isime klassiga Aegna saarel, et testida uut Ă”ppeprogrammi “MereprĂŒgi olemus ja pĂ€ritolu”. See oli ĂŒhtlasi ka hea asendus Ă”ppeaasta lĂ”pust Ă€ra jÀÀnud klassiekskursioonile. Huvitavaks tegi asja see, et koroonapandeemia tĂ”ttu kehtestatud piirangud ei luba kĂŒll klassiekskursioone korraldada, aga kui panna ekskursioon kirja Ă”ppekĂ€iguna, siis on see lubatud. 

Programmi koostas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Kesk-LÀÀnemere programmi projekti “LinnalĂ€hedased ökosaared – targa linnaturismi sihtkohad” raames. Sihtkohta jĂ”udmiseks pidime kasutama meretransporti, seetĂ”ttu olime Rohuneeme sadamas kohal kell 9:44. Enamus klassikaaslasi saabus bussiga number 114, osad aga koos Karli poolt pakutava transpordiga. Üle lahe sĂ”itsime kaatriga, mis mahutas korraga 10 Ă”pilast ning arendas kiirust ~50 kilomeetrit tunnis. Vahemaa oli lĂŒhike, saarele on umbes 2,5 kilomeetrit, sĂ”it kulges vĂ€ga kiirelt.

Saarel jagati meid kuueliikmelistesse gruppidesse, jagati vĂ€lja ĂŒlesanded, iga grupp sai ka 2 prĂŒgikotti uurimismaterjali kogumiseks ning karbi liivaproovi jaoks. Gruppidele selgitati ohutusnĂ”udeid, mida tulevastele rebastele rÀÀgitakse juba geograafiatunnis. KĂ”ik grupid suundusid saare erinevatesse randadesse, kohale jĂ”udmiseks kulus umbes pool tundi ning koristada saime umbes poolteist tundi. Hiljemalt poole kaheks kogunesime Aegna loodusmaja juurde ning pidasime meeleoluka pikniku. Kuna me polnud ĂŒksteist mitu kuud nĂ€inud, möödus aeg vĂ€ga kiiresti ja muljeterohkelt. 

PĂ€rast lĂ”unapausi jĂ€tkasime uurimistööd, liigitasime ja sorteerisime kogutud prĂŒgi ning mĂ€rkisime leiud sagedustabelisse. LĂ”pus tegi iga grupp ettekande oma mĂ€rkimisvÀÀrsematest leidudest. KĂ”ikidel gruppidel oli ĂŒlekaalus plastikprĂŒgi, enamasti oli palju kalavĂ”rkude kĂŒljest tulnud köiejuppe, huvitavamad leiud olid matkasaapad ja paar plĂ€tusid. 

Kui prĂŒgi sorteeritud, uurisime ka mikroskoobiga rannast kaasa vĂ”etud liiva ning proovisime ka sealt tuvastada plastikut.

Õnneksleidis liivaproovist mikroplasti ainult ĂŒks grupp.

Olime sĂ”iduga vĂ€ga rahul, sest saime anda oma panuse maailma puhtamaks ja paremaks muutmisele, saime uusi kogemusi ja huvitavaid teadmisi – nĂŒĂŒd oskame professionaalselt juhendada ka rebaseid saare randadest prĂŒgi koristamisel.

Kirjutas Markus

Pildid tegi Ôpetaja Karu

02.06.2020

SĂŒnnipĂ€evad suvel

Juuni
05.06 Lauri
08.06 Hannes
12.06 Eva-Lotta
14.06 Stina-Marie
17.06 Severin
19.06 Heleen
20.06 Taavi

Juuli
03.07 Susanna
17.07 Triine
22.07 Karmo
30.07 Anitra

August
08.08 Kaarel Kristjan

01.06.2020

Ülevaade distantsĂ”ppest

Koroonaviiruse eriolukord on kestnud juba ĂŒle kuu aja ning nĂ€dalapĂ€evade eristamine on muutumas pea vĂ”imatuks. Meie klassi distantsĂ”pe on samuti tĂ€ies hoos. Siiamaani on see koosnenud valdavalt iseseisvast Ă”ppest ning osadest videosilla vahendusel lĂ€bi viidud tundidest. Karantiini suurimaks triumfiks on kindlasti see, et saime kĂ”ik oma UT-d Ă”igeaegselt esitatud. LĂ”puks ometi saab kergemalt hingata! JĂ€rgnevalt on toodud vĂ€lja mĂ”ningad meie klassi muljed distantsĂ”ppest.

Mida arvab e-Ă”ppest Taavi: “DistantsĂ”pe meeldib ja eelistan seda. Ma saan ise oma aega planeerida ja kaua kodus olla. KĂ”ige rohkem aega nĂ€dalavahetustel kulub kas arvutimĂ€ngudele, lugemisele (TĂ”de ja Ă”igus) vĂ”i niisama magamisele. Halvim osa karantiinist on minu jaoks see, et treeninguvĂ”imalused on suuresti vĂ€henenud (jĂ”usaal ja vĂ€lised spordipargid on kinni). Muud vĂ€ga hĂ€irivat ei olegi.” 

Oma arvamust avaldas ka Karolin: “Mulle ei meeldi distantsĂ”pe! See ei ole nii efektiivne kui kool ja ma ei ole kunagi nii vĂ€ga kooli tahtnud minna kui praegu. Kuna enamik Ă”petajaid ei saa aru palju on 45 minutit, siis enamjaolt Ă”pin ma 9st 9ni, aga pause sisustab muidugi TikTok. Parim osa karantiinist on fakt, et mul ei kulu millegi peale raha.” Loodame, et Karolin saab peatselt oma raha taas vastutustundlikult kulutama hakata.

“Igatsen kooli. KĂ”ige rohkem aega on viimastel nĂ€dalatel kulunud vene keelele. Parim osa karantiinist on see, et ei pea kehalise ĂŒlesandeid tegema, halvim see, et ei saa Ă”ue minna,” muljetas lĂŒhidalt Markus.

KokkuvĂ”tvalt vĂ”ib öelda, et klassikeskkonna ja kooli igatsus on Ă”hus. Osadele meeldib distantsĂ”pe rohkem kui teistele, kuid kindel on see, et ĂŒheskoos (mitte fĂŒĂŒsiliselt koos) elame selle karantiini aja ĂŒle ning ega kool igaveseks kinni ei jÀÀ!

Kirjutas Marko

15.04.2020

Klassi ajalehed

Kuigi tegemist on a-klassiga, suutsime e-Ă”ppe ajal avastada oma loomingulise poole ja tegime eesti keele tunni raames ajalehed. Pidime 1) mÀÀratlema sihtrĂŒhma ja lehe nime; 2) panema paika esimese lehenumbri sisu; 3) tegema tööjaotuse; 4) looma 6-10 tekstiĂŒhikut; 5) lisama ajalehte 3 kohustuslikku mĂ€rksĂ”na (reklaamiseadus, arvamusliider ja ajakirjanduse eetikakoodeks). Esitasime neid 31. mĂ€rtsil Google Meetis.

Grupp nr 1: MEEMIKA

Grupp nr 2: VĂ€lgumihkel

Grupp nr 3: farfalle

Grupp nr 4: ProgEKRE

Grupp nr 7: Ajalend

Grupp nr 8: https://kaareltamuri.wixsite.com/ajaleht

Grupp nr 9: Koroonauudised

31.03.2020

Kunstitööde fotolavastused

KaugÔppe ajal on mitmed Ôpetajad andnud loomingulisi projekte. Nii saime ka kunstiajaloo tunnis, kui mitte pÀris maailmakuulsad kunstnikud olla, siis lihtsalt neid jÀrele teha. Siin on mÔned parimad nÀited kuulsate tööde fotolavastustest:

Originaal: Edward von LÔngus, asukoht Rooma, Itaalia 2017

Fotolavastus: Stina-Marie Maripuu

Originaal: Jean-HonorĂ© Fragonard, “Young Girl Reading”

Fotolavastus: Eva-Lotta Mett

Originaal: Mainie Jellett, “Let there be light”. 1939

Fotolavastus: Kaur Reidma

Originaal: Leonardo da Vinci, “PĂŒha Ă”htusöömaaeg”

Fotolavastus: Kaarel Tamuri

Kirjutas Adél

28.03.2020

“Tramm nimega Iha”

4. mĂ€rtsil kĂ€is meie klass Rahvusooper Estonias vaatamas balletti “Tramm nimega Iha”. Nancy Meckleri ja Annabelle Lopez Ochoa ballet on valminud samanimelise nĂ€idendi alusel. Ballet on ainulaadselt valminud koostöös Ameerika Ühendriikidega.

Etendus rÀÀgib loo noorest naisest Blanche’ist ja tema traagilisest elukĂ€igust, tĂ€is kaotust ja meeleheidet. Etendusele lisasid sĂ€rstsu mitmed elemendid: mitmekĂŒlgsed kastidest rekvisiidid, vĂ€rvikad kostĂŒĂŒmid ja suurepĂ€rane muusika. SĂŒĆŸee oli kĂŒllaltki arusaadav, isegi ilma kavata, mille hind on kahetsusvÀÀrselt tĂ”usnud minu viimasest teatrikogemusest saadik. Modernne ballet lĂ€ks peale enamusele klassist, mĂ”nele siiski kahjuks veel mitte. Sai tantsu, sai pauku ning oli ĂŒldiselt tore elamus.

Kirjutas Kaur

Pildi tegi Susanna

08.03.2020

SĂŒnnipĂ€evad kevadel

MĂ€rts
08.03 Martin Hans
11.03 Kertu
26.03 Kaur
30.03 Erik Hurt

Aprill
16.04 Andreas
26.04 Grete

Mai
08.05 Marko
19.05 Oskar
20.09 Adél
25.05 Karl

01.03.2020

Kertu pidas kĂ”ne Eesti TĂ€nab 2020 ĂŒritusel

Mul oli au kĂ”neleda riiklike teenetemĂ€rkide ĂŒleandmisel ja juhtida tĂ€helepanu kliimamuutuste eksistentsiaalsele ohule. See pole niisama sĂ”nakĂ”lks, vaid tĂ”epoolest on tĂ”enĂ€oline, et kliimamuutuste tagajĂ€rjel muutub keskkond mĂ”nekĂŒmne aasta jooksul niivĂ”rd ettearvamatuks, et nĂ€iteks suurte hulkade pĂ”genike tĂ”ttu kaotavad riigipiirid tĂ€htsuse. Ma vĂ€ga tahan ka viiekĂŒmneaastaselt elada maailmas, mida ei laasta enneolematud pĂ”uad, sĂ”jad joogivee pĂ€rast. Praegusel kursil suundume aga kriisi poole.

IgaĂŒks saab kliimamuutuseid peatada ja igaĂŒks peab seda tegema kĂ”igest vĂ€est. Sellest ei piisa, et mina ĂŒksi olen kliimaaktivist, kui Sina mind oma tegevusega ei toeta. Me kĂ”ik peame pingutama.

Kirjutas Kertu

Loe kÔnet siit.

Fotoallikas: presidendi kantselei

25.02.2020

Aastaraamatu iseloomustused 2020

11. klass on juba lĂ”ppemas ning nĂŒĂŒd, kus teame ĂŒksteist aasta vĂ”rra rohkem, saime kirjutada veelgi paremaid iseloomustusi aastaraamatusse. Meie selleaastane sĂŒsteem oli, et igaĂŒks kirjutab iseloomustused meie klassiga jagatud Google Formsi ning kirjutab sinna just nende inimeste kohta, kelle kohta ta soovib seda teha. Minimaalne iseloomustuste arv oli 12 inimest Ă”pilase kohta.

Kokku saime vastuseid 35 ehk suurem osa klassist vĂ”ttis kĂ€tte ning kirjutas meie kĂ”igi huvides oma klassikaaslastest iseloomustusi. KĂ”ige rohkem iseloomustusi kogusid meie armas klassijuhataja Piret Karu, kelle kohta kirjutas midagi iga kĂŒsitlusele vastaja, Rico, kelle kontole laekus lausa 21 iseloomustust ning kolmandat kohta 19 iseloomustusega jĂ€id jagama AdĂ©l, Hannes ja Lauri.

Paar sĂ€ravamat iseloomustust olid: “ma unustan pidevalt Ă€ra, et ta meie klassis kĂ€ib”, “vaikne, kuid olen kindel, et sisimas peitub tĂ”eline lĂ”vi” ning “nĂ€gus poiss, aga liiga lĂŒhike”. HĂ€id iseloomustusi oli veel ja veel, kuid nende kĂ”ikide vĂ€lja toomiseks oleks vaja eraldi aega ja kohta. Igatahes, loovust ja hĂ€id sĂ”nu meie klassis jagub, mina ei suuda Ă€ra oodata, millised iseloomustused tulevad jĂ€rgmisena, kui teame ĂŒksteist juba ĂŒle kahe aasta. PĂ”nevus aina kasvab!

KokkuvĂ”ttes oli meie kasutatud sĂŒsteemil nii hĂ€id kui halbu kĂŒlgi. Plusspoolelt olid kĂ”igi 38 klassikaaslase nimed ette antud, ehk vĂ”imalus kedagi tĂ€htsat unustada, oli minimaalne. Suure soovi korral sai kirjutada ka nende inimeste kohta, kellest algselt ei olnud idee kirjutada. Pluss oli lisaks ka lihtsus – kĂ”ik iseloomustused sai korraga Ă€ra kirjutatud ning nende lĂ”plikele iseloomustuste koostajatele saatmisega ei olnud mingit jamamist, pidi vaid nupule vajutama. Miinuspoolelt oli Forms anonĂŒĂŒmne, mis tĂ€hendas, et meie ei saanud jĂ€lgida, kes on iseloomustused Ă€ra teinud ning kes ei ole. See tekitas viimasel nĂ€dalal olukorra, kus paar Ă”pilast olid kirjutanud Formse innukalt ja lausa mitu korda, teisalt mĂ”ni laisem ei olnud iseloomustusi kirjutanudki. Siit ka koht Ă”ppimiseks – tĂ€htis on, et inimene ennast Formsi alguses Ă€ra identifitseeriks.

Aga eks meie tĂ€nased vead ole meie tuleviku vĂ€etis, jĂ€rgmisel aastal uue hooga, veel paremate mĂ”tetega oma klassikaaslaste kohta ning veelgi parema iseloomustuste kogumise sĂŒsteemiga!
PS: ma ei tahtnud kellegi iseloomustusi siia nimeliselt vĂ€lja tuua, jĂ€taks selle aastaraamatust lugemise ja ĂŒllatuste jaoks 😉

Kirjutas Anitra

20.02.2020

Anna Pauliina UT!

Tartu Postimehes avaldati artikkel Pauliina uurimistööst.

Pildi tegi Margus Ansu

07.02.2020